Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kestlik areng peab olema Euroopa juhtpõhimõte  
Linnad ja piirkonnad nõuavad, et kestliku arengu eesmärgid oleksid Euroopa Liidu järgmises pikaajalises strateegias kesksel kohal pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu jättis need tähelepanuta.

Kestliku arengu eesmärkide seadmine ELi pikaajalise strateegia aluseks Euroopa kestliku arengu saavutamiseks 2030. aastaks oli Euroopa Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineniga peetud arutelu keskmes Euroopa Regioonide Komitee täiskogu juunikuu istungjärgul. Komitee liikmed võtsid vastu ka Arnoldas Abramavičiuse (LT/EPP) koostatud arvamuse , milles keskenduti linnade ja piirkondade rollile kestliku arengu eesmärkide saavutamisel kohalikul tasandil.

17 kestliku arengu eesmärki, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 2015. aasta septembris, moodustavad kava, millega suunata tulevase majandusliku ja sotsiaalse arengu käiku planeedil. Kõigil 17-l eesmärgil on konkreetsed sihtmärgid (kokku 169 sihtmärki), millega tahetakse kaotada vaesus, kaitsta keskkonda ja tagada heaolu 2030. aastaks. 2019. aasta jaanuaris esitas Euroopa Komisjon aruteludokumendi Euroopa kestliku arengu kohta ja tegi ettepaneku kolme stsenaariumi kohta, kuidas eesmärke saavutada. Üks kavandatud stsenaariumidest oli see, et Euroopa Liit võtaks vastu ELi kestliku arengu eesmärkide üldstrateegia. Euroopa Regioonide Komitee soovib veelgi kaugemale minna.

„Kui EL tahab näidata, et ta suhtub tõsiselt õiglusse ja kliimamuutustesse, peab kestlik areng olema rohkem kui üks joonealune märkus, vaid meie järgmise kümne aasta juhtiv suunanäitaja. Kuigi on kahetsusväärne, et ELi liikmesriikidel ei jätkunud poliitilist julgust täiel määral pühenduda 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, rõhutab komitee ka edaspidigi, et ei ole muud võimalust. Me peame kujundama jätkusuutliku ELi, töötades partnerluses piirkondade ja linnadega,“ sõnas komitee president Karl Heinz Lambertz .

Arvestades, et 65% 17 kestliku arengu eesmärgiga hõlmatud 169-st sihtmärgist ei ole võimalik saavutada ilma kohalike ja piirkondlike osaliste ( ÜRO ) osalemiseta, on alt üles lähenemisviis ja mitmetasandiline valitsemine määravaga tähtsusega, et saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 seatud jõulised eesmärgid. Üheskoos OECDga (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) teostatud komitee hiljutisest uuringust kohaliku ja piirkondliku panuse kohta kestliku arengu eesmärkidesse selgub, et 59% vastanutest osalevad praegu kestliku arengu eesmärkide rakendamise protsessis.

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen lausus: „Regioonide Komitee, meie linnad, vallad ja piirkonnad on meie peamised rakendus- ja innovatsioonipartnerid. Ilma selliste tihedate sidemeteta ei ole meil võimalik saavutada samu eesmärke, mis on ühiselt kokku lepitud ELi tasandil.“ Ta lisas: „Innovatsiooni allikaks on piirkonnad. Iga uuendus toimub lõppkokkuvõttes mõnes linnas või vallas.“

„Paljud ELi piirkonnad on olnud teerajajad kestliku arengu eesmärkide rakendamisel kohalikul tasandil ning on näidanud, et piirkonnad ja linnad ei ole olulised mitte ainult rakendajatena, vaid ka oma kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele kõige lähemal asuvate poliitikakujundajatena. Paljud piirkonnad on ambitsioonikamad kui riiklikud eesmärgid. Üks näide on minu kodulinn Espoo, Soome suuruselt teine linn, mis ÜRO kestliku arengu eesmärkide 25+5 linnade juhtimise programmi raames püstitab eesmärgi viia ellu tegevuskava 2030 ja toetada üleminekuprotsessis ka teisi kogu maailmas,“ ütles Euroopa Regioonide Komitee esimene asepresident Markku Markkula .

„Eesmärk, et kedagi ei jäeta kõrvale, nõuab kestliku arengu eesmärkide integreerimist kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ning piirkondlike, riiklike ja ELi rahaliste vahendite toetust ja integreerimist. Jätkusuutlikuma ja kaasavama Euroopa mudeli loomine nõuab kaugeleulatuvaid struktuurireforme. Euroopa poolaasta ja tugeva ühtekuuluvuspoliitika kooskõlastamine kõigi piirkondade jaoks kestliku arengu eesmärkidega on keskse tähtsusega kestliku arengu eesmärkide edukaks rakendamiseks kohapeal, tingimusel, et need põhinevad õiguslikult siduval käitumisjuhendil kõigi valitsustasandite partnerluse kohta. Need vahendid on olemas. Mida me vajame, on poliitiline tahe seada kestliku arengu eesmärgid prioriteediks,“ ütles Zarasai rajoonivolikogu liige Arnoldas Abramavičius (LT/EPP), kes komitee raportöörina koostas arvamuse „ Kestliku arengu eesmärgid: alus ELi pikaajalisele strateegiale Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030 “.

Komitee eraldi arvamus, milles keskendutakse kestliku arengu eesmärkide sambale „Planeet“, järgneb täiskogu 8.–9. oktoobril 2019. aastal toimuval istungjärgul.

Taustteave

Arvamus „ Kestliku arengu eesmärgid: alus ELi pikaajalisele strateegiale Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030 “ on komitee vastus Euroopa Komisjoni aruteludokumendile „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ , mis esitati 2019. aasta jaanuaris. Aruteludokumendis esitatakse kolm stsenaariumi arutelu ergutamiseks ELis kestliku arengu eesmärkide järelmeetmete üle. Kolm stsenaariumi on:

1. ELi kestliku arengu eesmärkide üldstrateegia, millest EL ja liikmesriigid oma tegevuses juhinduvad;

2. komisjon integreerib kestliku arengu eesmärgid ka edaspidi kõikidesse ELi asjaomastesse poliitikavaldkondadesse, kuid ei kohusta liikmesriike tegutsema;

3. suurem rõhk välistegevusele ja samas praeguste kestlikkuse valdkonna püüdluste konsolideerimine ELi tasandil.

Kontaktisik

Carmen Schmidle

Tel +32 (0)494 735787

carmen.schmidle@cor.europa.eu