Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Piirkonnad on saavad juhtida keskkonnahoidlikuma Euroopa tööstusstrateegia elluviimist  

Selles intervjuus vastas Lõuna-Hollandi provintsivalitsuse liige Jeannette Baljeu (NL/RE) kuuele küsimusele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta Euroopa uues tööstusstrateegias. Jeannette Baljeu rõhutab, et vaja on uut kohapõhist mõõdet, et piirkonnad ja linnad võtaksid kodanikele ja äriökosüsteemidele kõige lähemal asuva valitsustasandina vastutuse oma tööstuse rohe- ja digiülemineku eest. Jeannette Baljeu on arvamuse Euroopa uus tööstusstrateegia raportöör. Arvamus on kavas vastu võtta 12.–14. oktoobril toimuval täiskogu istungjärgul .

Milline peaks olema kohaliku ja piirkondliku tasandi roll Euroopa uues tööstusstrateegias?

Piirkonnad suudavad ja soovivad anda eeskuju ning ELi uues tööstusstrateegias tuleks rõhutada nende rolli ja tugevdada kohapõhist mõõdet.

Tööstuslikud ökosüsteemid on sageli piirkondlikud ja seotud tarneahelate või teadmiste vahetamise võrgustike kaudu teiste piirkondlike ökosüsteemidega. Seepärast nõuab ELi tööstusstrateegia kohapõhist lähenemisviisi, kus kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on suur osatähtsus. Nad moodustavad kodanikele ja tööstuslikele ökosüsteemidele kõige lähemal asuva valitsemistasandi, millel on oluline pädevus eri poliitikavaldkondades. Neil on võimalik võtta kasutusele mitmesuguseid vahendeid, et võimaldada tervikliku ja kaugeleulatuva ELi tööstuspoliitika strateegia rakendamist.

Milline võiks olla tööstuspoliitika roll rohelise kokkuleppe elluviimisel? Kuidas saaks kehtestada keskkonnastandardeid, seadmata ohtu Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes kolmandate riikide ettevõtetega?

Kliimaeesmärkide saavutamise suurim mõju avaldub energiamahukates tööstusharudes. Need tööstusharud soovivad ka nimetatud eesmärkide saavutamiseks koostööd teha, kuid minu arvates on meil vaja selgeid, kaugeleulatuvaid ja realistlikke CO 2 heite vähendamise eesmärke sisaldavaid tegevuskavasid. Me peame toetama oma tööstusharusid selles üleminekus, et nad saaksid võtta juhtrolli ja kaasata väiksemaid ettevõtteid. See võib suurendada ka meie konkurentsivõimet, kuna võiksime keskenduda toodete ja teenuste kvaliteedile, selle asemel et valida odavamaid alternatiive kolmandatest riikidest.

Kas rohelise kokkuleppe elluviimise ja taastekava raames toimuva massilise rahastamise kokkulangemine annab erakordse võimaluse edendada rohepööret, avades suuri võimalusi keskkonnahoidlikele ja jätkusuutlikele ettevõtjatele?

Jah, ma usun, et see on võimalik, kui me lisame sellele rahalisele toetusele õiged tingimused. Praegu vastutavad riiklike kavade koostamise ja üksikasjade määratlemise eest liikmesriigid. Piirkonnad peaksid olema võrdsed partnerid ning nad peavad saama võimaluse neid kavasid arutada ja neisse panustada. Piirkondadel on teadmised ja kogemused ning nad võiksid ühendada aruka spetsialiseerumise piirkondlikud innovatsioonistrateegiad (RIS3) nende kavadega ja tuua esile võimalused investeerida majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmisse.

Milline peaks olema aruka spetsialiseerumise strateegia? Millistes valdkondades peab Euroopa tööstus muutuma konkurentsivõimelisemaks?

