Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
„Võite meie peale loota“ – Sissejuhatusega esinevad Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz ja esimene asepresident Markku Markkula  

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma uusim aruanne tekitas suurt muret: kliimamuutuste katastroofiliste tagajärgede vältimiseks peame ära tegema palju rohkem. Praeguse suundumuse järgi tõuseb ülemaailmne temperatuur 2100. aastaks kolme kraadi võrra. Rasked ilmastikuolud kahjustavad bioloogilist mitmekesisust ja mõjutavad miljoneid inimesi üle kogu maailma. Tegelikkuses oleme väga kaugel Pariisi kokkuleppe eesmärgist hoida kliima soojenemine alla kahe kraadi.

Katowices toimuval COP 24-l tuleb kiirendada meie jõupingutusi, koondades esiteks meie kohustused. Selleks tuleb luua kindlad eeskirjad ja tagada kliimamuutustega seotud rahastamine. Teiseks tuleb tugevdada meie partnerlusi, et luua kaasav ülemaailmne juhtimine, mis hõlmab kõiki valitsemistasandeid, kodanikuühiskonda ja ettevõtjaid.

Ajal, mil riiklikud huvid kaaluvad üles rahvusvahelised kohustused, peame oleme edasipüüdlikumad. EL on võtnud kohustuse vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 80 % võrreldes 1990. aastaga ja tegi hiljuti ettepaneku pikaajalise strateegia kohta saavutada 2050. aastaks CO 2 -neutraalsus. Seda on komitee – ELi 350 kohaliku ja piirkondliku esindaja kogu – nõudnud alates 2015. aastast. Sama eesmärk tuleb saavutada ka valitsustevahelise kliimamuutuste rühma aruande kohaselt, et hoida temperatuuri tõus alla 1,5 °C.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid, kes muudavad majanduse keskkonnahoidlikumaks, õhu puhtamaks ja kodud energiatõhusamaks ning tagavad tervisliku ja jätkusuutliku toiduvaru, tegutsevad mitte üksnes keskkonna, vaid ka majanduslikes huvides. Hiljuti avaldatud kliimamajanduse aruandes hinnati, et ulatuslik kliimamuutuste vastane tegevus tooks 2030. aastaks 26 triljoni dollari väärtuses ülemaailmset majanduslikku kasu.

Linnad ja piirkonnad on teinud juba pikka aega rasket tööd: sel aastal tähistame ELi linnapeade pakti loomise 10. aastapäeva. Algatuse raames võtavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vabatahtlikult kohustuse ületada ELi kliima- ja energiaeesmärke. Praegu on selle alt üles suunatud liikumisega ühinenud 7 500 linna üle kogu maailma. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil viib ülemaailmset kliimamuutuste tegevuskava jätkuvalt edasi innovatsioon ja edasipüüdlikkus.

Hoolimata sellest, et Pariisis tunnustati kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust, ei ole me teinud piisavalt edusamme, et luua tõeliselt kaasav ülemaailmne kliimaalase juhtimise süsteem. Eelmise aasta COP 23. istungjärgul avas eesistujariik Fidži uksed, et võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kodanikuühiskonnal ja ettevõtjatel teha ÜRO kliimaprotsessi raames oma hääl kuuldavaks. Seda Talanoa dialoogi ei tule mitte üksnes jätkata, vaid ka tugevdada, sest see on näidanud, et suurema kaasamise abil suureneb ka toetus. COP 24 õnnestumiseks on see protsess hädavajalik.

Vajame ausaid, realistlikke ja läbipaistvaid kliimaeeskirju, mille abil jälgida kasvuhoonegaaside heitkoguseid, teatada kliimakaitsega seotud tegevusest ja võtta kohustus määrata vahendid, mille eraldavad tööstusriigid vaesematele riikidele , et aidata neil vähendada heitkoguseid ja kohaneda soojema kliimaga. See on hädavajalik ning peame kutsuma kõiki maailma piirkondi ja linnu üles saavutama kestliku arengu eesmärgid, osaledes aktiivselt ÜRO kestliku arengu eesmärkide teemalises linnade juhtimise platvormis ja muudes sarnastes algatustes.

Seega on viimane aeg, et teha kindlaks piirkondlikult ja kohalikult kindlaksmääratud panused, et täiendada riiklikult kindlaksmääratud panuseid, näitamaks, et kliimameetmete võtmise eest vastutame kõik ühiselt, ja säilitamaks motivatsiooni kohalikul ja piirkondlikul tasandil. See aitab meil vähendada lõhet kokkuleppe osaliste praeguste kohustuste ja CO 2 -heite vähendamise taseme vahel, mida on globaalse soojenemise takistamiseks vaja.

Individuaalsete panuste hindamine aitab ka mahajäänud piirkondi ja linnu. Tööstusriigid peavad täitma oma rahalisi kohustusi, et toetada arengumaid ning haavatavamaid riike ja piirkondi.

Euroopas on paljud piirkonnad sõltunud pikka aega söest ja vajavad abi, et minna üle vähese CO 2 -heitega majandusele. Euroopa Komisjoni hinnangul annab söekaevandus vahetult tööd 185 000 inimesele 12 ELi riigis, kuid ta väidab, et on olemas potentsiaal luua järgmise kümnendi lõpuks 900 000 töökohta sellistes valdkondades nagu taastuvenergia.

Vähese CO 2 -heitega majandusele üleminek vajab hoolikat kavandamist, tehnilist tuge ja piirkondlikke investeeringuid, et tagada piirkondade majanduse kaitse. Peame Euroopas tugevdama ELi keskkonnapoliitika koosloomist, mis kuulub piirkondlike ja kohalike omavalitsuste pädevusse. ELi piirkondlikke investeeringuid ehk ühtekuuluvuspoliitikat on vaja tugevdada, mitte nõrgestada, et piirkonnad ja linnad saaksid kliimamuutusi leevendada ning kohandada oma majandust ja muuta see kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks.

Sel aastal Katowices toimuvad läbirääkimised on üliolulised, et luua alus eeskirjadele, mille eesmärk on vältida temperatuuri tõusmist üle 1,5 °C. Poola eesistumisel toimuva COP 24 juhtlause on „Muutume koos“ (Changing together): piisava poliitilise julguse ja meie kõigi tohutute jõupingutuste abil on see võimalik. See tähendab muuta meie ülemaailmset kliimaalast juhtimist nii, et kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele antakse läbirääkimiste laua taga ametlik koht eesmärgiga vähendada kliimaalaste kohustuste ja saavutuste lõhet.

Aega on vähe, meid jälgib kogu maailm ning peame kiiremini ja üheskoos tegema ära rohkem. Võite meie peale loota.

_____________