Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Meie linnad pärast COVID-19 pandeemiat: Leipzigi harta vaieldamatu tähtsus  

Järgnevas intervjuus vastab Sevilla linnapea, komitee ENVE komisjoni esimees ja töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ esimees Juan Espadas (ES/PES) neljale küsimusele uue Leipzigi harta kohta. Hartas esitatakse põhimõtted, mille eesmärk on aidata suurendada Euroopa linnades kestlikkust, vastupanuvõimet ja kaasatust. Komitee arvamus Leipzigi harta uuendamise kohta võeti vastu 2020. aasta oktoobri täiskogu istungjärgul. Praegusel ajal on uus Leipzigi harta vaieldamatult oluline, eelkõige selleks, et edendada linnades kestlikkust pärast COVID-19 pandeemiat.

COVID-19 pandeemia tõi esile vajaduse arendada linnades kergliiklust ja uut töökorraldust. Need soovitused on samuti kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisega. Kas leiate, et Teie koostatud arvamus Euroopa säästvate linnade Leipzigi harta uuendamise kohta on eeskujuks linnade uute arengustrateegiate esitamisel COVID-19 pandeemia järel ja taastamiskava raames?

Nii 2020. aasta teisel poolel ELi Nõukogu eesistujaks olnud Saksamaa valitsus kui ka Euroopa Regioonide Komitee töötasid juba ammu enne COVID-19 kriisi uue Leipzigi harta kallal. Valitud poliitikutena peame tagama, et see kohutav kriis muutub võimaluseks parandada kõigi meie inimeste elukvaliteeti. Viimastel aastatel oleme oluliselt parandanud oma ühiseid kliimamuutuste vastu võitlemise strateegiaid oluliste rahvusvaheliste kokkulepete abil – 2020. aasta detsembris möödus viis aastat Pariisi kliimakokkuleppe sõlmimisest. Uue Leipzigi hartaga ajakohastatakse linnade vajadusi uues üleilmses paradigmas. Linnad on muutuste liikumapanev jõud, et saavutada kestlikum ja tervem maailm. Nüüd, mil oleme kokku leppinud ELi uues pikaajalises eelarves ja COVID-19-järgses taastamiskavas, ilmneb Leipzigi harta vaieldamatu olulisus linnade juhtimisel uude kestlikkuse, vastupanuvõime ja kaasatuse ajastusse.

Teie arvamuses rõhutatakse, et Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamiseks ELis on kindlasti vaja partnerlust Euroopa linnadega. Kas Teie arvates on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused piisavalt kaasatud ELi majanduse taastamise kava „NextGenerationEU“ rakendamisse? Kas piirkondadele ja linnadele säästvates piirkondades säästvate linnade arendamiseks eraldatud vahendid on piisavad, et viia Euroopas ellu rohe- ja digipööre, jätmata kedagi kõrvale?

Esiteks tuleb tunnistada, et igal ELi liikmesriigil on oma haldusstruktuur. Seepärast on üsna keeruline analüüsida kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täpset kaasatust mis tahes ELi poliitikavaldkonda. Kahtlemata on Euroopa Regioonide Komitee foorum, mis peegeldab linnade ja piirkondade osalemist ELi poliitika kujundamises, eelkõige „NextGenerationEU“ kavas, mis on ELi taastekava COVID-19 pandeemia tohutust ühiskondlikust ja majanduslikust mõjust ülesaamiseks. Me ei tohi unustada, et linnad on kodanikele kõige lähemal asuv tasand ning just linnad peavad rakendama enamikku majanduse taastamise meetmetest. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad seega olema taastekavade ja prioriteetsete investeeringute kavandamise keskmes. 2020. aasta alguses loetles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen oma prioriteedid, seades esikohale Euroopa rohelise kokkuleppe , mis on ELi uus majanduskasvu strateegia kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. Kõik ELi poliitikameetmed peavad olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtete ja eesmärkidega. Me ei saa enam tagasi vaadata. Tulevik peab olema keskkonnahoidlik või seda pole üldse. Linnad on selle eesmärgi saavutamise jaoks väga olulised.

COVID-19 on toonud esile ka linna- ja maapiirkondade vastastikuse sõltuvuse, eelkõige seoses toidusüsteemide korraldamisega Euroopas. Mida pakute komitee arvamuses välja nende piirkondade koostöö tugevdamiseks, et saavutada paremini ühtekuuluvuspoliitikas, rohelises kokkuleppes ja strateegias „Talust taldrikule“ sätestatud eesmärgid?

Kui soovime kujundada säästvamaid linnu, peame kindlasti tugevdama koostööd linna- ja maapiirkondade vahel. Oluline element on koostöö toiduainete tootmise ja tarbimise valdkonnas. Linnapiirkondade lähedal toodetavate toiduainete tarbimise edendamine ei aita mitte ainult kaasa meie toidusüsteemide jätkusuutlikkusele, vaid parandab ka meie tervist. Usun, et peame rõhutama ka linnastute tähtsust, sest linnade toimimist ei ole võimalik mõista, kui ei võeta arvesse neid ümbritsevaid piirkondi, mis peavad tegema koostööd ühe tervikuna, et parandada ressursitõhusust linnades.

Euroopa Komisjon edendab jõuliselt oma parema õigusloome algatust. Mida Te selles valdkonnas soovitate? Kas Teie arvates oleks vaja Euroopa poolaastat reformida, et võtta paremini arvesse piirkondi ja linnu, ühtekuuluvuspoliitika eesmärke ja Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamist?

Esiteks tahaksin selgitada, et parem õigusloome ei tähenda dereguleerimist. Euroopa peab olema tänapäeval tõhusam ja koroonaviiruse pandeemia on sellele tähelepanu juhtinud. Ainus viis selle eesmärgi saavutamiseks on tugevdada koostööd ja koordineerimist eri valitsustasandite, st Euroopa, riikliku, aga ka piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel. See on kindlasti esimene samm parema õigusloome poole! Näiteks Euroopa poolaasta, st Euroopa protsess, mille raames koostatakse igal aastal ELi liikmesriikidele konkreetsed majandussoovitused, ei saa jätkuvalt olla üksnes bürokraatlik protsess, millel puudub demokraatlik kontroll ja mis ei ole seotud Euroopa piirkondadega. Seepärast soovime Euroopa Regioonide Komitees, et piirkonnad ja linnad kaasataks ametlikult nende soovituste koostamisse. Samuti palume võimaldada Euroopa Parlamendil kasutada täiel määral oma rolli demokraatlikus kontrollis. Praegu seda ei toimu. Konkreetsetest teemadest rääkides võib tekkida küsimus, miks alles hiljuti veel puudusid Euroopa poolaasta konkreetsete näitajate seast avaliku sektori investeeringuid, solidaarsust ja kestliku arengu eesmärke käsitlevad soovitused, eriti kui praegune kriis näitab, kui kasulik see oleks. Peame seda käsitusviisi muutma, et kohaneda oludega ja vastata meie kodanike ja piirkondade konkreetsetele vajadustele. See on ainus viis Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks kedagi kõrvale jätmata.

Taustteave

Euroopa Liidu Nõukogu 2007. aasta Saksamaa eesistumise ajal vastu võetud Euroopa säästvate linnade Leipzigi harta aitas luua integreeritud linnaarengu kontseptsiooni ELi tasandil ning mõjutas selliste ELi algatuste arengut nagu linnade tegevuskava .

Uus Leipzigi harta võeti vastu linna- ja territoriaalarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 30. novembril 2020.

Uuendatud versioonis käsitletakse pandeemiate mõju linnadele ning sellest tuleneda võivat piirkondlike erinevuste suurenemist. Uus tekst toetab integreeritud, kohapõhise ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid.

Uuendatud hartas tunnistatakse, et linna ümbritsevad maapiirkonnad toovad linnadele olulist kasu. Leipzigi harta uues versioonis tunnistatakse sõnaselgelt digitaalse ühtekuuluvuse edendamise tähtsust Euroopas nii selle kodanike kui ka piirkondade jaoks.

Uues Leipzigi hartas tunnistatakse Amsterdami paktiga kehtestatud ELi linnade tegevuskava kolme samba (parem õigusloome, parem rahastamine ja paremad teadmised) kehtivust.

2020. aasta teisel poolaastal järgis ELi Nõukogu eesistujariik Saksamaa komitee soovitust esitada nõukogu järeldused Leipzigi harta, ELi linnade tegevuskava ja selle seose kohta ELi territoriaalse tegevuskavaga. Need järeldused esitati ELi keskkonnaministrite nõukogule 17. detsembril 2020 ja võeti seal vastu.

Pressikontakt: pressecdr@cor.europa.eu