Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Metsanduse ja põllumajanduse ühitamine: metsade kaitsmiseks on vaja uut sertifitseerimissüsteemi  

Intervjuus vastab Bettembourgi vallavolikogu liige Roby Biwer (LU/PES) kuuele küsimusele ELi meetmete kohta metsade kaitseks ja taastamiseks kogu maailmas. COVID-19 kontekstis kutsub komitee arvamuse „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ raportöör üles looma uue ELi sertifitseerimis- ja teabesüsteemi, mis toetavad raadamisvabasid tooteid ning lühikesi ja läbipaistvaid tarneahelaid. Arvamuse on kavas vastu võtta 1.-2. juulil toimuval täiskogu istungjärgul .

Ulatuslik metsade raadamine Amazonase piirkonnas on tingitud ülemaailmsest nõudlusest liha järele ning metsa langetatakse igal aastal tuhandeid hektareid, et toita maailma lihaturgusid. Kas me sööme sõna otseses mõttes Amazonase vihmametsa? Kuidas me saame üldiselt tagada, et toidu tootmine (liha, kohv, kakao ja palmiõli) ei avaldaks metsadele negatiivset mõju? Milline on ELi roll maailma metsade kaitsmisel ja taastamisel? Kas EL teeb piisavalt?

Kuigi tarbijad ei ole enamasti sellest teadlikud, kuuluvad liha, kohv, kakao ja palmiõli nende toodete hulka, mis põhjustavad praegu ulatuslikku ülemaailmset raadamist. Kui me tahame, et turud liiguksid kestlikumate ja raadamisvabade toodete suunas, peame tegutsema kahel rindel. Esimese sammuna peame tugevdama teavitus- ja haridusmeetmeid, et tagada tarbijate teadlikkus oma toidutarbimisharjumuste majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnamõjust. Tarbijate käitumine võib kindlasti kujundada toiduturge ning kiirendada kestlike ja raadamisvabade toodete tootmist. Samal eesmärgil peame edendama ka tervislikumat ja eetiliselt korrektset toitumist, rõhutades nii toiteväärtust kui ka sotsiaal-majanduslikku kasu, mida annab taimepõhise toidu tarbimine, milles on suur osakaal sertifitseeritult raadamisvabadest tarneahelatest pärinevatel puu- ja köögiviljadel. Teisalt peame tegelema Euroopa kohustusega töötada välja ja rakendada ellu uus sertifitseerimissüsteem, mis soodustab raadamisvabasid tooteid ning aitab kogu maailmas edendada tulevikku suunatud Euroopa nägemust metsandusest ja toidutootmisest.

Kuigi märkimisväärne metsade hävitamine toimub peamiselt kolmandates riikides, raadatakse metsi praegu ka paljudes Euroopa mägipiirkondades, näiteks Rumeenias ja Slovakkias ning mõnes Balkani riigis. Miks seda siin tehakse? Mida saab teha kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et vältida metsade hävitamist? Kas Teil on konkreetseid näiteid? Milline oleks Teie sõnum linnapeadele ja vallavanematele, piirkondade juhtidele ning kohalikele ja piirkondlikele esindajatele üle Euroopa Liidu?

Ma ei saa kommenteerida konkreetset olukorda üksikutes riikides, kuid oma kogemuste põhjal võin öelda, et alati omab määravat tähtsust konstruktiivne dialoog kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel, kellel kõigil on oma huvid, ning meil kui kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on parimad võimalused seda dialoogi juhtida. Me peame kaitsma metsi ja bioloogilist mitmekesisust ning tegema koostööd põllumajandustootjate ja metsaomanikega, et leida sobivad lahendused, mis toovad ka neile pikas perspektiivis kasu, sealhulgas neile, kes soovivad arendada metsade kasutamist vaba aja veetmiseks kestlikul viisil. Sellega seoses peab olema selge, et rahvusvahelisi lepinguid ning metsade kaitset käsitlevaid ELi ja riiklikke õigusnorme tuleb austada ja jõustada, kuid kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll erinevate huvide konfliktide lepitamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Praegu on väga raske kindlaks teha, kust meie toit pärineb, eriti selliste toodete puhul nagu kakao ja kautšuk, sest kaasatud on palju väiketootjaid ning tarneahel on pikk ja läbipaistmatu. Mida saab teha tarneahelate läbipaistvamaks muutmiseks? Kuidas saame tagada, et ettevõtjad tegutsevad jätkusuutlikult ja et ELis toodetakse üksnes säästvalt sisseostetud raadamisvabadest tarneahelatest pärit kaupu? Kas piisab kehtivatest vabatahtlikest tegevusjuhenditest?

Tarneahelaid on raske jälgida ning selleks, et muuta tarneahelad läbipaistvamaks ja kergemini jälgitavaks, tuleks kasutusele võtta teabesüsteem (lähtudes ökomärgise andmebaasi kogemustest), millele aitaksid kaasa ja millesse oleksid tihedalt kaasatud kõik sidusrühmad, kes saavad jagada oma ootusi, kogemusi ja muresid, et rakendada kasulikke ja teostatavaid menetlusi. Teabesüsteem peaks hõlmama ja edendama raadamisvabasid tooteid ning rakendama menetlusi kogutud teabe ja hinnangute täpsuse kontrollimiseks, et suurendada usaldust esitatud teabe vastu, sealhulgas ranged jälgitavusnõuded, millega tagatakse toodete päritolu, ning tugevamad järelevalve- ja jõustamissüsteemid, et aidata ära hoida pettusi ja toodete valesti märgistamist.

Kuidas veenaksite mind, et peaksin ostma „kestlikult toodetud“ šokolaaditahvli, mitte odavaimat tüüpi šokolaadi? Milline on tarbijate roll meie tarneahelate kestlikumaks muutmisel ja iseäranis metsade hävitamise ennetamisel?

Arvestades kasvavat nõudlust mahepõllundusliku toidu järele, mis on tingitud tarbijate suuremast huvist mahe- ja keskkonnasõbralike toiduainete vastu, suureneb raadamisvabade ja kestlike toodete turuosa. Keskkonnasõbralike kestlike toodete ostmine on muutunud suundumuseks: mahetoit on trendikas, kestlikkus tõmbab. Seega on inimene valmis keskkonnasõbraliku toote eest rohkem maksma, sest seda tehes väljendab ta hoiakut, millel on sotsiaalne väärtus ja mis saab tunnustust. Kodanike roll turgude mõjutamisel on kindlasti väga oluline.

Euroopa Komisjon avaldas 20. mail strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia. Mõlemad on Euroopa rohelises kokkuleppes kesksel kohal. Millised on Teie esimesed reaktsioonid? Kas see annab lootust? Kui oluline on taasmetsastamine kliimaneutraalsuse saavutamiseks ELis?

Rohelises kokkuleppes on paljude eesmärkide hulgas nimetatud õiglase, tervisliku ja keskkonnasõbraliku toidusüsteemi kujundamist, ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja taastamist ning nullsaaste eesmärki toksiliste ainete vaba keskkonna saavutamiseks. Selleks et kaitsta Euroopa kodanikke ja ökosüsteeme, peab EL seoses õhu, vee ja pinnase ning tarbekaupade saastumisega senisest tõhusamalt seirama, teatama, ennetama ja kahjusid parandama. Seetõttu võime järeldada, et taasmetsastamine on põhjapaneva tähtsusega kliimaneutraalsuse saavutamiseks ELis. Euroopa liigub uue eluviisi suunas, saates olulise sõnumi kogu maailmale ja seades eesmärgiks saada uue, ressursikasutusest lahutatud majanduse eestvedajaks.

COVID-19 kriis tabas meie üleilmseid tarneahelaid rängalt. Millised on selle kriisi õppetunnid?

Kriisi põhjustas üleilmastumine, tänu millele viirus levis kiiresti. Praegu teame paremini, kui tihedalt on omavahel seotud tarneahelad, näiteks need, mis on seotud tööstuslike põllumajandusettevõtetega, ja et süsteem võib kergesti kokku variseda, kui mõni lüli ei toimi. Nende vastastikuste sõltuvussuhete ümbermõtestamine ja tarneahelate muutmine ülemaailmsetele katsumustele vastupidavamaks on kujunemas hädavajalikuks. Me peame samuti uuesti läbi mõtlema lühikeste (ja tõenäoliselt kergemini jälgitavate) tarneahelate olulise rolli ning vajaduse jälgida suhteid pikkade tarneahelate tarnijatega ja nende vahel. COVID-19 kriisi tagajärjel oleme samuti saanud teada, et sotsiaalse ebavõrdsuse tõttu pööratakse vähem tähelepanu keskkonnale. See tuleneb sellest, et esiplaanile seatakse inimeste ellujäämine, samas kui keskkonna eest hoolitsemine on väikese sissetulekuga sotsiaalsete rühmade jaoks vaid teisejärguline mure.

Märkused:

Euroopa Liidus on ligi 182 miljonit hektarit metsi, mis hõlmavad 43% liidu maismaast, mistõttu on EL üks maailma kõige metsarikkamaid piirkondi. Lisaks puidu ja puittoodetega varustamisele on meie metsad koduks suurele osale Euroopa bioloogilisest mitmekesisusest ning aitavad kaasa meie tervisele ja heaolule. Olulise CO 2 sidujana kujutavad metsad endast olulist tasakaalustavat tegurit kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ( Euroopa Komisjon ).

Alates 1990. aastast on maakasutuse muutmise tagajärjel kaotatud hinnanguliselt 420 miljonit hektarit metsa, kuigi metsade raadamise määr on viimasel kolmel aastakümnel vähenenud. Aastatel 2015–2020 raadati hinnanguliselt 10 miljonit hektarit metsa aastas, võrreldes 16 miljoni hektariga aastas 1990ndatel. Metsade raadamise ja metsade seisundi halvenemise ning sellega seotud metsade bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamine põhjus on jätkuvalt põllumajanduse laienemine. Need ja muud andmed on esitatud aruandes „The State of the World’s Forests 2020“ (Maailma metsade seisund 2020. aastal).

Kontaktisik:

David Crous

Tel +32 (0) 470 88 10 37

david.crous@cor.europa.eu

Jaga :