Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Rändajatele antava õigusabi tugevdamine, tihedam koostöö ELi mittekuuluvate riikide linnadega  

Euroopa Regioonide Komitee leppis 8. veebruaril kokku selles, et Euroopa Liidu varjupaigaeeskirjade ühtlustamise ja varjupaigataotlejatele esitatavate tingimuste standardimise kava on teretulnud, ent selles ei tunnistata asjakohaselt Euroopa suunal toimuva rände pikaajalist ja struktuurset olemust. Samal päeval lepiti kokku eraldi soovitustes, milles komitee väljendab heameelt ELi püüdluste üle hallata rännet naaberriikidega sõlmitavate riigipõhiste partnerluste abil ning leiab, et EL peaks tegema tihedamat koostööd asjaomaste riikide piirkondade ja linnadega.

Kui ELi otsuseid tegevad organid järgivad komitee soovitusi, on selle tulemuseks rändajate parem juurdepääs õigusabile, alla 18aastaste rändajate tugevam kaitse ning suurem rahaline toetus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. ELi koostöö osas Aafrika ja Lähis-Ida riikidega soovitab komitee ELil teha koostööd ELi mittekuuluvate riikide linnade ja piirkondadega, et suurendada teadlikkust rändega seotud küsimustest, võimaldada ELi mittekuuluvate riikide kohalikele omavalitsustele „otsejuurdepääs“ ELi fondidele ning anda neile roll ELi uue välisinvesteeringute kava juhtimises.

Varjupaigasüsteemi reformi käsitleva arvamuse raportöör, Sitsiilia Catania linnapea Vincenzo Bianco (IT/PES) ütles järgmist: „ELil on kiiresti vaja ühtlustatud süsteemi, kuid komitee on mures ja mina isiklikult olen väga mures, et mõned kavandatud eeskirjad on liiga ranged ja piiravad rändajate õigusi ning need ei aitaks kuigivõrd ei rändajaid vastuvõtvaid linnu ja piirkondi ega meie rannikutele saabuvaid inimesi. Nii on see osaliselt seepärast, et EL ei ole veel loobunud illusioonist, et tegeleb konkreetse hädaolukorraga. Meil on vaja selget, lihtsat ja kiiret süsteemi, mis on kõigi suhtes õiglane ega kahjusta rändajate, eeskätt kiiresti kasvava arvu saatjata alaealiste õigusi ega väärikust.

See on Vincenzo Bianco teine arvamus ELi varjupaigaeeskirjade reformi kohta. Oma varasemas arvamuses, mille komitee võttis vastu 2016. aasta detsembris, soovitas ta teha muudatusi ELi varjupaigasüsteemis, et muuta see õiglasemaks ja tõhusamaks nii varjupaigataotlejate kui ka ELi riikide, sealhulgas nende riikide jaoks, kes eelistaksid ümberasustatud varjupaigataotlejate vastuvõtmise asemel trahvi maksta.

Andes ülevaate oma seisukohtadest seoses rändepartnerlustega 16 ELi mittekuuluva riigiga, sõnas Pirani linnapea Peter Bossman (SI/PES): „Rändepartnerlustega seoses peab meil olema kolm lühiajalist eesmärki: päästa elusid, võimaldada seaduslikku rännet ja aidata pagulasi nende koduriikidele võimalikult lähedal. Meie lõppeesmärk peab olema kohandatud koostöö nende riikide ja nende kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et meil kõigil oleks rände üle parem kontroll ja me saaksime parandada rändajate vastuvõtmist, integreerimist ja taasintegreerimist. EL peab meeles pidama, et just kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad näiteks tööturule juurdepääsu, eluaseme, hariduse ja tervishoiuteenuste pakkumise eest.“

Need arvamused on uusimad komitee viimase viie aasta jooksul koostatud soovitustest, mille eesmärk on tegeleda rändest põhjustatud väljakutsete ja võimalustega. Vincenzo Bianco sõnul randuvad Catanias jätkuvalt igal nädalal laevad tuhandete Vahemerel päästetud rändajatega, kellest paljud on saatjata lapsed või teismelised. Bossman rõhutas Bianco seisukohta, et rände kõrge tase on nüüd struktuurne, märkides, et maailmas on praegu üle 60 miljoni põgeniku, ning öeldes, et „Euroopa-suunalised rändevood on tingitud geopoliitilistest ja majanduslikest teguritest, mis jätkuvad tulevastel aastatel ja võivad veelgi suureneda. Ent valdav enamik neist inimestest otsib varjupaika naaberriikides, millest paljud on ise väga vaesed ja ebastabiilses olukorras. See näitab veelgi selgemalt ELi kohustust nende vastu.“

Bossman rõhutas, et EL ja selle partnerriigid ei tohiks oma rände haldamise jõupingutustes suunata ümber arenguabi rahastamisvahendeid. Tema sõnul „peame tagama, et need partnerlused tugevdavad ÜRO arengukava, mitte ei ohusta seda“.

