Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Euroopa teadusruum: piirkondlikud innovatsioonikeskused vajavad täielikku tunnustamist  

Linnad ja piirkonnad soovivad olla täielikult kaasatud Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitika juhtimisse ja rakendamisse. Pays-de-la-Loire’i piirkonnavolikogu liikme Christophe Clergeau’ (FR/PES) koostatud arvamuses rõhutab Euroopa Regioonide Komitee, et Euroopa teadusruumi keskuste loomine võib olla oluline vahend Euroopa Liidu eesmärkide saavutamiseks ökoloogilise, digitaalse, sotsiaalse ja majandusliku ülemineku valdkonnas.

2020. aasta septembris võttis Euroopa Komisjon vastu teatise , mille eesmärk on elavdada Euroopa teadusruumi , määratledes selleks uue visiooni, selged eesmärgid ja konkreetsed meetmed. Hoolimata mööndustest, millega tunnustatakse ulatuslikumalt piirkondlikke innovatsiooni ökosüsteeme, avaldab Euroopa Regioonide Komitee kahetsust, et Euroopa teadusruumi juhtimisel keskendutakse jätkuvalt komisjonile ja liikmesriikidele ning et see toimib liigselt programmi „ Euroopa horisont “ jätkuna, selle asemel et liikuda Euroopa haridus- ja teadusruumi poole.

Komitee toetab seega valdkonnaülest lähenemisviisi, millel on otsene seos regionaalpoliitikaga, kaasates paljusid sidusrühmi – ülikoolid, tööstus, avaliku sektori eri tasandid, kodanikud ja kodanikuühiskond – ja rõhutab vajadust tunnustada täiel määral arukate spetsialiseerumiste ning nende kollektiivse ja ettevõtlusprotsessi rolli praeguse ja tulevase Euroopa teaduse ja innovatsiooni tulemuslikkuse ühe alusena.

Raportöör Christophe Clergeau sõnas: „Euroopa teadusruumi eesmärk peab olema lisaks tipptasemele tagada ka see, et kõigis liidu linnades ja piirkondades oleks kättesaadav kõrgetasemeline kvaliteetne teadus, mida saab kasutada innovatsiooni edendamiseks ning ühiskonna ja ettevõtete toetamiseks kestliku arengu eesmärkide saavutamise ja praeguste kriisidega toimetulemisega seotud probleemide lahendamisel. Euroopa teadusruumi keskused on optimaalne vahend, millega tunnustada täielikult teaduse ja innovatsiooni kohapõhist lähenemisviisi. See lähenemisviis on seda vajalikum, arvestades praegusi kriise ja nende tagajärgi kõige haavatavamates ja enim mõjutatud piirkondades ning Euroopa teadusruumi killustatust.

Täna komitee täiskogu istungjärgul peetud kõnes rõhutas Euroopa Komisjoni innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik Mariya Gabriel : „Piirkondadel ja linnadel on oluline roll Euroopa teadusruumi tugevdamisel, majanduse elavdamisele kaasaaitamisel ja Euroopa vastupanuvõime suurendamisel. Meie ja Euroopa Regioonide Komitee ühise tegevuskava kaudu võimestame teadlasi, ettevõtjaid ja kodanikuühiskonda tugevdama oma piirkondlikke teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteeme ning saama osaks üleeuroopalisest tippkeskuste võrgustikust.“

Euroopa Parlamendi liige Dan Nica (RO/S&D) sõnas: „Kuigi EL on teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas esirinnas, on ta olnud liiga aeglane, et muuta teadusuuringute tulemused murranguliseks innovatsiooniks ning kasutada teadusuuringute ja tehnoloogilist suutlikkust ära vähem arenenud piirkondades. Suuremat rõhku tuleks panna teadusuuringute ja ettevõtete vahelistele suhetele, kvaliteetsete teadusuuringute kättesaadavusele kõigis ELi linnades ja piirkondades ning nende rollile ühisloome protsessis. Loodan, et Euroopa teadusruumi keskuste abil tunnustatakse rohkem piirkondlikke ökosüsteeme ja innovatsioonikeskusi ning hoogustatakse ka vähem arenenud piirkondi.“

Euroopa Regioonide Komitee soovib, et Euroopas tunnustataks Euroopa teadusruumi keskustena vähemalt 50–100 asukohta, sealhulgas ka kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades esilekerkivaid ökosüsteeme. Neid tuleks tunnustada oluliste tugipunktidena Euroopa Liidu eesmärkide saavutamiseks ja EL peaks neid otse toetama, sealhulgas rahaliselt.

Raportöör Clergeau rõhutab arvamuses, et Euroopa teadusruumi keskuste võrgustikust võiks saada suurepärane raamistik algatamaks kollektiivseid teadus- ja innovatsiooniprojekte, mis ühendavad alt-üles lähenemisviisiga mitmeid piirkondlikke ökosüsteeme ja innovatsioonikeskusi. Samuti peab komitee kahetsusväärseks Euroopa teadusruumi killustatust ning riikide ja piirkondade vahelisi suuri erinevusi, mida on rõhutatud viimases Euroopa teadusruumi eduaruandes ja piirkondliku innovatsiooni tulemustabelis .

Kartes, et COVID-19 kriis toob kaasa teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute kokkukuivamise kõige haavatavamates ja enim mõjutatud piirkondades, nõuab komitee, et taasterahastu „ NextGenerationEU “ ja järgmine mitmeaastane finantsraamistik toetaksid jõulisemalt kõrgharidust ning Euroopa teadusruumi eesmärke teenivaid teadusuuringuid ja innovatsiooni. Samuti tuleks kasutada programmi REACT-EU ja õiglase ülemineku fondi kooskõlas piirkondade rakenduskavade ja nende aruka spetsialiseerumise strateegiatega.

Lisateave

Teadus- ja innovatsioonipoliitikal on eriline koht ühises tegevuskavas , mis võeti vastu 2020. aasta novembris Mariya Gabrieli teenistuste (hariduse ja kultuuri peadirektoraat, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat ja Teadusuuringute Ühiskeskus) juhtimisel. Tegevuskavas nähakse ette tõhustatud koostöö ja poliitilised arutelud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Regioonide Komitee vahel. Eelkõige keskendutakse teadmiste vahetamise platvormi strateegilises koostöös uuele Euroopa teadusruumile. Teadmiste vahetamise platvormi 2.0 meetmed toovad Euroopa teadusruumi kontseptsioonid elanikkonnale lähemale ning annavad piirkondlikele/kohalikele osalejatele võimaluse edendada oma vastavat teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alast tegevust.

Kontaktisik:

Lauri Ouvinen

Tel +32 473536887

lauri.ouvinen@cor.europa.eu

Jaga: