Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kõik Euroopa piirkonnad ja linnad nõuavad sootundlikke taastemeetmeid  

Me saame tuua Euroopa kodanikele lähemale, toetades naisi kodus, tööl ja poliitikas

Euroopa Regioonide Komitee rõhutas oma täiskogu 14. oktoobri istungjärgul vastu võetud arvamuses , et ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegias tuleks käsitleda ka COVID-19 pandeemia mõju. Komitee leidis, et Euroopa Liidu strateegia „ Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 “ juhtimisse tuleb kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, sest nende roll on oluline ja nende konkreetseid pädevusvaldkondi arvesse võttes võib neil olla keskne tähtsus soolise võrdõiguslikkuse tagamisel.

COVID-19 on suurendanud juba olemasolevat ja eelkõige soolist ebavõrdsust. Komitee 12. oktoobril esitletud 2020. aasta kohalikus ja piirkondlikus baromeetris tõstetakse esile koduvägivalla juhtumite arvu kasv liikumispiirangute ajal, kuigi kogu ELi hõlmavad võrreldavad andmed ei ole veel kättesaadavad. Mõnes riigis, näiteks Leedus, täheldati kolmenädalase liikumispiirangute perioodi jooksul 20% rohkem koduvägivalla juhtumeid. Hispaanias helistati koduvägivalla hädaabinumbrile liikumispiirangute esimese kahe nädala jooksul 18% rohkem. Hispaania piirkondlikud omavalitsused jagasid tegevussuuniseid naistele, kes kannatavad kodus viibides soolise vägivalla all. Amsterdami linn lõi koostöös riigi valitsusega süsteemi, kus koduvägivalla ohvrid said oma apteegi poole pöörduda koodsõnaga „mask 19“.

„Naised puutuvad pandeemia tagajärjel tekkinud majanduskriisi tagajärgedega rohkem kokku. Seetõttu tuleks seda täielikult arvestada järgmisel aastal rakendatavates taaste- ja vastupidavuskavades. Lisaks teeme arvamuses ettepaneku võtta Euroopa poolaasta raames ja õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes arvesse soolise võrdõiguslikkuse saavutamist,“ rõhutas La Rioja autonoomse piirkonna valitsuse juht Concepción Andreu Rodríguez (ES/PES) .

Soovitustes nõudsid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, et neid tunnistataks strateegiliste partneritena ELi võrdõiguslikkuse strateegia kujundamisel, rakendamisel ja järelevalves. Arvamuses märgitakse, et kuna strateegia koostati ja avaldati enne COVID-19 põhjustatud rahvatervise kriisi, on see puudulik, ja kutsutakse üles hindama, kuidas tõi kriis naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse veelgi enam esile.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et tööhõivesektori töötajad on COVID-19 pandeemiast eriti ohustatud ning vajavad tugevamat sotsiaalkaitset, turvalisemaid töötingimusi ja paremat tasustamist. Kuna enamik selle sektori töötajaid on naised, tuleks pandeemia mõju käsitleda ka ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegias . Praegust pandeemiat silmas pidades tuleks uurida selliseid küsimusi nagu liikumispiirangute tõttu süvenenud sooline vägivald, raskused, mida kogevad paljud naised üle kogu ELi kodus töötamise ja hoolduskohustuste ühitamisel, ning asjaolu, et naised on pandeemia ajal olnud esirinnas (tervishoiu- ja lapsehoiutöötajad, vanurite hooldus, majapidamistööd ja kaubandustöötajad).

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused soovivad struktureeritud kaasamist ELi soolise vägivalla ennetamise võrgustikku ning ELi teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaania elluviimisse Euroopa tasandil, mis on komitee arvates sooliste stereotüüpide vastu võitlemisel hädavajalik. Samuti kutsuvad nad üles asjakohaselt rahastama soolise võrdõiguslikkuse poliitikat programmide kaudu, mida toetatakse ELi pikaajalisest eelarvest aastateks 2020–2027.

„Naised peavad olema Euroopa taastumise ja tuleviku üle peetava arutelu keskmes. Kuigi meie juhtroll on väga oluline, esineb otsuste tegemisel endiselt suur sooline tasakaalustamatus," ütles Concepción Andreu Rodríguez 15. oktoobril toimunud seminaril „ Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine poliitikas “. Raportöör tutvustas komitee arvamuse põhipunkte ja hiljutisi andmeid naiste osalemise kohta poliitikas. Arutati soolise ebavõrdsuse kaotamiseks vajalikke samme ja ideid. Mitu noort valitud poliitikut jagas kohalikul ja piirkondlikul tasandil oma kogemusi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsusel põhineva demokraatiaga tegelemisel. Seminar korraldati Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames. See on iga-aastane üritus, mille käigus linnad ja piirkonnad näitavad oma suutlikkust luua majanduskasvu ja töökohti, viia ellu Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikat ning tõendada kohaliku ja piirkondliku tasandi tähtsust Euroopa hea valitsemistava jaoks.

Poliitilise võimu valdkond on soolise ebavõrdsuse seisukohast üks kõige enam muret tekitavaid valdkondi. Praegu on Euroopa poliitikas üks miljon kohaliku ja piirkondliku tasandi valitud ametnikku, kuid ainult umbes 30% neist on naised. Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu 2019. aastal avaldatud uuringust „Naised poliitikas“ nähtub, et ainult 29% Euroopa kohalike volikogude liikmetest on naised ja naislinnapeade osakaal on vaid umbes pool (15%) sellest. Piirkondlikul tasandil on piirkondlikke esinduskogusid juhtivaid naisi palju vähem (18%) kui piirkondlike esinduskogude naisliikmeid (31%). Komitees moodustavad naised vaid 23% liikmetest, mis näitab selget soolist ebavõrdsust kohalikul ja piirkondlikul tasandil naiste esindatuses, ja sellega tuleb tegeleda.

Iga-aastase kohaliku ja piirkondliku baromeetri tulemused:

Kontaktisik:

Wioletta Wojewodzka

Tel +32 (0)2 282 2289

Mobiiltelefon +32 (0)473 843 986

wioletta.wojewodzka@cor.europa.eu