Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
ELi rändeleppes tuleb õiguste kaitsmine seada prioriteediks  

ELi kohalikud ja piirkondlikud juhid kutsuvad samuti üles looma solidaarsusmehhanismi, mis aitaks tõhusalt leevendada rändeprobleeme ELi välispiiridel asuvates piirkondades.

Euroopa Liidu institutsioonid peaksid oma uues rände- ja varjupaigaleppes esitatud ettepanekud läbi vaatama viisil, mis pakub suuremat toetust ELi piirialadele, tagab haavatavate isikute parema kaitse ja lühendab ELi piiridel asuvates vastuvõtukeskustes veedetud aega, leiab Euroopa Regioonide Komitee 19. märtsil vastu võetud soovitustes.

Kui ELi liikmesriigid, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon soovitused heaks kiidavad, lihtsustaksid need piirialade juurdepääsu rahastamisele ja vähendaksid neile pandud kohustusi ning annaksid kriisiolukorras võimaluse majutada ebaseaduslikke rändajaid mujal ELis nende taotluste menetlemise ajal. Ettepanekuga vähendataks esmase vastuvõtu keskuste kasutamist ja tühistataks esmase saabumise riigi põhimõte, mida kasutatakse vastutava liikmesriigi määramisel. Varjupaigataotlejatele ja rändajatele mõeldud meetmete hulgas nõutakse soovitustes haavatavate rühmade ja alaealiste suuremat toetamist, ollakse vastu komisjoni ettepanekule võtta alla 12aastastelt lastelt sõrmejäljed, nõutakse suuremat meditsiinilist ja psühholoogilist tuge vastuvõtukeskustes ning nõutakse tungivalt, et ümberpaigutamise menetlustes seataks esikohale lapsed ja üksi reisivad naised.

Arvamuses toetatakse ka uues rände- ja varjupaigaleppes sisalduvat ettepanekut, mille komisjon esitas 2020. aasta septembris ELi liikmesriikide vahelise paindliku solidaarsusmehhanismi kohta. Siiski ollakse arvamuses skeptiline tagasisaatmise toetamise praktilisuse suhtes. Mehhanism kohustaks ELi liikmesriike näitama üles solidaarsust, kuid neil on selle väljendamiseks valida mitme variandi seast.

Raportöör ja Bremeni linn-liidumaa parlamendi aseesimees Antje Grotheer (DE/PES) sõnas: „Euroopa linnade, kohalike ja piirkondlike omavalitsustena peame tegutsema tõhusate lahenduste nimel, mis põhinevad Euroopa põhiväärtustel, õiglusel ja jagatud vastutusel. Seepärast kutsume üles looma rände solidaarsusmehhanismi, mis võtaks arvesse meie seisukohti ja vähendaks tõhusalt kõige suurema surve all olevate piirkondade koormust. Lisaks tuleb prioriteediks seada rändajate ning eelkõige laste ja alaealiste põhiõiguste kaitse. Meil on vaja kiiremaid menetlusi, mis oleksid kooskõlas inimõigustega. Euroopa, kus kedagi ei jäeta kõrvale, ei hõlma endale meelepäraste valikute tegemist, vaid nõuab solidaarsust ja õiglust.“

Euroopa Parlamendi varjupaiga- ja rändehalduse määruse raportöör Tomas Tobé (SV/EPP) ütles komitee täiskogu 17. märtsi istungjärgul kõneledes, et solidaarsus peaks olema kohustuslik, kuid paindlike võimalustega, lisades, et tõenäoliselt on vaja uusi ideid solidaarsuse vormide kohta.

Ta märkis: „Praegune Euroopa varjupaigasüsteem on puudulik ning see mõjutab tugevalt piirkondi ja kohalikke kogukondi, eriti kõige suurema surve all olevates liikmesriikides. Selle surve leevendamiseks on meil vaja hästi toimivat rändesüsteemi. Vajame mõtestatud solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist kogu liidus, kuid peame leidma pragmaatilisi lahendusi, sest seda teemat on arutatud juba alates 2016. aastast, kuid vähese eduga. Hoolimata sellest, milles me kokku lepime, vajame rakendamist, sest kui olemasolev süsteem toimiks, ei oleks meil praeguseid probleeme. Meil on veel palju ära teha, enne kui me jõuame leppe suhtes mis tahes poliitiliste järeldusteni.“

Komitee arvamuses keskendutakse peamiselt rände vastuvõtuetapile, võttes arvesse komisjoni ettepanekutes esitatud vaidlusküsimusi alates taotluste läbivaatamisest ja menetlemisest, taotluste hindamisel kohaldatavatest kriteeriumidest, tagasilükatud taotlusega rändajate tagasisaatmisest, teenuste osutamisest ning sellega seotud finants- ja halduskoormusest piirialadel. Lisaks väljendas komitee heameelt leppe teise mõõtme üle – rändajate integreerimine oma uutesse koduriikidesse –, kirjeldades komisjoni integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027 kui uue rände- ja varjupaigaleppe vajalikku täiendust.

2019. aastal lõi komitee Euroopa Komisjoni toetusel algatuse „ Linnad ja piirkonnad pooldavad rändajate integratsiooni “. Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjon allkirjastasid täiskogu 2021. aasta märtsi istungjärgul koostöö edendamise kokkuleppe .

Komitee täiskogu istungjärgul 19. märtsil keskendus Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson oma sõnavõtus integratsioonile: „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on eesliinil, et pakkuda äsja saabunud rändajatele integratsiooni- ja muid teenuseid ning toetada nende pikaajalist kaasamist. Mul on hea meel teatada meie partnerlusest Euroopa Regioonide Komiteega, millel on juhtroll ELi linnade ja piirkondade toetamisel nende integratsioonialases töös.“

Kontaktisik:

Andrew Gardner

+32 473 943 981

andrew.gardner@cor.europa.eu

Share: