Aeg on kaotada Euroopas energiaostuvõimetus  
Kohalikud omavalitsused kutsuvad Euroopa Komisjoni üles esitama konkreetsed eesmärgid energiaostuvõimetuse vähendamiseks aastaks 2030 ja selle kaotamiseks aastaks 2050.

Energiaostuvõimetus on otseselt inimeste tervist mõjutav suur ühiskondlik probleem, mis puudutab ligikaudu 54 miljonit eurooplast ( Euroopa Komisjon ). Energia kõrge hind, väike sissetulek ning halb isolatsioon, niisked ja ebatervislikud kodud põhjustavad energiaostuvõimetuse määra tõusu. Enamikus riikides on elektrihinnad viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud ning kombineerituna hiljutise majandus- ja finantskriisi ja Euroopa hoonete vähese energiatõhususega on see suurendanud muret energiaostuvõimetuse pärast Euroopas.

Energiaostuvõimetus mõjutab ligi 11 % ELi elanikkonnast, st 54 miljonit eurooplast. Sellele vaatamata ei ole enamik ELi riike ikka veel teinud kindlaks ega toonud arvuliselt esile haavatavaid energiatarbijaid ega ole võtnud piisavalt meetmeid, et energiaostuvõimetuse probleemiga asjakohaselt tegeleda.

Tundes suurt muret energiaostuvõimetuse teema üle, võttis Euroopa Regioonide Komitee ühehäälselt vastu arvamuse „Mitmetasandiline valitsemine ja valdkondadevaheline koostöö võitluses energiaostuvõimetusega“ . Arvamuses tehakse mitu ettepanekut, muu hulgas energiaostuvõimetuse Euroopa määratluse edasiarendamine, sihipärased investeeringud energiatõhususse, kodumajapidamistele madalaid energiahindu tagava ühtse turu läbivaatamine ning ajaliselt piiritletud eesmärgid energiaostuvõimetuse kaotamiseks.

Raportöör ja Budapesti 12. linnaosa valitsuse liige Kata Tüttő (HU/PES) märkis: „50 miljonit eurooplast on praegu sunnitud valima kütte ja toidu vahel ning virelema energiaostuvõimetuses. Sellel on tõsised tagajärjed inimeste tervisele ja heaolule ning me teame, et energiaostuvõimetus mõjutab rohkem naisi kui mehi. Igale Euroopa kodanikule peaks olema tagatud õigus puhtale ja taskukohasele energiale, see nõue on ka üks 17-st kestliku arengu eesmärgist. Suurendades investeeringuid energiatõhususse, et renoveerida Euroopa hooneid ja luua spetsiaalsed sotsiaalkaitseskeemid ning korralikult toimiv ja konkurentsivõimeline ühtne turg, mis tagab tarbijatele madalad energiahinnad, on viis, kuidas EL toob kodanikele otsest kasu ja näitab neile oma lisaväärtust. Õiglane energia ja kliimaga seotud üleminek, kus ei jäeta kedagi maha, peab algama energiaostuvõimetuse kaotamisega.“

Liikmed olid nõus, et kodutarbijate põhienergiahindu ei saa jätta turu iseregulatsiooni hooleks. Ülemääraste energiakulude piiramiseks kutsuvad linnad ja piirkonnad ELi üles looma õigusraamistikke, millega antakse liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele asjakohased vahendid kõigile taskukohase energia tagamiseks. Selles mõttes kordab komitee ka Euroopa Parlamendi üleskutset Euroopa Komisjonile anda lisasuuniseid selle kohta, millal on liikmesriikidel lubatud turule sekkuda, et vältida märkimisväärse arvu energiaostuvõimetute kodumajapidamiste tekkimist.

Kohalikud juhid teevad ettepaneku kehtestada moratoorium põhiliste energiateenuste osutamise lõpetamisele või peatamisele neile kodanikele, kes ei ole võimelised selle teenuse eest maksma.

Linnad ja piirkonnad kutsuvad liikmesriike üles võtma hoonete energiatõhususe ajakohastatud direktiiv siseriiklikku õigusesse üle hiljemalt märtsiks 2020. Uus hoonete energiatõhususe direktiiv jõustus 9. juulil 2018. See hõlmab meetmeid, millega kiirendatakse hoonete renoveerimist nende energiatõhususe suurendamiseks ja suurendatakse uute hoonete energiatõhusust.

Liikmed tuletavad siiski meelde, et uuendatud hoonete energiatõhususe direktiivi oli kavas täiendada lisaeesmärkidega ja investeeringutega Euroopa hoonete renoveerimiseks, ilma milleta ei ole energiaostuvõimetuse kaotamiseks tehtavad jõupingutused piisavad.

Vajalik kütmine, jahutamine, valgustus ja elektrienergia seadmetega töötamiseks on põhiteenused, millega tagatakse inimväärne elatustase ja inimeste tervis. Energiaostuvõimetus tekib siis, kui kodumajapidamisel on puudus asjakohastest energiateenustest ( Euroopa Komisjon ).

Kohaliku tasandi juhid soovivad kütteostuvõimetuse jälgimiskeskuse tegutsemisaja pikendamist, et jätkata andmete kogumist ja hindamist, mis on oluline panus energiaostuvõimetuse kaotamise poliitika parandamisse. Liikmed tuletavad meelde, et kaks kolmandikku liikmesriikidest ei jälgi veel energiaostuvõimetuse arengut kvantitatiivsete näitajate abil.

