Liibüa – Nikosia algatus  

Miks teeb Euroopa Regioonide Komitee koostööd Liibüa linnadega?

Euroopa Regioonide Komitee on alates 2015. aastast arendanud tihedaid poliitilisi ja üha enam väga praktilisi suhteid Liibüa linnadega. Neil suhetel on kaks eesmärki: parandada avalikke teenuseid Liibüas ja aidata Liibüa linnadel liituda rahvusvahelise üldsusega. Koostöö on vastus poliitilisele ebastabiilsusele ja ebakindlusele, mida Liibüa on kogenud alates 2011. aastast ja mis on õõnestanud Liibüa kohalike omavalitsuste teenuseid, jätnud Liibüa linnad rahvusvaheliselt eraldatuteks ning muutnud riigi oluliseks transiiditeeks ebaseaduslike sisserändajate jaoks.

Liibüa linnade taotlusel on Euroopa Regioonide Komitee alates 2016. aasta jaanuarist ergutanud Liibüa kohalike omavalitsuste partnerlusi. Komitee viib Liibüa linnade taotlused kokku ELi linnade ja piirkondade ekspertteadmiste alaste pakkumistega. Eesmärk on parandada tavaliste liibüalaste elu, aidates kohalikel omavalitsustel pakkuda paremaid teenuseid alates esmatasandi tervishoiust kuni jäätmekäitluseni. Algatus on ka panus linnadevaheliste diplomaatiliste suhete kaudu Liibüa stabiliseerimisse ajal, mil poliitiline ebastabiilsus ja ebakindlus on viinud liibüalastega koostöö külmutamiseni.

See on alt üles suunatud protsess, osalejate seas tuntud Nikosia algatusena, mis vastab ühe ELi lähima ja nõrgima naabri vajadustele. Komitee kaasamine kajastab assamblee veendumust, et peamiste pikaajaliste rahvusvaheliste probleemide lahendamiseks tuleb kasutada linnadevahelisi ja vastastikusi diplomaatilisi suhteid. See on kooskõlas ka ELi üldise strateegia ja veendumusega, et EL peaks mõtlema globaalselt ja tegutsema kohalikul tasandil.

Kellega teeb Euroopa Regioonide Komitee koostööd?

Nikosia algatuses osalevad Liibüa linnad või linnad, kellega komitee on olnud ühenduses:

  • Tripoli (hinnanguline rahvaarv: 1,1 mln)
  • Benghazi (hinnanguline rahvaarv: 630 000)
  • Ghariyan (190 000)
  • Tobruk (120 000)
  • Sabha (97 000)
  • Sirte (80 000)
  • Zintan (82 000)
  • Zliten (270 000)

Tripoli linnapea Abdelrauf Beitelmal ja Zintani linnapea Mustafa Abdullah al-Baruni esindavad Liibüa linnapeasid kui partnerlussuhete keset ja kui Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) vaatlejaid. Enamik Euroopa liikmeid ARLEMis, mis ühendab ELi ja Vahemere piirkonna poliitikuid ja poliitilisi esindajaid, on ka Euroopa Regioonide Komitee liikmed.

Euroopa Regioonide Komitee tegutseb ARLEMi ja Nikosia algatuse sekretariaadina.

Kuidas toetab Euroopa Regioonide Komitee Liibüa linnu?

Komitee on poliitiline assamblee. Komitee ja Liibüa suhete pikaajaline alus on poliitiline – soov aidata Liibüa linnadel liituda rahvusvahelise üldsusega ning saada kasu partnerlussuhetest ja ühistest eesmärkidest, mida linnad ja piirkonnad on ühiselt tänu korrapärasele suhtlusele määratlenud.

Alates 2011. aastast on Liibüa siiski riiklikul tasandil kannatanud poliitilise ebastabiilsuse all ning turvalisus ja poliitiline olukord on endiselt habras. Kriis on mõjutanud kogu Liibüa elanike tervist, koolis käimist, elatusvahendeid ja riigi väljavaateid. Sellest hoolimata on paljud kohalikud omavalitsused suutnud säilitada põhiteenused ning paljudel on jätkuvalt valimisel saavutatud mandaat ja tugev kodanike poolt tunnustatav õiguspärasus. Kriisi ajal on nad pakkunud oma elanikele stabiilsust.

Seetõttu jõudis komitee järeldusele, et Liibüa linnade ja piirkondade toetamine on paljulubav viis, kuidas EL saaks Liibüat aidata. ELi linnad ja piirkonnad on juba näidanud, et neil on poliitiline kogemus, institutsiooniline suutlikkus ja tehnilised oskused aidata oma kolleege üle kogu maailma. Eesmärk on Nikosia algatuse kaudu suurendada Liibüa toetamist piirkondades, millele Liibüa kohalikud omavalitsused on omistanud kriitilise tähtsuse.

Millist toetust Liibüa linnad vajavad?

ELi piirkonnad ja linnad on andnud või lubanud toetust järgmistes valdkondades:

  • veemajandus: Murcia (ES)
  • jäätmekäitlus: Antwerpen (BE)
  • esmatasandi tervishoid: Vila Real (PT)
  • avalik haldus: Nikosia (CY)
  • inglise keele õpe: Malta kohalikud omavalitsused (MT)
  • eelarve: Flandria (BE)

Õppekülastuste ajal Euroopa Liitu külastasid Liibüa eksperdid käitisi kohapeal ning osalesid õpikodades ja aruteludel.

