Piirkonnad esitavad ettepanekuid, et ELi ühtekuuluvuspoliitika perioodil 2021–2027 kodanike vajadustele lähemale viia  

​President Karl-Heinz Lambertz and Commissioner Corina Cretu

Et vähendada erinevusi ja pakkuda rohkem võimalusi kõigile Euroopa kodanikele, soovib Euroopa Regioonide Komitee, et ühtekuuluvuspoliitika muudetaks lihtsamaks ja paindlikumaks ning et seda ei kasutataks stiimuli ega sanktsioonina muude eesmärkide kui kaasava kestliku arengu saavutamiseks. Kohalike ja piirkondlike juhtide poolt komitee täiskogu istungjärgul 5. detsembril vastu võetud neli arvamust sisaldavad parandusettepanekuid ja seadusandlikke muudatusettepanekuid Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta ühtekuuluvuspoliitika teemal aastateks 2021–2027.

Ühtekuuluvuspoliitika, mille eelarve maht aastani 2020 on 365 miljardit eurot, on ja jääb järgmise kümne aasta jooksul ELi peamiseks vahendiks majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks, kohalike osalejate kaasamiseks ühistesse majanduskasvu strateegiatesse ning oma tegevuse igas kogukonnas nähtavaks muutmiseks. Kinnitades veelkord oma vastuseisu komisjoni kavandatud 10 %-lisele kärpele, esitasid kohalikud juhid täna konkreetsed ettepanekud poliitikameetmete mõjususe suurendamise kohta.

„Täna esitatud ettepanekutega ajakohastatakse, lihtsustatakse ja parandatakse ühtekuuluvuspoliitikat, näidates Euroopa piirkondade ja linnade pühendumust selle poliitika tugevdamiseks, et see vastaks tuleviku vajadustele. Vajame rohkem paindlikkust ja jagatud täitmist, et vahendeid jaotatakse koos kõigi valitsemistasanditega, tagamaks, et EL avaldab kodanike ootustele vastavat mõju. Nii saab ühtekuuluvuspoliitikaga lahendada Euroopas nii praegusi kui ka tulevasi probleeme,“ ütles president Karl-Heinz Lambertz (BE/PES).

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Crețu lisas: „Euroopa Regioonide Komitee väärtuslik töö ühtekuuluvuspoliitika tuleviku vallas on aidanud määrata läbirääkimiste tempo. Mul on hea meel, et komisjoni ettepanekut käsitatakse konstruktiivselt ja et ennekõike toetatakse tugeva partnerluse põhimõtet, kohalikku arengut ja partnerluslepinguid kõigis liikmesriikides. Euroopa Liidu tuleviku teemalise arutelu algusest saadik on komitee olnud üks kõige häälekamaid ühtekuuluvuspoliitika toetajaid, mida tõendab tema kindlameelne panus ühtekuuluvuse allianssi. Olen veendunud, et meie hea koostöö kannab jätkuvalt vilja ja sillutab tee tugeva ühtekuuluvuspoliitika jaoks.“

Kohaliku ja piirkondliku tasandi juhid hindasid Euroopa Komisjoni poolt käesoleva aasta mais esitatud seadusandlikke ettepanekuid perioodiks 2021–2027 ja esitasid oma seisukohad selle kohta, kuidas parandada ELi peamiste rahastute – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ ja Euroopa territoriaalse koostöö fondi – üldsätteid (ühissätete määrus).

Ühissätete määrus

Arvamuses , mille raportöörideks olid Umbria maavanem Catiuscia Marini (IT/PES) ning Saksi-Anhalti liidumaa valitsuse kantsler ja liidumaa esindaja föderaalvalitsuses Michael Schneider (DE/EPP), väidetakse, et ühtekuuluvuspoliitikat tuleb muuta lihtsamaks ja paindlikumaks, vähendada toetusesaajate ja fondihaldajate halduskoormust. „Kuid lihtsustamine ei tohi õõnestada piirkondade, linnade ja kohalike sidusrühmade kaasatust,“ ütles Catiuscia Marini , lisades, et partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtted peavad jääma Euroopa peamise investeerimisvahendi nurgakiviks ja demokraatlikuks varaks. Seega on vaja käitumisjuhendi täielikku rakendamist.

„On selge vajadus kõrgemate kaasrahastamismäärade järele kolme piirkondade kategooria jaoks, et suurendada ühtekuuluvuspoliitika atraktiivsust,“ märkis Michael Schneider, rõhutades lisaks, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) tuleb uuesti viia ühissätete määruse alla, et suurendada sünergiad teiste fondidega maksimumini.

Arvamuses leiab komitee, et

ühtegi ELi piirkonda ei tohiks tabada ebaproportsionaalsed rahastuse kärped pärast 2020. aastat. Komisjoni kavandatud turvavõrku konkreetsete liikmesriikide kahjude korvamiseks tuleks kasutada hoopis piirkondlikul tasandil;

tuleks säilitada praegused kaasrahastamismäärad, mille puhul EL katab 85 % vähem arenenud ja äärepoolseimate piirkondade projektide kuludest, samuti Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi puhul, 70 % üleminekupiirkondade ja 50 % arenenumate piirkondade kuludest;

tuleks säilitada praegune reegel N+3, mille kohaselt ELi rahastus võetakse tagasi, kui kavandatud kulutusi ei tehta reaalselt 3 aasta jooksul. Komisjoni ettepanek lühendada tähtaega kahe aastani põhjustaks kattumist perioodi 2014–2020 programmide lõpetamise ja uute programmide esimese N+2 eesmärgi vahel, mis tekitaks fondihaldajatele suurt halduskoormust;

makromajanduslik tingimuslikkus – mis võimaldab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid külmutada riikides, mille valitsused ei täida ELi eelarvedistsipliini – tuleb uuest määrusest välja jätta, kuna see karistab kohalikke omavalitsusi valikute eest, mida nad ei saa mõjutada, tekitades investeerimiskavade koostamise juures kahetsusväärset ebakindlust.

Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) – praegu ELi kõige võimsam investeerimisfond (mahuga umbes 200 miljardit eurot 7 aasta peale) – ja Ühtekuuluvusfond – mis on mõeldud üksnes riikidele, mille sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on väiksem kui 90 % ELi keskmisest – peavad jätkuvalt keskenduma majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Flevolandi provintsivalitsuse regionaalministri Michiel Rijsbermani (NL/ALDE) koostatud arvamuses nõuavad piirkonnad ja linnad, et komisjoni kavandatud Ühtekuuluvusfondi eelarve kärbe 46 % tuleb üle vaadata ja seda piirata ning ERDF-le tuleb tagada stabiilne eelarve (+ 1 %). „Selleks et meie kogukondade vajadusi paremini täita, peab temaatiline kontsentreerumine, millega suunatakse ERDFi vahendid valitud poliitilistele eesmärkidele, toimuma mitte riigi tasandil, nagu komisjoni poolt kavandatud, vaid piirkondlikul tasandil,“ rõhutas Michiel Rijsberman , selgitades, et riiklik temaatiline suunamine tsentraliseeriks assigneeringute mehhanismi ja oleks vastuolus ühtekuuluvuspoliitika kohapõhise lähenemisega.

ELi linnad ja piirkonnad on seisukohal, et

ühissätete määrus ja konkreetsete fondide eeskirjad peaksid tagama täiendavuse ERDFi, EAFRD ja ESFi vahel ning võimaldama sünergiaid integreeritud territoriaalsete investeeringute ja kogukonna juhitud kohaliku arengu algatuste juures;

fondid peaksid muutuma „rohelisemaks“, võimaldades piirkondadel rahastada kliimamuutustega kohanemise meetmeid, sealhulgas seoses loodusõnnetustele vastupanu võime edendamisega;

liikmesriik peab otsustama kõigi vahendite ümberpaigutuste üle ERDFist või Ühtekuuluvusfondist muudesse ELi vahenditesse või programmidesse, kaasates kohalikke ja piirkondlikke partnereid kooskõlas partnerluse põhimõttega. Seoses kavandatud 5 % ERDFi või Ühtekuuluvusfondi vahendite ümberpaigutusega InvestEU alla ning täiendava 5 % ERDFi eraldiste ümberpaigutusega komisjoni poolt vahetult juhitud ELi programmide alla tuleks kokku leppida piirkondade ja linnadega ning see peab vastama konkreetsetele kohalikele vajadustele;

tähelepanu linnade kestlikule arengule tuleb tugevdada, investeerides vähemalt 6 % ERDFi vahenditest selle eesmärgi saavutamisse kooskõlas komisjoni ettepanekuga;

