Komitee märgib Korsika piirkonnavolikogu esimehe koostatud arvamuses, et saared, maapiirkonnad, piiriülesed ja mägipiirkonnad vajavad kohandatud meetmeid, et hoida neid atraktiivsena, võidelda ebavõrdsuse vastu ja seeläbi tasakaalustada nende ebasoodsaid geograafilisi tingimusi.
Püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkonnad, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega piirkonnad, saared, piiriülesed ja mägipiirkonnad, maapiirkonnad ja tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkonnad, hõlmavad valdavat osa Euroopa territooriumist. Näiteks moodustavad mägipiirkonnad 29 % ELi pindalast, samas kui saartel elab üle 20,5 miljoni elaniku (4,6 % ELi elanikkonnast). Kõik need piirkonnad on oma eripära tõttu eriti haavatavad ning neid ohustavad suurenevad sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused, millele Euroopa Liit peaks teravdatud tähelepanu pöörama, nagu on sätestatud aluslepingutes.
Euroopa Regioonide Komitee president Vasco Alves Cordeiro ütles: „Kaheksas ühtekuuluvusaruanne näitas, et erinevused Euroopas suurenevad, mõjutades eelkõige püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega territooriume.Ühtekuuluvuspoliitikal on oluline roll majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel Euroopas, jätmata kõrvale ühtegi ala.Kõigi territoriaalse mõõtmega ELi poliitikameetmete kavandamisel tuleb järgida põhimõtet „ära tekita kahju“.
Täiskogu istungjärgul 1. detsembril vastu võetud arvamuse raportöör Marie-Antoinette Maupertuis (FR/EA), Korsika piirkonnavolikogu esimees märkis: „Euroopa Liit ei austa oma asutamislepingut, kui ta ei võta piisavalt arvesse piiranguid sellistele//-tes territooriumidele//-des nagu saared, mäed ja maapiirkonnad.Nende geograafiline asend tähendab lisakulusid sellistele teenustele nagu transport, energia ja digitaalne ühendatus, mida tuleb arvesse võtta, et mitte suurendada piirkondadevahelisi erinevusi.Seepärast kutsub komitee üles kaasama nende piirkondade vajadusi erinevate territoriaalse mõõtmega ELi poliitikameetmete arendamisse väljaspool ühtekuuluvuspoliitikat.“
Arutelu käigus ütles Euroopa Parlamendi regionaalarengu komisjoni esimees Younous Omarjee: „Euroopa Liidu lepingu artikkel 174 peab silmas ühtekuuluvuspoliitika eesmärki, näiteks solidaarsuse põhimõtte rakendamist, et saavutada võrdsus kõigi Euroopa territooriumide vahel.Teha on veel palju ning artiklis 174 sätestatud põhimõtteid tuleb jätkuvalt edendada ja kinnitada, nagu teeb ka Euroopa Regioonide Komitee, et ühtekuuluvuspoliitika tulevik ümber mõtestada.“
Komitee juhtis tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu praegused jõupingutused ühtekuuluvuse edendamiseks Euroopas – nagu territoriaalne tegevuskava aastani 2030 ja ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – ei pruugi olla piisavad. Suurenev lõhe maa- ja linnapiirkondade vahel ning tööstuspiirkondade allakäik on samuti eriti murettekitav, sest see toob kaasa poliitilise polariseerumise – nagu arvamuses märgitakse – ja võimendab inimestes demokraatlikest õigustest ilmajäämise tunnet, kutsudes neis esile usalduse puudumist riiklike ja ELi institutsioonide vastu.
Seetõttu kutsuvad kohalikud juhid ELi institutsioone üles muutma territoriaalse mõju hindamised ELi poliitikakujundamise protsessi keskseks elemendiks, eelkõige selliste poliitikavaldkondade puhul nagu transport, energeetika, ühtne turg ja konkurents, ning rakendama COVID-19 pandeemiast taastumise kiirendamiseks vastu võetud riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid. Selline lähenemisviis aitaks paremini võidelda ebavõrdsuse vastu ja edendada majanduslikku ühtekuuluvust Euroopas, järgides Euroopa Komisjoni hiljuti välja pakutud põhimõtet „ära tekita kahju ühtekuuluvusele“.
Samuti julgustab komitee liikmesriike looma ELi ühtekuuluvusfondide jaoks piirkondlikul või kohalikul tasandil ühtseid kontaktpunkte, et hõlbustada nende ressursside mõistmist ja kättesaadavust ebasoodsate geograafiliste ja demograafiliste tingimustega piirkondade jaoks, millest paljud kannatavad tööjõupuuduse all nii avalikus kui ka erasektoris.
Taust
Päev enne arvamuse vastuvõtmist komitee täiskogu istungjärgul 30. novembril tutvustas raportöör Marie-Antoinette Maupertuis seda Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni liikmetele. Koosoleku videosalvestis on kättesaadav siin.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 on sätestatud, et eri regioonide arengutaseme ühtlustamiseks peaks EL pöörama erilist tähelepanu „maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ning regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele“.
Kaheksanda ühtekuuluvusaruande avaldas Euroopa Komisjon veebruaris. See näitab nii positiivseid kui ka negatiivseid suundumusi ELi piirkondades, linnades ja maapiirkondades: vähem arenenud piirkonnad on järele jõudmas, kuid paljud üleminekupiirkonnad on jäänud arengulõksu. Aruanne näitab erinevuste suurenemist, eelkõige liikmesriikide sees, mis mõjutab ebaproportsionaalselt ebasoodsate struktuuriliste geograafiliste tingimustega territooriume. Komitee võttis kaheksanda ühtekuuluvusaruande kohta mõni nädal tagasi vastu oma seisukoha.
Koos peamiste Euroopa linnade ja piirkondade liitudega on komitee ühtekuuluvuspoliitika alliansi (#CohesionAlliance) asutajapartner. Alliansi ülesanne on kinnitada, et ühtekuuluvus on Euroopa Liidu üks põhiväärtus ning kõigi liidu poliitikameetmete ja investeeringute põhieesmärk. Lisateavet leiate siit.
Kontaktisik:
Monica Tiberi – komitee presidendi pressiesindaja
Tel +32 479 51 74 43
monica.tiberi@cor.europa.eu
Matteo Miglietta
Tel. +32 (0) 470 89 53 82
matteo.miglietta@cor.europa.eu