Liibüa ja Euroopa linnapead on saatnud kõiki õppekülastusi, pidades kohtumisi eesmärgiga luua alus pikemaajalistele suhetele.

Komitee tegeleb praegu järgmisega:

  • taotluste ja pakkumiste sobitamine järgmistes valdkondades: eelarve koostamine, noorsootöö, radikaliseerumisvastane võitlus, kalandus, rahvusvaheline koostöö;
  • Euroopa kohalike omavalitsuste nende koolide võrgustiku arendamine, kes sooviksid koolitada liibüalasi; see võiks viia avaliku halduse kooli asutamiseni Liibüas;
  • Liibüa ja ELi linnade kaasamisega seotud laiaulatuslike projektide arendamise innustamine.
     

Suhete kronoloogia

  • Juuli 2015: viiest Liibüa linnapeast koosnev delegatsioon külastab Euroopa Regioonide Komiteed Brüsselis.
  • Oktoober 2015: Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) kutsub linnapea Abdelrauf Beitelmali Brüsselisse osalema vaatlejana oma säästva arengu komisjonis.
  • Jaanuar 2016: Liibüa linnapeade delegatsioon kutsutakse Küprosele Nikosiasse, et osaleda vaatlejana ARLEMi iga-aastasel täiskogu istungil. Linnapea Abdelrauf Beitelmal esitab taotluse toetuseks kuues valdkonnas. ARLEM vastab sellele Nikosia algatuse loomisega.
  • Mai 2016: Euroopa Regioonide Komitee poolse partnerluste vahendamise esimeseks tulemuseks on Murcia piirkonna korraldatud ja võõrustatud õppekülastus veemajanduse teemal.
  • Juuni 2016: koostöös Antwerpeni linnaga korraldatud õppekülastus jäätmekäitluse teemal. Õppekülastuse ajal kohtus Liibüa linnapeade delegatsioon Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Federica Mogheriniga.
  • September 2016: koostöös Portugali Vila Reali omavalitsusega korraldatud õppekülastus, mille eesmärk oli vahetada häid tavasid esmase tervishoiu valdkonnas.
  • September – oktoober 2016: Küprose Nikosia omavalitsusega koostöös korraldatud koolitused sellistes valdkondades nagu inimressursside juhtimine, halduskontroll ja ajalooliste paikade ümberkujundamine.
  • Veebruar 2017: koostöös Flandria valitsusega korraldatud arvamuste vahetus finantsjuhtimise ja läbipaistvuse kohta.
  • Märts 2017: väliõpituba ja õppereis Tozeuri Tuneesias, et määratleda parim tehnoloogia orgaaniliste jäätmete kompostiüksuste paigaldamiseks kuute Liibüa omavalitsusse.
  • Aprill 2017: „Positiivse rahu“ 20 noore arvamusliidri katsekoolitus koostöös UNICEFi ning Majanduse ja Rahu Instituudiga.
  • Mai 2017: Liibüa avaliku halduse koolide võrgustiku esimene kohtumine Liibüa ülikoolide ja kohalike omavalitsustega. Kohtumise eesmärk oli anda esimene hinnang Liibüa omavalitsuste vajadustele ning uurida erinevaid võimalusi, kuidas ülikoolid saaksid neid suutlikkuse suurendamisel aidata.
  • Juuni 2017: Itaalia Friuli-Venezia Giulia maakonna korraldatud teadmiste vahetus, millel keskenduti kalandusele ja kalandusühistutele.
  • Oktoober 2017: Sfaxi linnas toimunud rahvusvaheline seminar linnaplaneerimise strateegiate, vahendite ja tehnoloogiate teemal kestlikkuse ajastul.
  • November 2017: kolmest õppemoodulist esimene Liibüa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatele aktuaalsete küsimuste teemal.
  • November 2017: kahepäevane koolitus/juhendamine Tuneesia kohalikele teadlastele läbipaistvuse ja hea valitsemistava teemal.
  • November/detsember 2017: 100-tunnine koolitus 20 Liibüa tehnikule reovee puhastamise ja niisutamise eesmärgil korduvkasutuse teemal.

Kõnealune komitee algatus ei oleks võimalik ilma Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi (NEAR) rahalise ja poliitilise toetuseta ELi rahastatavast avaliku halduse vahendist Liibüa jaoks.

Logistilist toetust pakub rahvusvaheline arenguorganisatsioon Crown Agents.

Vahemere Liit, mis ühendab ELi 28 liikmesriiki ja 15 Vahemere riiki, on andnud tugeva poliitilise toetuse. Liibüa ei ole Vahemere Liidu liige.

ELi välispoliitika juht Federica Mogherini on kirjeldanud Euroopa Regioonide Komitee koostööd Liibüa linnadega kui parimat näidet linnade diplomaatiast. Ta väitis, et „omavalitsüksused võivad täita keskset rolli Liibüa ülesehitamisel ja me [komitee] peame jätkama nendega koostööd. Nad vajavad teid sellel raskel ajal oma partneriks.“ Ta väljendas veendumust, et linnad ja piirkonnad peavad aktiivselt osalema välispoliitika nn uues arhitektuuris.


  
Komitee peab seda altpoolt üles lähenemisviisi sobivaks, et kujundada Euroopa Komisjoni hallatavad projektid ümber pikaajalisteks projektideks ja programmideks, millele komitee pakub poliitilist toetust. Vahemere Liit võiks samuti mõned väikesemahulised algatused pikemaajalisteks projektideks ümber kujundada.