Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Linnade ja piirkondade sõnum volinik Gentilonile: partnerlus on mõju pant Kohalikel omavalitsustel on keskne koht ELi vahendite investeerimises majanduse taastamisse  

Euroopa majanduse taastekavasse tuleb kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, et kriisi tagajärgedega tõhusalt toime tulla. Tsentraliseeritud lähenemisviis, mille puhul tehakse otsused ülalt alla, võib tekitada rahastamisvahendite kattumisi või isegi konkurentsi nende vahel. See võib õõnestada uue taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi mõju. Euroopa Regioonide Komitee liikmed jagasid muret selle üle arutelus ELi majandusvoliniku Paolo Gentiloniga. Nende seisukohad ja parandusettepanekud jõuavad täiskogus vastu võetud arvamusse.

Euroopa piirkonnad ja linnad paluvad muuta taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit ning Euroopa poolaastat käsitlevaid määrusi, et kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused taastekavade koostamisse. Komitee teeb ettepaneku toetada riiklike ja kohalike ametiasutuste vahelist partnerlust käitumisjuhendiga, et suurendada Euroopa poolaasta demokraatlikku legitiimsust ja tõhusust. See aitab kooskõlastada enneolematut hulka investeerimisvahendeid, mis peagi kättesaadavaks tehakse, ning vältida kattumisi ja puudulikku sidusust.

„Partnerlus on mõju pant,“ rõhutas komitee president Apostolos Tzitzikostas arutelus ELi majandusvoliniku Paolo Gentiloniga , tehes ettepaneku edendada ühiselt piirkondade ja linnade kaasamist ning jälgida taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi territoriaalset mõju iga-aastase taastumist ja vastupanuvõimet käsitleva piirkondliku foorumi kaudu.

Piirkondade ja linnade eksperditeadmised on ELi majanduse taastamise strateegia jaoks üliolulised," ütles volinik Gentiloni ning lisas: „Taastekavad saavad olla edukad ainult siis, kui riikide valitsused teevad koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Oleme valmis tegema selles suunas koostööd, sealhulgas osalema piirkondlikel foorumitel niipea, kui see on taas võimalik.“ Investeerimisprioriteetide osas toonitas ta: „Kavasid ei kirjutata Brüsselis, kuid komisjon tagab, et need on kooskõlas meie ühise raamistikuga, muutes meie majanduse jätkusuutlikumaks ja vastupidavamaks ning andes olulise panuse rohe- ja digiüleminekusse. Mul on hea tõdeda, et see on täielikult kooskõlas komitee nõudmistega taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohta.“

Kohalike ja piirkondlike juhtide taotlused ja ettepanekud on koondatud arvamusse „Euroopa COVID-19 pandeemia järgne taastekava: taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ning tehnilise toe rahastamisvahend“ , mille komitee täiskogu vastu võttis.

„Meil on selge sõnum Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele: taastekava ei mõju, kui linnu ja piirkondi ei kaasata riiklike kavade ettevalmistamisse ja rakendamisse. Samal ajal ei tohiks majanduse taastamise meetmed, mida on hädasti tarvis selleks, et väljuda võitjana meie ees seisvast majanduslikust ja sotsiaalsest tormist, tulla pikemaajaliste jätkusuutlike investeeringute arvelt. Seetõttu ei poolda me struktuurifondide vahendite ümberpaigutamist taastekavasse. COVID-19 õppetunnid peavad kajastuma ka Euroopa majanduse juhtimise põhjalikus reformis, mille käigus peab juhtimine muutuma demokraatlikumaks, kaasavamaks ja jätkusuutlikumaks,“ ütles arvamuse pearaportöör, komitee sotsialistide fraktsiooni esimees ja Coulaines’i linnapea Christophe Rouillon (FR/PES) .

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad kolmandiku avaliku sektori kulutuste (33,6 %) ja 53 % avaliku sektori investeeringute eest ELis ( OECD 2018. aasta andmed ). Neil on hiiglaslik vastutus ja pädevus majanduse taastamise ning rohe- ja digiülemineku jaoks äärmiselt tähtsates poliitikavaldkondades, mh transport ja toetused ettevõtetele, keskkond, haridus või elamumajandus.

COVID-19 pandeemia on negatiivselt mõjutanud linnade ja piirkondade rahalist seisu. Komitee ja OECD korraldatud uuringus, mis on lisatud esimesse iga-aastasesse kohalikku ja piirkondlikku baromeetrisse , ütles 76 % vastanutest, et rahaliste vahendite puudumine on kriisi ohjamisel väga või mõnevõrra muret tekitav. Üldiselt ootas 85 % vastanutest suurt või keskmist negatiivset mõju kohalikule ja piirkondlikule rahalisele olukorrale keskpikal perioodil (2021–2022). Pandeemia tekitatud nn kääriefekt, millega kaasnevad suuremad kulud avalikele teenustele ning maksudelt ja tasudelt laekuvate tulude vähenemine, on „tiksuv pomm“ kohalikule rahandusele.

Komitee ja komisjon arutavad ühise ELi taaste ja vastupidavuse foorumi korraldamist aasta pärast, et saada ülevaade taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist, selle mõjust kohalikul tasandil, selle panusest rohe- ja digiüleminekusse ning ühtekuuluvuspoliitikasse. See tugineb komitee tööle, mida tehakse koos kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitudega, et hinnata linnade ja piirkondade kaasamist riiklike taaste ja vastupidavuse kavade ettevalmistamisse, ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit üldisemalt.

Taustteave:

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend on 672,5 miljardi euro suurune fond (312,5 miljardit eurot eraldatakse toetustena ja 360 miljardit eurot laenudena), mille eesmärk on toetada ELi liikmesriike reformide läbiviimisel ja ELi ühistesse prioriteetidesse investeerimisel. Taaste- ja vastupidavuse rahastamisvahend on 750 miljardi euro suuruse ELi taasterahastu, mida tuntakse ka Euroopa majanduse taastekava nime all, suurim rahastamisvahend.

Kontaktisik:

Matteo Miglietta

Tel +32 (0)2 282 2440

Mobiiltelefon +32 (0)470 895382

matteo.miglietta@cor.europa.eu