8. veebruaril võttis komitee vastu eraldi omaalgatusliku arvamuse, milles leitakse, et Euroopa arengukonsensuse kavandatud ajakohastamisega tuleks rände kontrollitud juhtimine lisada arenguabi eesmärkidesse. Galicia autonoomse piirkonna valitsuse välissuhete ja Euroopa Liidu asjade peadirektor, raportöör Jesús Gamallo Aller (ES/EPP) toonitas konkreetselt ELi vajadust teha tihedamat koostööd linnade ja piirkondadega, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärkide eesmärk nr 11, milles sedastatakse vajadus muuta linnad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja jätkusuutlikuks.

Märkused toimetajatele:

• Sitsiilia idarannikul asuva Catania linnapea Vincenzo Bianco on hariduselt jurist ning töötanud Itaalia siseministrina kahes valitsuses aastatel 1999–2001. Ta on olnud nii Itaalia parlamendi alamkoja kui ka ülemkoja liige ning juhtinud luureteenistuste järelevalvega tegelevat parlamendikomisjoni. Catania linnapeaks sai ta esimest korda 1988. aastal.

Peter Bossman on Sloveenia linna Pirani Ghana päritolu linnapea. Olles 1966. aastal sunnitud Ghanast lahkuma, asus perekond ümber Euroopasse. Ta on õppinud Jugoslaavias meditsiini, seal elanud ja töötanud arstina, kuni sai 2010. aastal Pirani linnapeaks.

• Komitee arvamuses „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform – teine pakett ja liidu ümberasustamisraamistiku loomine “, mille koostas Vincenzo Bianco (IT/PES) ja mis võeti vastu 8. veebruaril, keskendutakse Euroopa Komisjoni seadusandlikele ettepanekutele saabujate vastuvõtustandardite ja ümberasustamise kohta, pöörates eritähelepanu saatjata alaealistele. Muu hulgas kutsub komitee oma soovitustes ELi üles laiendama õigusabi (eelkõige alaealistele), kohandama apellatsioonimenetlust, selgitama esimese varjupaigariigi määratlust, võimaldama nende rändajate ümberasustamist, kes sisenesid ebaseaduslikult üle viie aasta tagasi, laiendama oma teabeallikaid, suurendama vastuvõtukeskuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahastamist ning suurendama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu vastuvõtukeskustele. Komitee arvamuses „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform“, mis võeti vastu 8. detsembril 2016, keskendutakse Dublini määruse reformile, varjupaigataotlejate ümberjaotamisele, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ümberkorraldamisele ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamisele.

• Peter Bossmani (SI/PES) koostatud arvamuses „ELi ja kolmandate riikide rändealane partnerlusraamistik“ väljendab komitee heameelt Euroopa Komisjoni uue rändealase partnerlusraamistiku käivitamise üle juunis 2016 ja sellele järgnenud Euroopa välisinvesteeringute kava loomise üle. Arvamuses toetatakse tingimuslikult esmase vastuvõtu keskuste loomist väljaspool Euroopat, kus ELi ametid töötavad kõrvuti riiklike ametiasutustega, et teha kindlaks saabuvad sisserändajad ning julgeolekule ja piirihaldusele kasutatavad arenguabi vahendid. Arvamuses pooldatakse stiimulite pakkumist pagulasi vastuvõtvatele, ebaseaduslikke rändajaid tagasivõtvatele ja ELiga koostööd tegevatele riikidele. Muu hulgas kutsub komitee oma soovitustes üles kehtestama välisinvesteeringute kavas kaasrahastamise nõuded; leiab, et „kohalikud omavalitsused peaksid olema partnerid välisinvesteeringute kava kõigis sammastes“; innustab ELi ja diasporaarühmade koostööd investeeringute rahastamiseks; soovib, et EL investeeriks kohaliku tasandi suutlikkuse suurendamisse; kutsub üles lihtsustama ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste teabele juurdepääsu; püüab leida ELi rahastamisvahendeid linnade- ja piirkondadevaheliseks koostööks; 16 partnerriigi hulgast rõhutab komitee eeskätt Liibüa, Jordaania, Liibanoni, Tuneesia ja Nigeri olulisust.

Komitee teeb koostööd ELi ida- ja lõunanaabruse kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et käsitleda rändeküsimust poliitiliste kohtumiste, poliitiliste soovituste ja parimate tavade tutvustamise kaudu. Komitee täiskogu istungjärgu ajal külastas Liibüa linnapeade ja ametnike rühm Brüsselit ja Mecheleni osana finantsjuhtimisele keskendunud õppekülastusest. 22.–23. veebruaril kohtuvad komitee liikmed oma Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika kolleegidega aruteludeks, millel keskendutakse rändele ja olukorrale Liibüas. Juulis korraldab komitee koos Euroopa Komisjoniga kohtumise arenguriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsustega eesmärgiga uurida võimalusi linnade- ja piirkondadevahelise koostöö arendamiseks, et hallata rännet, tugevdada kliimameetmeid ja hoogustada majandusarengut.

Kontaktisik:
Andrew Gardner
Tel +32 473 843 981
andrew.gardner@cor.europa.eu

Jaga :