Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Piirkonnad ja linnad nõuavad suuremat Euroopa rahalist toetust Brexitist kõige enam mõjutatud piirkondadele  

Riikide valitsused peaksid kaasama kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused meetmete väljatöötamisse, et leevendada Ühendkuningriigi EList väljaastumise mõju.

Suurendada Brexitiga kohanemise reservi 5 miljardilt eurolt 6 miljardile eurole, kohandada kalanduse toetust piirkondlike oludega, muuta riigiabi paindlikumaks ning kaasata kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajad uue rahastamisvahendi kavandamis- ja haldamisprotsessidesse: need on peamised nõudmised, mis sisalduvad Euroopa Regioonide Komitee täiskogus vastu võetud Bretagne’i piirkonnavolikogu esimehe valitsuse Chesnais-Girardi (FR/PES) koostatud arvamuses.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku luua 5 miljardi euro suuruse eelarvega Brexitiga kohanemise reserv, et toetada ettevõtjaid, piirkondi ja kohalikke kogukondi, keda Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust kõige rohkem mõjutab. Täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses väljendab komitee heameelt reservi loomise kui Euroopa-sisese solidaarsuse käegakatsutava väljenduse üle, mille eesmärk on aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Komitee rõhutab siiski, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb seada selle uue rahastamisvahendi keskmesse, kuna Brexiti mõju on piirkonniti väga erinev.

Bretagne’i piirkonnavolikogu esimees Loïg Chesnais-Girard (FR/PES) ütles: „Õnneks ei jäänud enamik Ühendkuningriigiga tihedalt seotud piirkondi möödunud aasta detsembrini ootama Brexiti lõplikku olemust, et asuda ennetama selle tagajärgi, kuid nad tunnevad end praeguseni üksi jäetuna. On aeg, et Euroopa Liit näitaks nüüd kiiresti, et ta on valmis oma kodanikke ja piirkondi kaitsma. Kuid kardan, et Euroopa tasandil otsustatud 5 miljardist eurost ei piisa. See reserv peab olema ka piirkondlikult kohandatud, et olla tõeliselt tõhus. Reservi piirkondlik ümberkujundamine on oluline, sest küsimus ei ole üksnes Brexitiga seotud kahjude hüvitamises, vaid ka ülemineku toetamises ja uute võimaluste kujundamises, eelkõige kutseõppe kaudu.“

Loïg Chesnais-Girard on ka komitee ja Ühendkuningriigi kontaktrühma esimees. Kontaktrühm loodi 2020. aastal, et tagada poliitilise dialoogi jätkumine üle La Manche'i väina.

Euroopa Parlamendi liige, Brexitiga kohanemise reservi raportöör Pascal Arimont (BE/EPP) ühines täiskogu aruteluga, rõhutades, et „me peame tagama, et Euroopa Liidu pakutav abi jõuaks nende riikide, piirkondade ja inimesteni, keda Brexit kõige rohkem mõjutab. Euroopa ettevõtjad, eelkõige VKEd, kes juba kannatavad COVID-19 kriisi tõttu, ei peaks Brexiti segaduse eest maksma kaks korda. Seetõttu on kõnealune reserv nii oluline ja see tuleb viivitamata vastu võtta, et selle vahendid saaks võimalikult kiiresti eraldada.“

Selleks et paremini vastata lühiajalistele ja keskmise tähtajaga vajadustele ning säilitada ühtekuuluvus kui Euroopa põhiväärtus, sisaldab komitee arvamus mitmeid ettepanekuid:

- suurendada reservi eelarvet 5 miljardilt eurolt 6 miljardile eurole , et paremini reageerida lühiajalistele ja keskmise tähtajaga vajadustele;

- suurendada kalandusele ette nähtud rahalisi vahendeid 1 miljardi euroni ja vabastada need riigiabi eeskirjade kohaldamisest;

- muuta kalanduse eraldamiskriteeriume , mis peaksid põhinema tegelikul kahjumil, mitte kahjumi osakaalul liikmesriigi kogu kalandussektoris. See hõlbustaks rahaliste vahendite õiglasemat jaotamist mõjutatud Euroopa piirkondade vahel, olenemata liikmesriigi suurusest;

- näha ette suurem paindlikkus seoses riigiabiga , et tagada kiire sekkumissuutlikkus kõige enam mõjutatud ettevõtjate kasuks. COVID-19 jaoks kehtestatud ajutist korda tuleb laiendada ka Brexiti otsesele mõjule;

- muuta Ühendkuningriigi programmist „Erasmus+“ lahkumisest põhjustatud häirete leevendamiseks mõeldud meetmed kõlblikuks Brexitiga kohanemise reservist rahalise toetuse saamiseks.

Taustteave

Pärast Euroopa Ülemkogus 2020. aasta juulis saavutatud kokkulepet esitas Euroopa Komisjon 2021. aasta jaanuaris oma ettepaneku 5 miljardi euro suuruse Brexitiga kohanemise reservi kohta. Rahastamisvahend kavatsetakse teha kättesaadavaks kahe eraldiste tsükli kaudu: 2021. aastal (4 miljardit eurot) ja 2024. aastal (1 miljard eurot). Komitee teeb ettepaneku suurendada teist osamakset 1 miljardilt eurolt 2 miljardile eurole.

Komisjoni ettepaneku kohaselt saavad reservist kõige rohkem kasu Belgia, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Prantsusmaa ja Madalmaad. Kokku saaksid need kuus liikmesriiki ligikaudu 3 miljardit eurot 2021. aastal eelmaksetena eraldatavast 4 miljardist eurost .

Euroopa Regioonide Komitee lõi 2020. aastal kontaktrühma Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatega suhtlemiseks, et tagada poliitilise dialoogi jätkumine nende esindajatega pärast Ühendkuningriigi väljaastumist EList. Komitee ja Ühendkuningriigi kontaktrühma juhib Loïg Chesnais-Girard (FR/PES).

Komitee delegatsiooni kuulub 12 täisliiget ja üks vaatleja , kes valitakse vastavalt poliitilisele, geograafilisele ja soolisele tasakaalule. Komitee ja Ühendkuningriigi kontaktrühma Ühendkuningriigi esindajad valitakse vastavalt kohalike omavalitsusorganite ning Ühendkuningriigi detsentraliseeritud parlamentide, assambleede ja valitsuste vahelistele kokkulepetele.

Kontaktisik:

Matteo Miglietta

Tel +32 470 895 382

matteo.miglietta@cor.europa.eu