Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Ühistransport pärast COVIDit – vajadus leida uuenduslikud ja turvalised lahendused nii praegusele kui ka võimalikule tulevasele kriisile  

Järgnenud intervjuus vastab Masoovia vojevoodkonna vanem Adam Struzik (PL/EPP) kuuele küsimusele ühistranspordi optimeerimise kohta linnades ja suurlinnapiirkondades.

Arvamus „Ühistranspordi probleemid linnades ja suurlinnapiirkondades“ , mille raportöör on Adam Struzik (PL/EPP), võetakse vastu komitee täiskogu istungjärgul 2020. aasta detsembris.

Arvamuses tuuakse välja probleemid, mis tulenevad autoliikluse kasvust linnades ja suurlinnapiirkondades, ning kutsutakse üles leidma säästvaid ja arukaid liikuvuslahendusi.

1. Millised on ühistranspordi ees seisvad peamised ülesanded suurlinnapiirkondades?

Peamine väljakutse on ohutute ja ajakohaste, st hästi kavandatud, korraldatud, integreeritud ja toimivate transpordilahenduste loomine.

Head transpordilahendused aitavad märkimisväärselt kaasa elanike elukvaliteedi parandamisele, tagades hõlpsa juurdepääsu kaupadele ja teenustele ning keskkonna kõrge kvaliteedi. Sellega pean silmas nii juurdepääsetavust, mis puudutab kaugust avalike teenuste osutamise kohtadest kui ka rahalist kättesaadavuste ning töö- ja eraelu optimaalset tasakaalu.

Kvaliteetne ühistransport on lahutamatult seotud selle konkurentsivõimega võrreldes eratranspordiga, st oluline on tasakaal kasutajate ja kohalike omavalitsuste kulude vahel ning juurdepääs alternatiivsetele transpordiliikidele (nt jalakäijad ja jalgratturid).

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad seega selle eest, et ühistransport oleks kasutajatele nii ohutu kui ka keskkonnasõbralik.

2. Kuidas mõjutada kasutajate ja pendeltöötajate käitumist, et edendada kõige säästvamaid transpordilahendusi? Milliseid stiimuleid saavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pakkuda?

Esimene samm on tagada eri transpordiliikide integreerimine, suurendades samal ajal pidevalt elanike teadlikkust. Lisaks peaks optimaalne taristuplaneerimine tagama, et ühistransport pakuks rohkem eeliseid kui eratransport.

Transpordivahendite kasutamiseks tuleks eelistada lihtsaid elektroonilisi teenuseid, kuid samas tuleks ka jälgida, et ühistranspordile oleks juurdepääs kõigil sidusrühmadel, ka neil, kes kasutavad digiteenuseid vaid piiratud määral.

Me peame näitama eeskuju ning seetõttu on äärmiselt oluline ja hädavajalik võtta kasutusele innovaatilised lahendused transpordi haldamiseks ja korraldamiseks ning heaks ruumiliseks planeerimiseks, hõlbustades seeläbi ühistranspordi ja eratranspordi integreerimist. Eratransporti ei saa ära kaotada, vaid seda tuleb vähendada nii palju kui võimalik. Neid lahendusi tuleks veelgi optimeerida, tuginedes seejuures säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadesse kaasatud liikuvusvoogude seiresüsteemidest saadud ajakohastatud andmete analüüsile ja järeldustele.

CO 2 -heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks vajavad linnad ja suurlinnapiirkonnad asjakohaseid poliitilisi otsuseid ja piisavat rahastamist, sealhulgas välistest allikatest, nagu ühtekuuluvuspoliitika vahendid ja muud rahastamisvahendid.

3. Kas säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadega on õnnestunud ületada haldus- ja geograafilised piirid ning kujundada linnalise liikumiskeskkonna süsteem?

Poolas võeti säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad paljudes linnades väga hästi ja suure huviga vastu ning mitu neist valiti välja otseseks koostööks JASPERSiga.

Sooviksin rõhutada, et tõhusa linnalise liikumiskeskkonna planeerimise juures tuleb arvestada elanike arvu, see peab tuginema liikuvuskogemustele ning olema kohandatud piirkonna ja transpordisüsteemide eripäradele, st selles tuleb võtta arvesse ühendusi piirkonna pealinnaga, kaasata meetmeid linna/linnapiirkonna elanike liikuvusmudelite positiivseks muutmiseks ning tagada hea ühenduvus ja integratsioon naaberlinnadega.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks on oluline muuta ühistransport tõhusamaks ja integreerida see ruumilisse planeerimisse, korraldusse ja tariifide süsteemi. See on eriti oluline suurlinna- ja pealinnapiirkondades ning suuremates linnastutes, kus hea juurdepääsetavus nõuab paljude linna-, linnalähi- ja ühistranspordiliikide ühendamist riikliku tasandi transpordiga. Sooviksin rõhutada ka seda, et väga oluline on linnade juurdepääsetavus maapiirkondadest – näiteks Poolas on mõnes kohas endiselt ühendusi puudu.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava arendamisega saab välja töötada liikuvussüsteemi optimaalse mudeli, mis hõlmab ühtset tariifide süsteemi, millel on selge koostoime arvukate samas linnastus tegutsevate ühistranspordiettevõtetega. Lisaks lihtsustab selline mudel juurdepääsu ühistranspordi peatustele, näiteks pargi - ja-sõida-süsteemi parkimiskohtade võrgustiku kaudu linna äärealadel.

