Linnad ja piirkonnad nõuavad majanduse juhtimise hindamist, mis hoogustaks rohe- ja digipööret, edendaks avaliku sektori investeeringuid ja annaks ELi projektile suurema demokraatliku legitiimsuse
Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused rõhutavad vajadust eelarve paindlikkuse järele, et edendada taastumist ja vastupanuvõimet pärast praegust COVID-19 kriisi. Stabiilsuse ja kasvu pakti üldist vabastusklauslit, mis võeti kasutusele 2020. aasta märtsis esimest korda euroala ajaloos, ja ajutist riigiabi raamistikku ELi tasandil tuleks kohaldada seni, kuni Euroopa majandusolukord on stabiliseerunud. Üleskutse on esitatud Elio di Rupo (BE/PES) koostatud arvamuses, mida tutvustati täna Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul.
ELi majanduse juhtimise raamistik mõjutab suuresti kõiki valitsemistasandeid, eriti kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, mis vastutavad ligikaudu kolmandiku avaliku sektori kulutuste ja rohkem kui poole avaliku sektori investeeringute eest kogu Euroopa Liidus, tugevate erinevustega liikmesriikide vahel. Valloonia peaministri Elio Di Rupo (BE/PES) koostatud arvamuses Euroopa Liidu majanduse juhtimise paketi hindamise kohta rõhutatakse, et reformimisel tuleb võtta arvesse vajadust suurendada investeeringuid ja avalikke kulutusi, mis on vajalikud üleminekuks põhisektorites ehk tervishoiu-, toidu-, transpordi-, digitehnoloogia- ja energiavaldkonnas. Euroopa Komisjoni hinnangul on 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks vaja 260 miljardi euro väärtuses lisainvesteeringuid aastas (ligikaudu 1,7% ELi SKPst).
„COVID-19 kriis on tekitanud enneolematu majandusliku, sotsiaalse ja eelarvelise tsunami. ELi kodanikud kannatavad kohutavalt pandeemia tagajärgede käes. Seega soovime, et Euroopa majanduse juhtimist hinnataks ja kohandataks meie linnade ja piirkondade tegelikku olukorda arvesse võttes. Pärast pandeemia kontrolli alla saamist ei saa me tagasi pöörduda varasema olukorra juurde ega jätkata nii, nagu midagi poleks juhtunud,“ rõhutas raportöör Elio Di Rupo.
Komitee on seisukohal, et ELi majanduse juhtimise raamistik on osaliselt euroala kriisi järel aset leidnud avaliku sektori investeeringute järsu languse põhjustajaks, kuna selles ei eristata piisavalt jooksvaid kulusid ja investeerimiskulusid. Aastatel 2009 kuni 2018 vähenesid avaliku sektori investeeringud ELis kokku 20% (osakaal SKPs). Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste tehtud investeeringud vähenesid ligikaudu 25% ja mitmetes liikmesriikides, mida kriis kõige enam puudutas, 40% või enam.
Komitee on korduvalt nõudnud, et liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt toetatavad avalikud kulutused, mis on seotud struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastamisega, ei oleks hõlmatud puudujäägi arvutuses stabiilsuse ja kasvu pakti raames. Need kulutused on olemuslikult Euroopa üldistes huvides tehtud investeeringud, mille võimendav mõju kestlikule majanduskasvule on tõestatud.
Oktoobris avaldatud esimeses kogu ELi hõlmavas iga-aastases kohalikus ja piirkondlikus baromeetris , hoiatati: kriis mõjutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tulusid ning sellel on ohtlik nn kääriefekt, mis seisneb kulude suurenemises ja tulude vähenemises. Lisaks näitas komitee ja OECD ühisuuring , et 13% kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest oli juba juulis taotlenud kriisiga toimetulekuks ELi lisarahastust ja 49% kaalus seda.
Elio Di Rupo koostatud arvamust arutati 8. detsembril komitee esimesel täielikult virtuaalsel täiskogu istungjärgul, kus osales ka Euroopa Parlamendi liige Margarida Marques (PT/S&D). Kodukorra kohaselt tehakse muudatusettepanekute ja lõpliku teksti hääletuse tulemused teatavaks 10. detsembril täiskogu istungjärgu lõpus.
Kontaktisik:
Matteo Miglietta
Tel +32 470 895 382
matteo.miglietta@cor.europa.eu