Märkused toimetajatele

Energiaostuvõimetuse määratlus on „olukord, mille puhul leibkond või üksikisik ei suuda madala sissetuleku, kõrge energiakulu ja kodu madala energiatõhususe kombinatsiooni tõttu endale lubada peamisi inimväärse elatustaseme jaoks vajalikke energiateenuseid (küte, jahutus, valgustus, liikuvus, energia)“ (kliima- ja energiaalase linnapeade pakti määratlus). Kliima- ja energiaalane linnapeade pakt on sätestanud energiaostuvõimetuse pakti kolmanda sambana ning pakt võitleb selle eest, et see küsimus leiaks koha 2030. aasta tegevuskavas.

Energiaostuvõimetus võib mõjutada peaaegu 11 % ELi elanikkonnast. Lugege täielikku uuringut siin.

Riigipõhine teave on esitatud Euroopa energiavõrgustiku aruandes „Energiaostuvõimetus Euroopa Liidus“ (2019).

Energiaostuvõimetus on vaesuse iseseisev vorm, mis on seotud mitmesuguste kahjulike tagajärgedega inimeste tervisele ja heaolule – hingamisteede ja südamehaigustega ning vaimse tervisega, mida võimendavad madalad temperatuurid ja stress, mis on tingitud liiga suurtest energiaarvetest, samuti tekitab see lastele õpitöös raskusi. Energiaostuvõimetus avaldab kaudset mõju paljudele poliitikavaldkondadele, sealhulgas tervise, keskkonna ja tootlikkusega seonduvale. Energiaostuvõimetusega tegelemine võib tuua mitmesugust kasu, sealhulgas valitsuste väiksemad kulutused tervisele, õhusaaste ja CO 2 -heite vähenemine, mugavuse ja heaolu suurenemine, leibkondade eelarve paranemine ja majandustegevuse kasv. ( Euroopa Komisjon )

Paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames tegi Euroopa Komisjon ettepaneku mitme sellise meetme kohta, mille eesmärk on vähendada energiaostuvõimetust, suurendades energiatõhusust, võttes kaitsemeetmeid lahtiühendamise vastu ning küsimust liikmesriigi tasandil paremini sõnastades ja jälgides, kasutades selleks lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid. Sellest tulenevalt ootab ELi energiaostuvõimetuse õiguslikku raamistikku ees mitu muudatust. Energiaostuvõimetusest räägitakse uues energiatõhususe direktiivis (2018/2002), uues hoonete energiatõhususe direktiivis (2018/844) ja juhtimismääruses (2018/1999). Ka elektridirektiivis (2009/72) viidatakse energiaostuvõimetusele ning selle läbivaadatud versioon oli detsembris 2018 sõlmitud poliitilise kokkuleppe tulemus. (Lugege lähemalt siin) .

ELi kütteostuvõimetuse jälgimiskeskuse andmetel on energiaostuvõimetuse kindlakstegemise peamised näitajad: madalad absoluutsed energiakulud , tasumata kommunaalarved , energiakulude suur osakaal sissetulekute kulutamises ja võimetus hoida kodu piisavalt soojana .

Kodutarbijatele müüdava elektri hind on viimase 12 aasta jooksul pidevalt tõusnud. EL 28 keskmine kilovatt-tunni hind on tõusnud 0,18 eurolt 2007. aasta esimeses pooles 0,21 eurole 2018. aasta teisel poolaastal ( Eurostat ), kuid liikmesriikide vahelised erinevused on väga suured.

Taani (0,31 eurot), Saksamaa ( 0,30 eurot), Belgia (0,29 eurot), Iirimaa (0,25 eurot) ja Hispaania (0,24 eurot) on viis riiki, kus kilovatt-tunni hind on kõige kõrgem (maksud ja lõivud kaasa arvatud). Nimekirja teises otsas on kõige madalama kilovatt-tunni hinnaga liikmesriigid Bulgaaria (0,10 eurot), Leedu (0,10 eurot), Ungari (0,11 eurot), Rumeenia (0,13 eurot), Malta (0,13 eurot) ja Poola (0,13 eurot) ( Eurostat ).

Üks energiaostuvõimetuse peamisi näitajaid on „tasumata kommunaalteenuste arved“ , mis näitab, kui suur osa leibkondadest ei suuda rahaliste raskuste tõttu kommunaalmakseid (küte, elekter, gaas, vesi jne) õigel ajal tasuda. EL 28 riikides on selliste olukordade keskmine arv vähenenud 9 %-lt 7 %-le perioodil 2010–2017, kuid erinevused on endiselt suured. 2017. aastal tasus 38 % kreeklastest , 30 % bulgaarlastest ja 21 % horvaatidest seoses rahaliste raskustega energiaarved hilinemisega. ELi keskmisest – 7 % – ülevalpool on järgmised liikmesriigid: 16 % Rumeenia , 14,3 % Sloveenia , 13,9 % Ungari, 13,7 % Küpros , 11,9 % Läti , 8,5 % Poola ja 7,4 % Hispaania . (Eurostat) .

Hoonete energiatõhususe direktiiv „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta“

Kontaktisik : David Crous | Tel: +32 470 88 10 37 | david.crous@cor.europa.eu