4. Kas Euroopa Liidu varasemad transpordipoliitika eesmärgid on olnud piisavalt ambitsioonikad? Millistes valdkondades võiksid need olla kaugeleulatuvamad?

2011. aasta valge raamat on aegunud ning Euroopa Komisjon töötab juba välja säästva ja aruka liikuvuse strateegiat, mis on väga hea algatus. Oluline on komisjoni toetus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele täiendavate rahastamisallikate leidmisel. Ühtekuuluvusfond ja ELi rahastamisvahendid mitte ainult ei toeta uusi investeeringuid transporditaristusse, vaid aitavad ka moderniseerida olemasolevaid transpordisüsteeme, laiendades eratranspordi kestlike alternatiivide valikut.

Linnaline liikuvus ja ühistranspordipoliitika tervikuna tuleb samuti integreerida laiemasse sotsiaalpoliitikasse. Oluline on keskenduda kohalikele elanikele, keda mõjutavad transpordi kasutamise ülemäärased kulud kõige rohkem, seda nii rahaliselt kui ka väliskulude seisukohast, mis tulenevad liigsest mürasaastest, õhu- ja pinnasesaastest ning sundvõõrandamisest taristu ajakohastamise eesmärgil.

5. Millist toetust vajavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, pidades silmas ühist transpordipoliitikat Euroopa tasandil?

Eespool nimetatud uus transpordistrateegia pakub tänu kaasaegsele lähenemisele linnade ja suurlinnapiirkondade transpordile kindlasti tugevat toetust ja stimuleerib selles küsimuses uut visiooni, milles ühistransporti nähakse linna tugisambana.

ELi linnad ja suurlinnade ökosüsteemid peavad saama rahalist toetust välistest allikatest, et ühtlustada pakutavate transporditeenuste kvaliteeti. Programme, fonde ja vahendeid on mitmesuguseid ning need peaksid olema kergesti kättesaadavad, sest kõige lihtsamad lahendused osutuvad sageli kõige tõhusamaks. See on ainus viis hästitoimivate ja integreeritud ühistranspordisüsteemide loomiseks. Seepärast on oluline eraldada ELi rahalised vahendid otse piirkondlikele omavalitustele, kes vastutavad nende ülesannete täitmise eest ja kes viivad ellu 2021.–2027. aasta rakenduskavade meetmeid.

Sellega seoses sooviksin rõhutada õiglase ülemineku fondi erilist rolli osana Euroopa rohelise kokkuleppe paketist. See rahastu on ette nähtud selleks, et toetada piirkondi, mis seisavad kliimaneutraalsuse saavutamisel silmitsi oluliste sotsiaal-majanduslike probleemidega, nagu üleminek CO 2 -vabale ühistranspordile linnades ja suurlinnapiirkondades.

6. COVID-19 pandeemia on avaldanud ühistranspordi kasutamisele laastavat mõju. Kuidas taastada usaldus ja korvata saamata jäänud tulu, et säilitada tulevikus teenuste kõrge tase?

COVID-19 pandeemia selgelt nähtav soovimatu tagajärg on igapäevase liikuvusvajaduse vähenemine. See tuleneb peamiselt kaugtöö levikust, üksikutes liikmesriikides kehtestatud piirangutest ja kahanevast usaldusest ühistranspordi ohutuse vastu. Mõiste „15-minutiline linn“ võiks pakkuda vastuse nendele arengutele.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad kasutama ühistranspordis tervisekaitsemeetmete rakendamiseks lisavahendeid, et kompenseerida piiratud liikuvuse tõttu saamata jäänud tulu. Tõhus teavituskampaania võib seda toetada, julgustades inimesi vähem autoga sõitma ja selles üksi töö- ja kodukoha vahel liikuma, nagu sageli juhtub.

Uus integreeritud ühistranspordi strateegia peab sisaldama kogu Euroopat hõlmavaid standardeid konkreetsete ohtude, sealhulgas pandeemiate ennetamiseks ja avastamiseks ning menetlusi, millega tagatakse kriisi korral isikute ohutu liikumine.

Kontakt:

PresseCdr@cor.europa.eu

Share: