Kohalik ja piirkondlik baromeeter 

Euroopa Liidu 27 liikmesriigis on rohkem kui miljon riigi tasandist madalamal tasandil valitud poliitikut. Need kohalikud poliitikud esindavad väga erinevaid valimisringkondi eri valitsustasanditel, sealhulgas liidumaad, piirkonnad, provintsid, maakonnad, ringkonnad ja muud omavalitsusüksused. Eurobaromeetri kiiruuring loob ELi kohalikele poliitikutele olulise platvormi, et jagada oma seisukohti Euroopa probleemide ja prioriteetide kohta.

Vastustest selgub, mida kohalikud poliitikud ELi tasandil esmatähtsaks peavad, kui teadlikud nad on kogu ELi hõlmavatest algatustest ja ELi rahastamisvõimalustest, mida nad arvavad Euroopa tulevikust ning kuidas nad reageerivad Ukraina sõja põhjustatud hädaolukorrale. 

Sisu

Peamised järeldused 

  • 76 % kohalikest poliitikutest ütles, et nende kohalik või piirkondlik omavalitsus võtab vastu Ukraina pagulasi, ning vähemalt pooled vastanutest märkisid, et nende kohalik või piirkondlik omavalitsus saadab Ukrainale materiaalset abi.
  • Pooled vastanutest tõdesid, et kõige tõhusam viis Ukraina ülesehitamiseks on kaasata ülesehituskavasse ELi piirkonnad.
  • 88 % küsitletud kohalikest poliitikutest nõustus täielikult või kaldus selle poole, et ühtekuuluvus peaks olema üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. See näit ulatus 68 %-st Soomes 100 %-ni Portugalis.
  • Kui küsiti ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtuse kohta võrreldes muude (riiklike või piirkondlike) rahastamisvoogudega, märkis üle kuue vastanu kümnest (62 %), et ühtekuuluvusfonde kasutati teatavat liiki projektide toetamiseks. Ligi iga kolmas kohalik poliitik ütles, et ühtekuuluvusvahendeid kasutati ELi poliitika integreerimiseks piirkondlikul tasandil välja töötatud strateegiatesse (31 %), samas kui umbes iga viies vastaja märkis, et nendest toetatakse partnerlust kõigi institutsiooniliste tasandite osalejate vahel (20 %) ja rahastamise stabiilsust pikas perspektiivis (16 %).
  • 35 % kohalikest poliitikutest märkis, et nad on teadlikud ELi rahastamisvahenditest (ühtekuuluvuspoliitika raames või taasterahastust „NextGenergationEU“), mis on nende linnale või piirkonnale viimase kahe aasta jooksul eraldatud.
  • Iga kümnes vastanu märkis, et nad on riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisse olnud täielikult (1 %) või osaliselt (9 %) kaasatud.
  • 51 % nentis, et ELi rahastamise peamine eesmärk peaks olema toetada majanduse rohepööret.
  • 77 % vastanutest tõdes, et sõja sotsiaalne ja majanduslik mõju nõuab ELi poliitika ja rahastamise kohandamist.
  • 89 % vastanutest oli nõus, et linnadel ja piirkondadel peaks olema suurem mõju Euroopa Liidu tulevikule.
  • Enam kui kuus vastanut kümnest (65 %) ütles, et linnu ja piirkondi saab kõige tõhusamalt kaasata Euroopa tulevikku käsitlevasse arutellu, kui on tagatud selleteemaline pidev arutelu kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Küsitluse „ELi kohalikud poliitikud ja Euroopa tulevik“ korraldas IPSOS. 25. juulist 11. septembrini 2022 viidi ELi kohalike ja piirkondlike poliitikutega läbi 2698 intervjuud.Küsitluse tulemused täiendavad järeldusi, mis esitati Euroopa Regioonide Komitee avaldatud ELi 2022. aasta aruandes piirkondade ja linnade olukorra kohta.

Dokumendid

National Factsheets

  1. Austria

  2. Belgium

  3. Bulgaria

  4. Croatia

  5. Cyprus

  6. Czech Republic

  7. Denmark

  8. Estonia

  9. Finland

  10. France

  11. Germany

  12. Greece

  13. Hungary

  14. Ireland

  15. Italy

  16. Latvia

  17. Lithuania

  18. Luxembourg

  19. Malta

  20. Netherlands

  21. Poland

  22. Portugal

  23. Romania

  24. Slovakia

  25. Slovenia

  26. Spain

  27. Sweden

Jaga :
 
Back to top