Euroopa Regioonide Komitee käivitab rohelise kokkuleppe rakendamiseks foorumi, millesse kuuluvad linnad ja piirkonnad, Euroopa Komisjon ja liikmesriigid Euroopa Regioonide Komitee esitas Euroopa rohelise kokkuleppe osas oma nõudmised, mis tuleb komitee arvates täita, kui 2050. aastaks soovitakse saavutada kliimaneutraalsus. Kui Euroopa soovib kliimaprobleemiga tegeleda, siis tuleb hõlmata sellised valdkonnad nagu energia, liikuvus, põllumajandus, elurikkus, digiüleminek ja ringmajandus. Komitee on seisukohal, et roheline kokkulepe vajab kõigis neis valdkondades selget tegevuskava, millel on mõõdetavad eesmärgid, sihipärased meetmed ja asjakohane rahastamine ning mis tuleb koostada koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.
Arutelus Euroopa Komisjoni äsja ametisse nimetatud juhtiva asepresidendi Frans Timmermansiga, kes vastutab Euroopa rohelise kokkuleppe eest, kutsus komitee ELi üles hoidma üleilmse soojenemise alla 1,5 °C, kehtestades selleks edasipüüdliku seadusandliku ja rahastamispaketi, millega toetatakse kõiki piirkondi ja linnu üleminekul, aidates neil seada jätkusuutlikkuse kogu poliitikakujundamise keskmesse. Komitee võttis Brüsselis vastu resolutsiooni veidi enne seda, kui Euroopa Komisjon avaldab 11. detsembril kava rohelise kokkuleppe kohta. Selles resolutsioonis kutsutakse ELi üles sätestama õigusaktiga kohustus saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ajakohastades oma energia-, kliima- ja keskkonnaeesmärke ning pakkudes piisavat rahastamist piirkondade ja linnade toetamiseks.
Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz ütles: „Me ei saa enam kliimakriisi ees silmi sulgeda. Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa jaoks viimane võimalus olla usaldusväärne, täita oma rahvusvahelisi kohustusi ja pakkuda selget suunda kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. EL peab muutma kogu oma poliitika ja investeeringud keskkonnahoidlikuks, tagades õiglase ülemineku, mis toetab kõiki piirkondi ja linnu. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad olema täieõiguslikud partnerid ja osalejad, keda toetatakse reaalsete investeeringutega. Praegused ELi eelarve ettepanekud, mis sisaldavad ühtekuuluvuspoliitika kärpeid, õõnestavad piirkondade ja linnade jõupingutusi kliimameetmete kiirendamisel. Aeg on otsa saamas, me ei tohi venitada ja peame tegutsema üheskoos. Kui keskkonnahoidlik üleminek ei saa algust meie linnades ja piirkondades, ei toimu seda üldse.“
Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Frans Timmermans hoiatas tegevusetuse eest ja ütles: „Kõik valitsustasandid peavad täitma oma rolli, kui me tahame olla oma ühise tuleviku kujundamisel edukad – liikmesriikide valitsused ei saa seda teha üksi. Linnadel ja piirkondadel on tohutu roll neis põhimõttelistes muutustes, mida roheline kokkulepe meie ühiskonda toob. Heitevaba transport ja elurikkuse kaitse, hoonete energiatõhusus ning linnade keskkonnahoidlikumaks muutmine ja taasmetsastamine – kõige selle ellu viimiseks vajame me teist igaühte. Me ei suuda rohelise kokkuleppe eesmärke saavutada ilma kohalike ja piirkondlike omavalitsusteta.“
Noored valitud poliitikud tutvustasid oma nõudmisi
Täiskogu istungil toimunud arutelul tutvustas rühm noori valitud poliitikuid juhtivale asepresidendile Frans Timmermansile ja komitee presidendile Karl-Heinz Lambertzile oma nõudmisi Euroopale. Programmi „Noored valitud poliitikud üheskoos kliima eest“ esindaja, Qormi (Malta) linnavolikogu liige Marina Grech ütles: „Meie, noored juhid, teeme oma kohalikes kogukondades väga palju tööd selle nimel, et tagada iseendale ja meie lastele elujõuline ja jätkusuutlik tulevik. Me tuleme kokku ja töötame üheskoos – erakondade ja Euroopa riikide üleselt. Kui mina, kes ma olen 19-aastane, saan teha midagi ära ja saan seista täna siin, et teha meie hääl kuuldavaks, siis saate seda teha ka teie.“
Euroopa Regioonide Komitee osaleb sel nädalal Madridis toimuval ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 25. konverentsil , et toetada linnade ja piirkondade rolli kliimameetmete kiirendamisel.
