​ Mis on meie eesmärgid?

Konkreetselt on meie eesmärk

• keskenduda rohkem ELi kehtivate õigusaktide parandamisele ning nende kohaldamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil
• anda tehnilist tagasisidet ELi õigusaktide rakendamise kohta kohalikul ja piirkondlikul tasandil
• tagada parem kohalike ja piirkondlike osalejate kaasamine ELi õigusloomeprotsessi varajases etapis
• edendada lihtsustamist ja piirkondade üksteiselt õppimist ELi õigusaktide kohaldamisel ja edasiarendamisel

Sarnaselt lennujaama keskusega, kus on võimalik osutada palju teenuseid ja teha ühendusreise, toimib piirkondlik keskus kontaktpunktina, kes saab võtta ühendust, teha koostööd , sõlmida partnerlusi ja hoida tihedaid kontakte mitmesuguste sidusrühmadega, kes osalevad ELi poliitika rakendamises.

Asudes riigi tasandist allpool oleval tasandil, tegutseb kontaktpunkt Euroopa Regioonide Komitee ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahendajana ning annab õigeaegset tagasisidet ELi õigusliku tõhususe kohta. Eeldatavasti saab sellest järk-järgult punkt, mis annab teavet kõigi ELi parema õigusloome tegevuskavaga seotud küsimuste kohta.

Mõistet „piirkond“ käsitatakse siin laias tähenduses kui ükskõik millist territoriaalset üksust, mis paikneb liikmesriigi tasandist madalamal tasandil ja rakendab ELi poliitikat. Seega võib see hõlmata kogukondi, departemange, liidumaid, maakondi, provintse, suurlinnu (või väiksemate linnade rühmi), suuri kohalikke omavalitsusi (või väiksemate omavalitsuste rühmi), piiriüleseid piirkondi, nagu ETKRid ja euroregioonid.

Piirkondlikud keskused valitakse välja kolme kriteeriumi alusel: geograafiline tasakaal, poliitiline ja halduslik pühendumus ning ELi poliitika rakendamise kogemus. Kvaliteetsete taotluste üllatavalt suure arvu tõttu otsustas komitee liikmete arvu laiendada ja projekt hõlmab nüüd katseetapis (2019–2020) 36 keskust. Pikas perspektiivis on selle katsemeetme eesmärk sillutada teed laiemale võrgustikule, mis hakkaks toimima alates 2021. aastast, olles avatud kõigile osaleda soovivatele ELi piirkondadele ja hõlmates kõiki poliitikavaldkondi, kus kohalik ja piirkondlik tagasiside on asjakohane.

Piirkondlike keskuste liikmed

Alentejo, Portugal | Bolzano autonoomne provints, Itaalia | Friuli-Venezia Giulia autonoomne maakond, Itaalia | Brandenburg, Saksamaa | Bretagne, Prantsusmaa | Brod-Posavina maakond, Horvaatia  |  Calabria, Itaalia | Kataloonia, Hispaania | Madridi piirkond, Hispaania | Valencia piirkond, Hispaania | Kreeta, Kreeka | Dubrovnik-Neretva maakond, Horvaatia | Ida-Sloveenia ühtekuuluvuspiirkond, Sloveenia | Flandria, Belgia |  Harguita / Ialomita, Rumeenia  | Hauts-de-France’i piirkond, Prantsusmaa | Helsinki-Uusimaa, Soome | Kosice omavalitsuspiirkond, Kosice omavalitsuspiirkond, Slovakkia Vabariik | Limburg (koostöös Gelderlandi provintsi, Lõuna-Hollandi provintsi, Overijsseli provintsi, Tilburgi linnaga), Madalmaad  | Marche, Itaalia |  Mazowieckie vojevoodkond, Poola | Molise, Itaalia | Nordrhein-Westfahlen, Germany | Põhja- ja idapiirkond, Iirimaa | Piedmont, Itaalia | Primorje-Gorski Kotari maakond, Horvaatia | Emilia-Romagna maakond, Itaalia  | Šibenik-Knini maakond, Horvaatia | Sileesia – TITRIA (Slovakkia Vabariik, Tšehhi Vabariik, Poola) | Tessaalia, Kreeka | Tolna komitaat, Ungari | Umbria maakond / Veneto, Itaalia | Ülem-Austria, (ühise riikide ekspertkonverentsi „Subsidiaarsuse järelevalve” praegune eesistuja), Austria | Vorarlberg (juhib rahvusvahelist Bodensee konverentsi), Austria |  Lääne-Pomorze vojevoodkond, Poola | Zasavje arengupiirkond, Sloveenia.

