ELi uut väikeettevõtete strateegiat peaksid toetama lisarahastus, suutlikkuse suurendamise programmid ning laiem partnerlus kohalike omavalitsustega.
Euroopa Regioonide Komitee märgib oma soovitustes, mille abil koostab Euroopa Komisjoni uus president oma strateegia, et väikeettevõtted vajavad Euroopa Liidult ulatuslikemaid ja pikaajalisemaid meetmeid, et aidata neil laiendada oma tegevust, pääseda juurde riigihangetele ja saada rohkem kasu ühtsest turust.
ELi kohalike ja piirkondlike poliitikute kogu 8. oktoobril vastu võetud ettepanekud hõlmavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohandamist, lihtsamat juurdepääsu suuremale ELi rahastamisele ning ettevõtlusel põhinevat partnerlusmudelit, milles pööratakse suuremat tähelepanu kohalikule ja piirkondlikule mõõtmele.
Arvamus „ Piirkondade ja linnade panus VKEsid puudutavasse uude ELi poliitikaraamistikku “ tugineb resolutsioonile, mis võeti vastu juunis 2019 ja milles komitee nõudis komisjoni uuelt koosseisult, mis peaks oma tööd alustama novembris, et suurendataks „innovatsioonisuutlikkust, piirideülest tegevust ja uute majandusmudelitega kohanemise võimet“ ning et tugevdataks „ VKEde mõõdet ELi poliitikakujundamises“. Soovitused koostas Poola linna Białystoki linnapea ja endine majandusteadlane Tadeusz Truskolaski (PL/EA), kes on juba varem kirjutanud kaks arvamust, millest käsitletakse ELi toetust väikeettevõtetele.
Truskolaski ütles: „ELi kümne aasta tagune Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act“ oli läbimurre ning komisjoni ametist lahkuv koosseis on sellele oluliselt kaasa aidanud, lihtsustades muu hulgas VKEde juurdepääsu avaliku sektori rahaturgudele ning tagades Euroopa ettevõtlusvõrgustiku tugeva piirkondliku ja kohaliku mõõtme. Siiski peame täitma ülejäänud lüngad ja reageerima uutele arengusuundadele, sealhulgas suurenevatele ootustele, mis puudutavad väikeettevõtete osatähtsust üleminekul sotsiaalselt jätkusuutlikule ja keskkonnasäästlikule majandusele. Üldiselt on ühtne turg ELi jaoks edulugu, kuid me oleme kaugel ühtsest turust, mis reaalselt VKEde heaks toimiks. Seepärast on mul väga hea meel, et komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen on pakkunud välja uue VKEde strateegia, milles pööratakse suuremat tähelepanu VKEde digiüleminekule.“
Ta lisas: „Me näeme praegu ELi piirkondade majanduslikku polariseerumist, sest suuremad ettevõtted, kellest paljud on koondunud riiklikesse majanduskeskustesse, kasvavad kiiremini kui väikeettevõtted. Seega aitab VKEde poliitika tugevdamine muutuda Euroopa majandusel sotsiaalselt õiglasemaks ja kaasavamaks. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, VKEd ja nende ühendused peaksid osalema aktiivsemalt ELi poliitika kujundamises ja kooskõlastamises. Meie arvates näitab see vajadust seada esikohale kohalik ja piirkondlik mõtlemine, keskendudes hilisemas etapis riiklikule ja rahvusvahelisele tasandile. Üldiselt peaksime toetama väikeettevõtteid, et nad saaksid kasvada ja uueneda, alates hetkest, mil nad sisenevad kohalikule turule, kuni hetkeni, mil nad ühinevad maailmaturuga.“
Selles komitee arvamuses kutsutakse üles suurendama ELi ühtse turu programmi rahastamist. „ELi investeeringud väikeettevõtetesse ja ühtsel turul konkureerimisse üldisemalt toovad suur rahalist ja sotsiaalset kasu kõigis ELi piirkondades,“ sõnas Truskolaski, „ja väikeettevõtetel on hädavajalik osa üha laialdasemal ringmajandusele üleminekul Euroopas.“ Ta lisas, et tema piirkonnas Ida-Poolas on konkurentsivõimelisi ja innovatiivseid ettevõtteid meditsiiniseadmete, tekstiili ja tarkvara tootmise valdkonnas, kes on saanud ELi abi.
Lisaks sellele, et komitee nõuab suuremat eelarvet ühtse turu arendamiseks, leiab ta, et ELi struktuuri- ja investeerimisfonde tuleks kohandada, et toetada VKEsid ja mikroettevõtlust paljudes eri programmides. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles lihtsustama VKEde juurdepääsu ELi vahenditele ja töötama välja programme, mis aitaksid luua suutlikkust ettevõtlussõbraliku keskkonna toetamiseks.
Komitee toetab ka praegu ELi tasandil käibel oleva VKEde määratluse läbivaatamist, et tuua kasu keskmise suurusega ettevõtjatele (kuni 500 töötajaga ettevõtted). Ta nendib, et keskmise suurusega ettevõtted on struktuurselt väga võrreldavad VKEdega (ettevõtted, kus on alla 250 töötaja), kuid neil ei ole suurte ettevõtetega võrreldes soodustusi.
Arvamuses märgitakse, et ELi väikeettevõtted on piiriülesel kauplemisel ja teenuste riigihankelepingute taotlemisel ettevaatlikud, ja tehakse ettepanek, et kohalikku ja piirkondlikku päritolu ettevõtetele lisatoetuse andmine võiks innustada väikeettevõtjaid rohkem pakkumusi tegema. 9. oktoobril avaldas komitee eraldi arvamuse riigihangete kohta. See arvamus, mille koostas Thomas Habermann (DE/EPP), põhines tagasisidel, mis koguti 36-lt ELi piirkonnalt alates Alentejost Portugalis kuni Masooviani Poolas.
Eeldatavasti vastutavad Euroopa Komisjoni uues koosseisus VKEde poliitika eest kolm inimest: Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiv asepresident ja konkurentsivolinik Margrethe Vestager, inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdas Dombrovskis ning siseturu volinik Sylvie Goulard.
Kontaktisik
Andrew Gardner
Tel +32 473 843 981
andrew.gardner@cor.europa.eu