Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Piirkonnad peavad olema Euroopa majanduspoliitika keskmes  

Viimasele kriisile järgnenud kokkuhoiumeetmete õppetunnid näitavad, et tuleb muuta praeguseid ELi majanduse juhtimise eeskirju ja edendada avaliku sektori investeeringuid

Majanduspoliitika komisjoni (ECON) esimesel suvepuhkuste järgsel koosolekul keskenduti peamiselt linnade ja piirkondade hädavajalikule kaasamisele Euroopa majanduse taastamisse pärast COVID-19 kriisi ning uue Euroopa majanduse juhtimise süsteemi kujundamisele.

ECONi komisjoni liikmed pidasid esialgse arutelu taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üle, mis on 672,5 miljardi euro suurune fond (312,5 miljardit eurot eraldatakse toetustena ja 360 miljardit eurot laenudena), mille eesmärk on toetada ELi liikmesriike reformide läbiviimisel ja ELi ühistesse prioriteetidesse investeerimisel. Taaste- ja vastupidavuse rahastamisvahend on 750 miljardi euro suuruse ELi taasterahastu, mida tuntakse ka Euroopa majanduse taastekava nime all, suurim rahastamisvahend.

Arvamuse „Euroopa taastekava: taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ning tehnilise toe rahastamisvahend“ pearaportöör on Coulaines’i linnapea Christophe Rouillon (FR/PES) ja see arvamus on kavas vastu võtta 2020. aasta oktoobri täiskogu istungjärgul. Christophe Rouillon ütles, et „750 miljardi euro suurune taastekava peab tegema võimalikuks COVID-19 kriisist väljumise ja Euroopa arengumudeli suunamuutuse. Linnade ja piirkondade institutsionaalsete esindajatena peame kahetsusväärseks, et valitsemine riiklikul tasandil on liiga tsentraliseeritud ja et kestliku arengu osas ei seata piisavalt kaugeleulatuvaid eesmärke. Ühtekuuluvuspoliitika struktuurifondide puhul tuleb vältida dubleerimist ja raha ümbertõstmist ühest taskust teise taskusse. Taastefond, mida tuntakse „taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendina“, võib kujutada endast tõelist kvalitatiivset edasiminekut Euroopa investeerimissuutlikkuse suurendamiseks, kuid seda ei saavutata ilma Euroopa linnu ja piirkondi kaasamata“.

Sellel täies ulatuses virtuaalselt toimunud koosolekul keskenduti ka kahele tekstile, mille koostajateks olid Valloonia valitsuse esindajad. ECONi komisjoni liikmed hääletasid Valloonia peaministri Elio di Rupo (BE/PES) koostatud arvamuse eelnõu „Majanduse juhtimise paketi hindamine“ üle ning vahetasid mõtteid arvamuse „Kaubanduspoliitika läbivaatamine“ teemadel, mille valmistas ette Valloonia asepeaminister ning majandus- ja kaubandusminister Willy Borsus (BE/Renew Europe) . Viimati nimetatud arvamus on kavas vastu võtta ECONi komisjonis 19. novembril.

Elio di Rupo (BE/PES) ütles: „Stabiilsuse ja kasvu pakti mehhanismide rakendamise peatamine COVID-19 pandeemia ajal annab riikidele ja kohalikele omavalitsustele võimaluse vastata kodanike ja ettevõtete vajadustele. Samas tuleb majanduse juhtimise reeglid põhjalikult läbi vaadata, et Euroopa saaks täita oma kodanike ootusi ja tegeleda oluliste strateegiliste ettevõtete (tervishoid, toit jne) ümberpaigutamisega. Ma loodan, et Euroopa Komisjon esitab ambitsioonika teksti, mis on kohane vastupanuvõimelisele, digitaalsele ja kestlikule Euroopale.“

Arutelust võttis osa Euroopa Parlamendi majanduse juhtimise paketi hindamise teema raportöör Margarida Marques (PT/PES) . COVID-19 meetmeid järgides pannakse tekst lõplikule virtuaalsele hääletusele neljapäeval, 1. oktoobril. Arvamus on kavas vastu võtta Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul, mis toimub 9.–10. detsembril 2020.

28. juulil kohtusid Elio Di Rupo ja Christophe Rouillon virtuaalselt ELi majandusvoliniku Paolo Gentiloni ga. Mõlemad rõhutasid, et oluline on seada iga riikliku taastekava keskmesse kohalikud ja piirkondlikud kogukonnad.

Enne seda, 2. juulil kohtus volinik Gentiloniga Euroopa Regioonide Komitee president Apostolos Tzitzikostas , et arutada võimalusi, kuidas kaasata piirkondi ja linnu kõige paremini ELi taasterahastu juhtimisse.

Volinik Gentiloni osaleb ka komitee täiskogu oktoobri istungjärgul , et arutada vastupanuvõimet ja taastumist.

Liikmed vahetasid mõtteid ka sõltumatu mõttekoja European Policy Centre (EPC) tegevjuhi Fabian Zuleegiga, arutluse all olid ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste majandus- ja kaubandussuhete areng ning Brexitiga kohanemise reserv. Uus spetsiaalne vahend loodi selleks, et leevendada Ühendkuningriigi EList väljaastumisest tingitud ettenägematuid ja kahjulikke tagajärgi liikmesriikidele ja sektoritele, mida Brexit kõige rohkem mõjutab. Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020 erakorralise kohtumise järelduste kohaselt eraldatakse Brexitiga kohanemise reservile aastateks 2021–2027 kokku 5 miljardit eurot.

ECONi komisjon nimetas arvamuse „Kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava“ raportööriks Saarimaa liidumaa parlamendi esimese asepresidendi Isolde Riesi (DE/PES) . Euroopa Komisjon esitles seda tegevuskava 3. septembril.

Komitee täiskogu 12. oktoobril toimuval istungjärgul tutvustab Euroopa Regioonide Komitee president, Kesk-Makedoonia kuberner Apostolos Tzitzikostas komitee esimest iga-aastast kohalikku ja piirkondlikku baromeetrit , mille teemaks on COVID-19 mõju ELi piirkondadele ning sellest tulenevad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ees seisvad väljakutsed. Baromeeter tugineb spetsiaalselt tellitud uuringutele ja muudele teadusuuringutele, et anda üksikasjalik hinnang kriisile ning mõnedele seoses kriisiga tõstatunud peamistele poliitilistele ja poliitikat puudutavatele küsimustele.

Koosoleku dokumendid

Klõpsake siin , et registreeruda 2020. aasta Euroopa piirkondade ja linnade nädalale.

Kontakt:

Matteo Miglietta

Telefon: +32 2 282 2440

Mobiiltelefon: +32 470 895 382

matteo.miglietta@cor.europa.eu