Ülesannete ja eesmärkide kirjeldus
Meie poliitiline tegevus põhineb veendumusel, et Euroopa Liidu, liikmesriikide ning piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö on vältimatu eeldus selleks, et kujundada järjest tihedamat ja solidaarsemat liitu Euroopa rahvaste vahel ning suuta vastata globaliseerumisest tulenevatele väljakutsetele.
Kuidas komitee töötab?
Euroopa Regioonide Komitee koosneb 329 liikmest ja 329 asendusliikmest ELi kõigist liikmesriikidest. Iga riigi valitsus esitab oma kohalikud ja piirkondlikud esindajad (liikmed ja asendusliikmed), kes moodustavad riigi delegatsiooni. Komitee liikmed on ametis viis aastat alates kuupäevast, mil Euroopa Liidu Nõukogu nad ametlikult ametisse nimetab.
Poliitikavaldkondade kaupa jaotatud kuues komisjonis (allkomiteed) analüüsivad komitee liikmed Euroopa Komisjoni koostatud seadusandlikke tekste ja koostavad nende kohta arvamusi, mida seejärel arutatakse ja mis võetakse vastu komitee täiskogu istungjärkudel.
Iga kahe ja poole aasta tagant valib täiskogu komitee presidendi ja esimese asepresidendi. President esindab komiteed ja juhib selle tööd. Kui presidenti ei ole kohal või ta ei saa osaleda, esindab teda esimene asepresident või mõni teine asepresident.
Milliseid õigusakte arutatakse?
Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu peavad Euroopa Regioonide Komiteega nõu pidama alati, kui esitatakse uued ettepanekud, millel on mõju kohalikule ja piirkondlikule tasandile, st järgmistel teemadel: majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, struktuurifondid, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, tööhõiveja, sotsiaalvaldkond, haridus, noored, kutseõpe, kultuur ja sport, keskkond, energeetikaja, kliimamuutused, transport, üleeuroopalised võrgud ning rahvatervis.
Muudes valdkondades on komisjonil, nõukogul ja Euroopa Parlamendil komiteega nõupidamine vabatahtlik. Komitee esitab soovitusi ELi seadusandlike ettepanekute kohta ning paneb ette uusi meetmeid kohaliku ja piirkondliku kogemuse ja oskusteabe põhjal. Samuti võib komitee teha uute õigusaktide ettepanekuid ja pakkuda uusi teemasid ELi päevakorda.
Komitee rolli tunnustati ja laiendati 2009. aasta Lissaboni lepinguga. Komiteega peab konsulteerima ELi õigusloomeprotsessi kõigis etappides ning komitee võib esitada hagi Euroopa Kohtule, kui tema arvates piiratakse mõne õigusaktiga komitee õigusi või kui riigivalitsused või piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused on kõrvale jäetud. Sellest tulenevalt on komitee suhted Euroopa Komisjoniga, Euroopa Parlamendiga ja Euroopa Liidu Nõukoguga tihedamaks muutunud.
Dialoog ja piiriülene koostöö
Euroopa Regioonide Komitee korraldab konsultatsioone, mille abil kogutakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ekspertide ja teiste sidusrühmade vaateid, et hõlmata need arvamustesse, mis komitee liikmed esitavad ELi tasandil vastu võtmiseks.
Piirkondadevahelised rühmad on spetsiaalsed huvirühmad, kuhu kuuluvad komitee liikmed, kes tulevad kokku arutama kohaliku ja piirkondliku tasandi või mõnikord ka eri riike hõlmavaid küsimusi.
Komitee korraldab ka teatud võrgustike tööd, et aidata piirkondadel ja linnadel tutvustada üksteisele häid tavasid nii Euroopa tasandil kui ka mujal. Näiteks aitavad ELi naabruspoliitika valdkonnas komiteel tööd teha idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverents (CORLEAP) ning Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM).
Piirülene koostöö hõlmab ka järgmist:
- et aidata uutel liikmesriikidel Euroopa Liitu integreeruda, teeb komitee ühistes nõuandekomiteedes ja töörühmades koostööd kohalike ja piirkondlike esindajatega riikidest, kes soovivad ELi liikmeks saada;
- et tihendada poliitilist dialoogi ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, teeb komitee koostööd Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) ja Euroopa Nõukoguga.
Järelevalve, hindamine ja uuringud
Lisaks teeb Euroopa Regioonide Komitee järgmist:
- tagab, et kaasatud on kõik valitsustasandid ning et ELi õigusakte rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil nõuetekohaselt;
- hindab ELi seadusandlike ettepanekute võimalikku mõju kohapeal;
- kutsub üles detsentraliseerima ja tegema tihedamat koostööd ELi poliitika tõhusa kujundamise nimel;
- püüab strateegilise planeerimise raames teha kindlaks tulevased probleemid ja võimalused, mis omakorda võib lihtsustada otsustusprotsessi.