Kolmeastmeline lähenemisviis

1. Komitee kutsub piirkondlikud keskused Brüsselisse seminarile, et vaadata läbi viimane konsultatsiooni ja tehnilise rakendamise aruanne, jälgida võrgustiku institutsioonidevahelist mõju, vahetada parimaid tavasid või arutada probleeme ja käsitleda järgmisi konsulteerimisele tulevaid poliitikavaldkondi.
   
   
2. Iga valitud ELi poliitikavaldkonna kohta saadab võrgustiku sekretariaat piirkondlikele keskustele küsimustiku, mis hõlmab olulisi küsimusi, millele ELi institutsioonid, sh komitee, soovivad protsessi käigus saada vastuseid. Piirkondlikud keskused annavad omakorda küsimustikule põhjaliku vastuse pärast seda, kui on ühendust võtnud ning konsulteerinud peamiste osalejate ja asutustega, kes tegelevad kohalikul/piirkondlikul tasandil selle ELi poliitika rakendamisega.
   
   
3. Küsimustike vastuste alusel koostab sekretariaat tehnilise rakendamise aruande, mis esitatakse komitees asjaomase poliitikavaldkonnaga tegelevale komisjonile, samuti teistele ELi institutsioonidele. Lisaks avaldatakse aruanne komitee asjaomasel veebisaidil. Katseetapis korraldab võrgustik aastas umbes kolm seminari ja konsultatsiooni, et katsetada oma töömeetodit ja tagasisidemehhanismi.

1. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühm „teeme vähem, aga paremini” eesotsas Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga on kohtunud üks kord kuus alates 2018. aasta jaanuarist kuni juulini, et anda soovitusi selle kohta, kuidas „paremini kohaldada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning määrata kindlaks poliitikavaldkonnad, kus töö võiks uuesti delegeerida ELi riikidele või saata lõplikult neile tagasi. Rakkerühma liikmeteks määrati kolm komitee poliitikut– Karl-Heinz Lambertz (BE/PES), Michael Schneider (DE/EPP) ja François Decoster (FR/ALDE), leidmaks viise, kuidas kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi paremini kaasata ELi poliitika kujundamisse ja elluviimisse.
   
   
2. Pärast rakkerühma aruande avaldamist võttis komitee subsidiaarsuse rakkerühma soovituste alusel konkreetse jätkumeetme: „Piirkondlike keskuste võrgustik“..
   
   Euroopa Regioonide Komitee peaks rakendama uue piirkondlike keskuste võrgustiku katseprojekti, et toetada poliitika rakendamise ülevaateid.
   
   

Komitees on piirkondlike keskuste võrgustik subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku lisaplatvorm. Ta tugevdab komitee ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ELi poliitikakujundamise rakendamis- ja hindamisetapis.



3. 14. novembril 2018 kohtus komitee president Karl-Heinz Lambertz Brüsselis ELi piirkondade esindustega, et esitleda uut piirkondlike keskuste võrgustiku projekti (#RegHub) ja arutada katseetapis (2019–2020) osalevate piirkondade valikumenetlust. Konkurss katseetapi taotluste esitamiseks oli avatud 19. oktoobrist 2018 kuni 30. novembrini 2018. Projektile laekus tervelt 53 taotlust enam kui 88 ELi piirkonnast, mis näitab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused soovivad anda oma panuse ELi otsustusprotsessi.