Piirkondadel on oma majanduslikust olukorrast realistlik ülevaade. Nad teavad oma tugevaid ja nõrku külgi ning peaksid seetõttu kasutama oma aruka spetsialiseerumise piirkondlikke innovatsioonistrateegiaid mitte ainult majanduse elavdamise vahendina, vaid teiste piirkondadega tehtava koostöö alusena. See võib lihtsustada sidemete loomist piirkondlike klastrite ja täiendavate pädevuste vahel, et luua piirkondadevahelisi väärtusahelaid. Piirkonnad peaksid kasutama aruka spetsialiseerumise piirkondlikke innovatsioonistrateegiaid oma klastrite tugevdamise tegevuskavana, toetades lisaks piirkondlikele sidemetele ka sidemeid teiste piirkondade klastritega, ning need peaksid hõlmama piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute vahendit. See võib parandada Euroopa konkurentsivõimet, tugevdada tarneahelaid ja vähendada meie sõltuvust ülemaailmsetest tarnijatest.

Ma leian, et EL võiks liikmesriikide ja piirkondade konkurentsivõime suurendamist rohkem toetada. See ei tähenda tingimata suuremat riiklikku rahastamist, vaid ka konkurentsipoliitika reformimist, et muuta meie tööstus vaenulike ülevõtmiste suhtes vähem haavatavaks. Riigiabi saavad rahvusvahelised investorid omandavad VKEsid, mis on olulised meie piirkondlike ökosüsteemide jaoks, kuid – nagu on märgitud ELi valges raamatus välisriigi subsiidiumide kohta – mis on samal ajal liiga väiksed, et nende vaenulikku ülevõtmist saaks tuvastada. Ühtse turu parandamine võib viia ka tõeliselt võrdsete tingimusteni, mis võivad suurendada meie tööstuse konkurentsivõimet ja anda võimaluse konkureerida selliste üleilmsete liidritega nagu Google, Amazon ja Alibaba. Aruka spetsialiseerumise piirkondlikes innovatsioonistrateegiates võiks samuti keskenduda rohkem digiüleminekule.

Kas Teie arvates nõuab pandeemia väga laiaulatuslik ja tugev mõju ELi tööstusstrateegia ümbermõtestamist?

COVID-19 pandeemia on näidanud välisinvesteeringute geopoliitilisi riske ning liigset sõltuvust üleilmsetest tarne- ja väärtusahelatest. Seepärast peaks ELi tööstusstrateegia hõlmama meetmeid, mis aitavad praeguse kriisiga toime tulla ja tulevasteks pandeemiateks valmistuda. Seda on vaja Euroopa ühiskonna ja majanduse vastupidavuse tagamiseks, näiteks valmistades ette alternatiivsed Euroopa meditsiinitarvete tarneahelad. See aitab säilitada Euroopa juhtpositsiooni tehnoloogia valdkonnas ning saavutada digitaalse ja tehnoloogilise suveräänsuse, et hoida ära strateegiliste ettevõtete vaenulikku ülevõtmist ELi-väliste osalejate poolt. Selleks on aga vaja konkurentsipoliitikat reformida.

COVID-19st tingitud liikumispiirangute ajal olid tarneahelad häiritud: ühelt poolt suleti piirid ja keeruline oli tarnida kaupu teistesse riikidesse, teisalt kehtestasid riigid embargod teatavate kaupade, eelkõige meditsiiniseadmete ja ravimite tarnimisele. Kas ettevõtete (ja piirkondade) vastupanuvõime suurendamine tähendab seda, et üleilmastumist tuleks pidurdada ja tuua kodumaised ettevõtted tagasi koju?

On mõistetav, et riigid ja piirkonnad pöörasid tähelepanu oma elanike huvidele ja sellest tulenevalt osa piire suleti. Leian, et Euroopa peaks olema üleilmastumise negatiivsete aspektide suhtes ettevaatlik. Olen siiski kindel, et me ei tohiks unustada, et piirkondadevaheline koostöö on kriisiga toimetulekul otsustava tähtsusega, nagu näitas Nordrhein-Westfaleni liidumaa, hoides oma piiri Madalmaadega avatuna ja võttes vastu Madalmaade COVID-19 patsiente. Avatud piirkondlikud piirid on väga olulised Euroopa ühiskonna ja majanduse vastupanuvõime tagamiseks, eelkõige seetõttu, et meil on vaja tööstusklastreid, mis teevad koostööd asukohapõhise lähenemisviisi alusel.

Kontaktisik:

pressecdr@cor.europa.eu