Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz: „EL peab asetama sotsiaalse progressi ja piirkondlikud investeeringud oma tähelepanu keskmesse“ Sotsiaalse progressi mõõtmine piirkondlikul tasandil on ülioluline tagamaks, et Euroopa, riiklikud ja piirkondlikud investeeringud toetaksid ELi sotsiaalseid eesmärke. Seepärast koostas Euroopa Regioonide Komitee esimese piirkondliku sotsiaalvaldkonna tulemustabeli , mis näitab, et enamik ELi piirkondi on aastatel 2014–2018 saavutanud edu, ehkki ELis esineb märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi .
Alates 2018. aastast on Euroopa Komisjon jälginud sotsiaalset progressi liikmesriikides, kasutades sotsiaalset tulemustabelit , mis hõlmab 12 poliitikavaldkonda, sealhulgas töötus, haridus, lastehoid, tervishoid ja digitaaloskused. Komitee kui ELi kohalike ja piirkondlike juhtide kogu väljendas siiski muret selle pärast, et komisjoni tulemustabelist saab andmeid ainult riikliku tasandi kohta. Seejärel käivitas ta Eurostati andmete põhjal piirkondliku sotsiaalvaldkonna tulemustabeli, et mõõta sotsiaalset progressi ELi piirkondades.
Piirkondliku sotsiaalvaldkonna tulemustabeli kohaselt on üldine suundumus perioodil 2014–2018 positiivne: enam kui 80% ELi piirkondadest on teinud sotsiaalvaldkonnas edusamme. Samal ajal esineb üksikutes liikmesriikides, näiteks Itaalia põhja- ja lõunaosa vahel, märkimisväärseid erinevusi, mida täheldati ka piirkondliku innovatsiooni tulemustabelis , mille avaldas käesoleval aastal Euroopa Komisjon.
Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz ütles:
„Euroopa edu ei ole vaja määratleda mitte ainult majandusliku, vaid ka sotsiaalse progressi kaudu. Mõistes meie piirkondade olukorda, saavad ELi poliitika ja investeeringud tõhusamalt võidelda piirkondlike puudujääkidega ja tagada, et ühtegi kodanikku ei unustata. On tehtud edusamme, kuid tänases aruandes rõhutatakse, et EL peab oma põhitähelepanu suunama sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlemisele ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisele. Need uuringud on alles algusjärgus ning me kutsume Euroopa Komisjoni üles tuginema meie jõupingutustele ja hõlmama piirkondlikku mõõdet oma poliitikas, sealhulgas ka sotsiaalvaldkonna tulemustabelis. Piirkonnad ja linnad on valmis ehitama kestlikku Euroopat, kuid nad vajavad investeeringuid, mistõttu me vajame stabiilsuse ja kasvu paktis paindlikkust ning järgmises ELi eelarves tugevat ühtekuuluvuspoliitikat ja Euroopa Sotsiaalfondi.“
Peamised järeldused
Olemasolevad Eurostati andmed katavad – mõningate kohandustega – Euroopa Komisjoni sotsiaalvaldkonna tulemustabeli 12 poliitikavaldkonnast 8-t piirkondlikul ( NUTS 2 ) tasandil. Sellest lähtuvalt on komitee loonud piirkondliku sotsiaalvaldkonna tulemustabeli, mis viib järgmiste järeldusteni:
– Madala haridustasemega noored: Praha on teenäitaja. Kuigi haridussüsteemist varakult väljalangemise määr ELis on alates 2010. aastast vähenenud 13,9% -lt 10,6% -le 2018. aastal, näitavad piirkondlikud andmed märkimisväärseid erinevusi piirkondade vahel: näiteks on Tšehhi Vabariigi keskmine näitaja 6,2%, kuid see kõigub 2,7% -st Prahas kuni 17,1% -ni loodeosas. Hispaanias on riigi keskmine näitaja 21,5%, kuid see ulatub 6,9% -st Baskimaal 29,5% -ni Melillas.
– Sooline ebavõrdsus: mitte üheski piirkonnas ei tööta naised rohkem kui mehed. 2018. aastal ei olnud ELis ühtegi piirkonda, kus naiste tööhõive määr oleks olnud meeste omast kõrgem. Piirkonnad, kus perioodil 2014–2018 soolist tööhõivelõhet kõige enam vähendati, olid Övre Norrland Rootsis (2,2%-lt 2014. aastal 0,5%-ni 2018. aastal ehk lõhe vähenes77,27%), Ülem-Normandia Prantsusmaal (lõhe vähenes 63,83%) ja Brandenburg Saksamaal (vähenemine 62,22%).
– Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad inimesed: suured erinevused Itaalias. Kuigi täpsed andmed kõigi ELi piirkondade kohta puuduvad, paranes üldine olukord. Siiski esineb ikka veel piirkondlikke erinevusi: Itaalias oli sotsiaalse tõrjutuse määr Bolzanos 8,5% ja võrdluseks Sitsiilias 52,1%.
– Mittetöötavad ja mitteõppivad noored: Ühendkuningriigis nende hulk suureneb. Piirkondade vahel esineb märkimisväärseid erinevusi, kusjuures kõige madalamad määrad on Madalamaade piirkondades (Utrecht, 3,2%). Kõige kõrgem määr oli 2018. aastal Prantsuse Guajaana piirkonnas (33,1%), järgnesid Lõuna-Itaalia piirkonnad (Sitsiilia, 31,5%), kuid piirkonnad, kus mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal kõige rohkem suurenes, asuvad peamiselt Ühendkuningriigis (nt Kirde-Šotimaal suurenes määr 7,7% -lt 12% -le).
– Tööhõivemäär: kõige edukam on Skandinaavia. Püsivad suured erinevused (alates 40,8%-st Mayotte’is Prantsusmaal kuni 85,7%-ni Stockholmis Rootsis). Lõuna-Itaalia piirkondades ja Prantsusmaa ülemerepiirkondades on tööhõive tase kõige madalam, kõige kõrgem on see Skandinaavia piirkondades. Kõige enam kasvas see viimase nelja aasta jooksul Hispaania ja Ungari piirkondades.
– Töötuse määr: Kreeka toibub ikka veel kriisist. Väheste eranditega on kõigis Euroopa piirkondades viimase nelja aasta jooksul olukord paranenud, kõige enam paranes see idapoolsete ja euroalaväliste riikide piirkondades. Mandri-Euroopas on töötuse määr kõige kõrgem Kreeka ja Hispaania piirkondades (Lääne-Makedoonias on see kõrgeim – 27%), Saksamaa ja Tšehhi Vabariigi piirkondades madalaim.
– Pikaajaline töötus: suured piirkondlikud erinevused, kusjuures kõige enam on olukord paranenud Poolas. Pikaajalise töötuse määrad on väga erinevad (alates 0,3%-st kuni 28,7%-ni). Kõige halvemini tulevad toime Kreeka piirkonnad ning kõige paremini Tšehhi Vabariigi, Poola ja Ühendkuningriigi piirkonnad. Viimase nelja aasta jooksul on kõige rohkem edenenud Poola piirkonnad.
– Eeldatav eluiga sünnil: edetabelit juhivad Hispaania ja Itaalia piirkonnad. See näitaja on ainus tervishoiu valdkonnas, mille kohta on olemas piirkondlikud andmed. Eeldatav eluiga on kõrgeim Hispaania ja Itaalia piirkondades (Madridi autonoomses piirkonnas koguni 85,1 aastat), samas kui Bulgaaria piirkondades on see madalaim (Loode-Bulgaarias 73,5. aastat).
Aruandes liigitatakse 281 NUTS 2. tasandi piirkonda nelja kategooriasse, mõõtes nende arengut aastatel 2014–2018 (hõlmatud on eespool nimetatud kaheksast näitajast seitse, näitaja „vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad inimesed“ jääb andmete killustumise tõttu välja):
Märgatavalt paranenud olukorraga piirkonnad , mille puhul 7 näitajat on sellel perioodil olnud positiivsed (38 piirkonda; neist 7 Ühendkuningriigis, 5 Itaalias, 4 Madalmaades, 3 Saksamaal, Poolas ja Hispaanias kummaski 1)
Mõõdukalt paranenud olukorraga piirkonnad , kus 5–6 näitajat on positiivsed (188 piirkonda)
Stagneeruvad piirkonnad , mille puhul 3–4 näitajat on positiivsed (47 piirkonda)
Taandarenguga piirkonnad , kus ainult 1–2 näitajat on positiivsed (5 piirkonda, sealhulgas Akvitaania ja Mayotte Prantsusmaal, Gießen Saksamaal ja Kirde-Šotimaa Ühendkuningriigis).
Kontaktisik:
Lauri Ouvinen
Tel +32 22822063
lauri.ouvinen@cor.europa.eu