Jõhker sissetung Ukrainasse on tuletanud meelde, et vaatamata erinevustele ühendab ELi 27 liikmesriiki nende pühendumus rahule, ühistele põhiväärtustele, demokraatiale ja solidaarsusele. Üldsuse usaldus ELi vastu on siiski endiselt madal: hiljutised Prantsusmaa presidendivalimiste tulemused annavad alust tunda kergendust, kuid mitte juubeldada, kuna 41% hääletas paremäärmuslaste poolt. Täna, Euroopa päeval, pärast Euroopa tuleviku konverentsi raames peetud aastapikkusi arutelusid, on aeg rääkida ausalt sellest, kuidas reformida ELi toimimist, et muuta see tõhusamaks, reageerimisvõimelisemaks ja tuua inimestele lähemale.
Pandeemia ja humanitaarabi Ukraina sõjaohvritele on näidanud, et kriisi ajal sõltub EL oma piirkondadest, linnadest ja küladest. Vaprad linnapead on seisnud koos oma rahvaga Ukrainas ning Poola, Rumeenia ja Ungari piirialad pakuvad abi ja peavarju enamikule rohkem kui 5 miljonist Ukraina pagulasest. Euroopa Liidu linnad ja piirkonnad koguvad kokku toiduaineid, ravimeid ja esmaabi ning saadavad need Ukrainasse.
ELi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused toetavad miljoneid Ukraina pagulasi ka muul viisil, pakkudes neile juurdepääsu tööturule, eluasemele, haridusele ja muudele sotsiaalteenustele. EL on neid kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi operatiivselt toetanud, võimaldades neil kasutada allesjäänud ELi vahendeid selle uue hädaolukorra lahendamiseks. Euroopa Komisjon on kasutanud ELi ühtekuuluvuspoliitikat – regionaalfonde – pagulasi vastuvõtvate piirkondade toetamiseks. Vajadus ühtekuuluvuse kui investeeringu ja väärtuse järele ei ole kunagi olnud selgem.
Samuti on sõda Ukrainas pannud tõsise surve alla ELi energiajulgeoleku ja suurendab kütteostuvõimetust, mis puudutab juba praegu rohkem kui 30 miljonit eurooplast. Otsus jätkata Venemaa gaasi ja nafta ostmist stabiilsuse säilitamiseks on läbikukkumine. Olukorras, kus kodanikud ja eriti noored on mures kliimaga seotud hädaolukorra pärast, ei saa fossiilkütuste juurde tagasi pöörduda. EL peab kiirendama üleminekut CO2-neutraalsele majandusele. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oma osa energiatootmise detsentraliseerimise, puhtasse energiasse tehtavate investeeringute suurendamise ja hoonete renoveerimise rahastamise juures.
Enam kui kümne aasta jooksul on arvamusküsitlused näidanud, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kõige usaldusväärsem valitsemistasand. Selle põhjus on lihtne: kohalik omavalitsus moodustab osa inimeste igapäevaelust, kuulates ja reageerides nende vajadustele ning tegutsedes nende soovide kohaselt. Kohalikul ja piirkondlikul tasandil valitud esindajad võtavad meie piirkondades vastu ka 70% ELi õigusaktidest. See oluline roll ei kajastu aga nõuetekohaselt protsessis, millega kehtestatakse need õigusaktid ELi tasandil.
On aeg seda olulist rolli täiendada Euroopa Regioonide Komitee kaudu, kes peaks oma praegusest nõuandvast funktsioonist liikuma edasi siduva rolli suunas valdkondades, millel on selge territoriaalne mõõde. See toob kaasa parema õigusloome ja suurema demokraatliku legitiimsuse ELis. See annab 1,2 miljonile kohalikule ja piirkondlikule juhile aluse ületada lõhe ELi ja selle kodanike vahel.
Pärast aasta kestnud arutelusid ja häid kavatsusi on Euroopa tuleviku konverents näidanud, et kodanikud nõuavad suuremat läbipaistvust, suuremat kaasatust, suuremat kestlikkust ja suuremat julgeolekut. Institutsiooniline arutelu toimus Brüsselis ja Strasbourgis, kuid kogu protsess on tugevdanud arusaama, et kohalikud ja piirkondlikud valitud juhid on ühenduslüli kodanike ja riikide valitsuste ning Euroopa vahel. Kui soovitakse, et Euroopa demokraatia jääks ellu, siis on aeg rääkida ja tegutseda ka väljaspool ELi ja liikmesriikide pealinnasid, et ka skeptikud ja end kõrvalejäetuna tundvad inimesed saaksid oma hääle kuuldavaks teha.
Euroopa tuleviku konverents on samuti tõestanud, et kehtiva ELi lepingu raames on võimalik teha palju parandusi. Näiteks on lepingu artiklis 20 öeldud, et ELi kodanikel on õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja kohalikel valimistel oma elukohaliikmesriigis samadel tingimustel nagu selle riigi kodanikud. Sadade kohalike ja piirkondlike valimiste kaudu saame käsitleda Euroopa küsimusi, arvestades, et 70% ELi õigusaktidest rakendavad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused. Kuigi see õigus on olnud palju aastaid aluslepingutes ette nähtud, ei ole ELi institutsioonid suutnud investeerida inimeste usaldusse rohujuure tasandil. ELi kodakondsus tähendab õigusi ja kohustusi. Üks neist on õigus valida ja olla valitud. Seetõttu kujutab see aluslepingu säte endast veel kasutamata võimalust, millest kodanikud võivad oodata, et EL panustab sellesse rohkem, eelkõige ELi valimiste vahelisel ajal. Ka see tuleb lahendada kohe, kui me ei taha lasta äärmuslastel ja populistidel veelgi rohkem jõudu koguda.
Selliste oluliste vajaduste puhul nagu tervishoid, kaitse või ELi otsuste tegemise tõhustamine, ei tohiks ükski aluslepingu muudatus olla tabu. Seetõttu on Euroopa Parlamendi esitatud ettepanek uue Euroopa tuleviku konvendi kohta tervitatav võimalus, et muuta põhjapanevalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning Euroopa Regioonide Komitee rolli. Seevastu kui konverents ei too kaasa muutusi, tajutakse seda rohkem Potjomkini külana, millel ei ole kodanike jaoks mingit lisaväärtust. Konverents peab reageerima paljudele reformiettepanekutele, muidu tekib oht, et seda peetakse veel üheks mõttetuks propagandavahendiks.
Euroopa peab muutuma, asetades oma piirkonnad ja linnad oma tegevuse keskmesse, vastasel juhul sunnivad kodanikud muutusi ellu viima hääletuskastide juures. See, kuidas EL reageerib pagulaste kaitsele, kliimakriisiga toimetulekule ja majanduse taastumisele pärast pandeemiat, kujundab kodanike seisukohti 2024. aastaks. Euroopa Parlamendi valimiste lähenedes on järgmised 12 kuud otsustava tähtsusega, et tugevdada inimestes tunnet, et Euroopa Liit hoolib neist, nende perekondadest ja nende eludest ka tegelikult. ELil on aeg tulla kodanikele lähemale.