Vaadake kogu arutelu. Täiskogu istungjärgu fotosid näete siin .
Roheline kokkulepe koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega: peamised soovitused
ELile kõrgemate eesmärkide seadmine
Tuleb hoida ülemaailmne soojenemine alla 1,5 °C, kehtestada õigusaktiga kohustus saavutada 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsus ning tõsta 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki vähemalt 55 %-ni, energiatõhususe eesmärki 40 %-ni ja taastuvenergia eesmärki 40 %-ni.
2030. aasta jäätmealased eesmärgid: olmejäätmete ringlussevõtt 70 %, toidujäätmete vähendamine 50 % ja maksimaalselt 5 % jäätmete ladestamine prügilatesse.
Jätkusuutlikkuse hõlmamine kõigisse poliitikavaldkondadesse, koostöö kohalike ja piirkondlike omavalitsustega
Selge tegevuskava: tuleb koostada mõõdetavate eesmärkide, sihipäraste meetmete ja asjakohase rahastamisega rohelise kokkuleppe tegevuskava, mis on koostatud koostöös linnade ja piirkondadega ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamise raames. Edusamme tuleks jälgida energialiidu olukorda käsitleva protsessi kaudu.
Mitmetasandiliste kliima- ja energiadialoogide käivitamine: kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb kaasata riiklikesse energia- ja kliimakavadesse, töötades samal ajal välja kohalikult ja piirkondlikult kindlaksmääratud panused.
Uus rohelise kokkuleppe foorum: komitee käivitab rohelise kokkuleppe rakendamisel koostöö tegemiseks foorumi, millesse kuuluvad linnad ja piirkonnad, Euroopa Komisjon ja liikmesriigid.
Jätkusuutlik EL: jätkusuutlikus tuleb integreerida kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse, makromajanduslikesse prioriteetidesse ja rahastamisvahenditesse, Euroopa poolaastasse ning 2020. aasta järgsesse eelarvesse.
Kaubandus: ELi kaubanduslepingute hindamisel tuleb lähtuda eesmärgist vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja edendada jätkusuutlikkust.
Kestlik põllumajandus: tuleb suurendada rahalist abi keskkonna- ja kliimahoidlike tavade toetuseks ühise põllumajanduspoliitika mõlema samba raames.
Liikuvus: tuleb võtta ELi tasandi meetmeid võrdsete tingimuste paremaks tagamiseks, sh vaadata läbi teatavaid transpordikütuseid käsitlev maksukorraldus.
Keskkonnaalane üleminek: komitee kutsub üles töötama välja kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi, mis oleks vastavuses rohelise kokkuleppega. Nullsaaste saavutamiseks vajab EL ulatuslikumat poliitikat õhu- ja veekvaliteedi, ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide valdkonnas.
Rohelise kokkuleppe rahastamine
Uued vahendid: süsinikdioksiidi piirimaksu toetamine, heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamine ning lennukikütuse maksustamine.
Õiglase ülemineku fond: uued vahendid lisaks ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditele.
Keskkonnahoidlik ELi eelarve pärast 2020. aastat: vähemalt 30 % ELi 2020. aasta järgsest eelarvest tuleb eraldada kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud meetmetele, kaotades järk-järgult fossiilkütuste toetused. Ühtekuuluvuspoliitikale eraldatav eelarveosa peab jääma samaks.
Ettenägematute kulude fond: kui 2020. aastaks ei jõuta kokkuleppele ELi eelarve osas, tuleb rohelisele kokkuleppele anda rahalist toetust.
Riigiabi: tuleb suurendada lubatud riigiabi ja kohandada energia maksustamise direktiivi nii, et see aitaks edendada vähese heitega kütuseid.
Kaotada tuleb need ELi toetused, abi- ja toetusprogrammid, mis kahjustavad keskkonda.
Eluasemete renoveerimise rahastamine: tuleb koostada ELi taskukohaste eluasemete tegevuskava, et võidelda energiaostuvõimetuse vastu, ning samuti ulatuslik rahastamiskava eluasemete renoveerimiseks.
Kodanikega suhtlemine
Euroopa tulevikku käsitlev konverents: Euroopa Komisjon peaks korraldama kodanike dialooge koostöös Euroopa Regioonide Komiteega, keskendudes seejuures Euroopa rohelisele kokkuleppele ja kliimamuutustele.
Kontakt: PresseCdr@cor.europa.eu