ERDF peaks tegelema raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega.  Soovitatakse samuti, et fondid peaksid muutuma „rohelisemaks“, võimaldades piirkondadel rahastada kliimamuutustega kohanemise meetmeid, sealhulgas seoses loodusõnnetustele vastupanu võime edendamisega.

Euroopa Sotsiaalfond+

Andaluusia autonoomse piirkonna valitsusjuhi Susana Díaz Pacheco (ES/PES) koostatud arvamuses tervitatakse otsest seost Euroopa Sotsiaalfondi+, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja liikmesriikide makromajandusliku poliitika Euroopa poolaasta kaudu koordineerimise vahel kui viisi suurendada Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuspoliitika Euroopa sotsiaalset mõõdet. Piirkonnad ja linnad soovivad, et ühtekuuluvus jääks Euroopa Sotsiaalfondi peamiseks eesmärgiks, ja nõuavad, et tugevdataks selle seost Euroopa poolaasta raames komisjoni antavate riigipõhiste soovitustega, et seda prioriteeti paremini rakendada. Kodanikud peavad olema esikohal.

Arvamuses nõuavad kohalikud ja piirkondlikud juhid

piisavaid rahalisi eraldisi, et katta ESF+-le määratud lisaeesmärke. Uute ülesannete lisamine, jättes eraldised samale tasemele, tooks kaasa märkimisväärseid kärpeid ja vähendaks mõju;

ESF+i finantsintegratsiooni ERDFi ja Ühtekuuluvusfondiga. Komisjoni pakutud eraldamine toob kaasa ühtekuuluvuspoliitika lagunemise ohu, süvendades viimastel aastatel otsustatud EAFRD eraldamise negatiivseid mõjusid;

ESF+i avamist sotsiaalse innovatsiooni valdkonnale vastavalt komisjoni ettepanekule. Selle valdkonna peamiste kavandajate, rakendajate ja hindajate suutlikkust tuleb aga ennetavalt tugevdada;

et piisavalt tunnustataks linnade ja piirkondade tööd sisserändajate sotsiaalmajandusliku integratsiooni alal, eriti välispiiridel.

Euroopa territoriaalne koostöö

Korsika territoriaalüksuse täidesaatva nõukogu liikme Marie-Antoinette Maupertuisi (FR/EA) koostatud arvamuses väljendab komitee heameelt otsuse üle koostada selle ELi baaspoliitika reguleerimiseks eraldi määrus. „Samal ajal on linnad ja piirkonnad vastu komisjoni ettepanekule vähendada Euroopa territoriaalse koostöö eelarvet 1 847 miljardi euro võrra,“ ütles Marie-Antoinette Maupertuis , väites samuti, et komitee on valmis tegema koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et tagasi lükata komisjoni ettepanek piirkonnad piiriülesest merendusalasest koostööst välja arvata, lugedes seda koostööd ainult riikidevaheliseks.

Komitee on vastu ka ettepanekule prioriseerida piirialade vahendeid ainult siis, kui vähemalt pool nende elanikkonnast elab vähem kui 25 km kaugusel piirist, mis ei peegelda enamiku piirialade tegelikkust. Samuti on komitee vastu ELi kaasrahastamismäärade alandamisele 85 %-lt 70 %-le. Komitee kiidab heaks uute piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute loomise ning soovib, et need hõlmaksid ka vähem innovaatilisi piirkondi ja territooriume, kes seisavad silmitsi geograafiliste ja looduslike piirangutega, et vähendada innovatsioonilõhesid kogu ELis.

Kontaktisik:

Pierluigi Boda

Tel.: +32 (0)2 282 2461

pierluigi.boda@cor.europa.eu