Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse peab olema ELi taastekava üks aluspõhimõtetest  

Selles intervjuus vastab Bettembourgi vallavolikogu liige Roby Biwer (LU/PES) viiele küsimusele bioloogilise mitmekesisuse tähtsuse kohta uue pandeemiapuhangu ennetamisel, kliimamuutustega võitlemisel ja suurema kestlikkuse saavutamisel ELi taastekava kaudu. Roby Biwer on arvamuse „Bioloogilise mitmekesisusega linnad ja piirkonnad pärast 2020. aastat“ raportöör ja see võetakse vastu järgmisel täiskogu istungjärgul oktoobris. Arvamuses esitatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus ELi 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiasse , mille Euroopa Komisjon esitas 20. mail 2020 . Lisaks edendab komitee kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli elurikkuse kaitsmisel ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. kohtumisel , mis toimub 17.–30. mail 2021 Hiinas Kunmingis.

COVID-19 pandeemiamuutis poliitilisi prioriteete kogu maailmas. Kuidas on pandeemia mõjutanud Teie kui raportööri tööd arvamusega, milles käsitletakse bioloogilist mitmekesisust pärast 2020. aastat?

COVID-19 on tõepoolest mõjutanud bioloogilise mitmekesisuse teemalist arvamust. Pandeemia on suurendanud teadlikkust sellest teemast mitte ainult ekspertide, vaid ka tavainimeste hulgas. Nad mõistavad nüüd, et sellised õnnetused on kõige sagedamini põhjustatud elurikkuse sobimatust ja väärast kasutamisest inimkonna enda egoistlike soovide vahendina. Lisaks on inimesed hakanud tunnistama, et terve elurikkusega ökosüsteemid tagavad meie enda tervise ja tuleviku. Ligikaudu 80% haigustest on pärit loodusest ning nende edasikandumine eksootilistelt loomadelt inimestele on üha tõenäolisem. Seepärast on meie enda huvides äärmiselt oluline säästa loodust ja elurikkust. Meie endi tervis sõltub sellest tasakaalust.

Kas bioloogilisel mitmekesisusel on COVID-19-järgses kriisis ja ELi taastekavas mingi roll?

Jah, on küll. COVID-19-järgsel perioodil tuleb esiplaanile seada inimressursid ja avaliku sektori investeeringud. Nende meetmetega luuakse palju keskkonnahoidlikke töökohti ning parandatakse märkimisväärselt looduskeskkonda ja ökosüsteemide vastupanuvõimet. Elurikkusel on oluline roll inimeste heaolus ja paljudes muudes valdkondades. Elurikkuse vähenemise kõvera ümberpööramisest peab saama aluspõhimõte ressursside jaotamisel kõigi oluliste rahastamiskavade, näiteks ELi taastekava kaudu. Me ei saa hakata taas sallima või isegi subsideerima tegevust, mis kahjustab meie tervist, toiduga varustatust ja elatusvahendeid, kahjustades või hävitades meie väärtuslikke ökosüsteeme ja nende funktsioone. Selleks tuleb mobiliseerida piisavalt vahendeid, et otseselt või kaudselt stimuleerida bioloogilise mitmekesisuse meetmeid kõigil valitsustasanditel, samuti lihtsustada menetlusi, et teha rahastamine kättesaadavamaks, ning muuta elurikkus valdkonnaüleses poliitikas ja majandustegevuses mittekaubeldavaks väärtuseks. Näib, et teadlikkus ökosüsteemide säilitamisest ja taastamisest on märkimisväärselt suurenenud ning elanikud ootavad üha enam investeeringuid bioloogilisse mitmekesisusse. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on kõige paremad võimalused nende poliitikameetmete rakendamiseks ja elanike kaasamiseks.

Millise ülevaate annaksite Euroopa Komisjoni keskkonnavolinikule Virginijus Sinkevičiusele Teie koostatava komitee arvamuse põhipunktidest, kui seda võrrelda ELi 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga?

Leian, et Euroopa Komisjoni avaldatud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030 on kõrgete sihtidega. Ent ülemaailmse elurikkuse kriisi lahendamiseks on siiski vaja võtta rohkem ja kiiremaid meetmeid ning meil on vaja asjakohaseid vahendeid ja piisavalt raha ökosüsteemide taastamiseks. Elurikkus ei tohi mingil juhul langeda vana kooli majanduslike kaalutluste ohvriks ning see peaks olema ELi taastekava liikumapanev jõud. Komisjon peaks kasutama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogu potentsiaali ja ainulaadset positsiooni, et aidata rakendada uut bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2030.

30. septembril toimub New Yorgis ÜRO bioloogilise mitmekesisuse teemaline tippkohtumine. See on oluline ülemaailmne sündmus, kus seatakse kõrgeid sihte, pidades silmas tõhusa 2020. aasta järgse ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku vastuvõtmist ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsil. Millised on peamised sõnumid, mida soovite ÜRO osalistele edastada?

Hoolimata sellest, et üha enam tunnustatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli elurikkuse vähenemise kõvera ümberpööramisel, puudub üleilmses juhtimisraamistikus ikka veel ametlik tunnustamine ja vertikaalne koostöö. Lisaks tuleb kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasata bioloogilise mitmekesisuse juhtimise igas etapis ja igal tasandil nii ülemaailmses kui riiklikus mastaabis. See hõlmaks järgmist:

1) kirjeldada iga riigi kavas võimaluse korral riigi tasandist madalama tasandi valitsusi käsitlevat kava;

2) mobiliseerida piisavalt vahendeid, hõlmates riigi tasandist madalama tasandi valitsusi vahendite kogumisel ja jaotamisel;

3) kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused järelevalve-, hindamis- ja tagasisidemehhanismide väljatöötamisse ja rakendamisse;

4) tagada pikaajaline lähenemisviis elurikkuse integreerimisele igasse valdkonda, toetudes vertikaalsele ja horisontaalsele koostööle;

5) anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele selge roll bioloogilise mitmekesisuse lähendamisel teistele tegevuskavadele (nt kliima, kestliku arengu eesmärgid);

6) tugevdada riigi tasandist madalama tasandi valitsusi toetavaid liite ja võrgustikke.

Kujutage ette, et pärast oktoobris toimunud arvamuse hääletust pöördute tagasi koju ja peate selgitama kooliõpilastele, mida Te Brüsselis tegite. Mida Te neile ütleksite?

Ütleksin, et aitasin mõjukatel inimestel mõista keskkonna tähtsust ning vajadust kaitsta meie taimi ja loomi. Selleks et nad ise, nende lapsed ja lapselapsed saaksid veel kaua rõõmu tunda looduse ilust. Ütleksin neile, et püüdsin aidata säilitada elurikkust ja taastada kahjustatud ökosüsteeme ning et nn turbokapitalism on vale tulevikutee, sest see ei taga tulevikus head looduskeskkonda ega elukvaliteeti.

Taustteave

Eelmise aasta Eurobaromeetri uuring 481/2019 näitab, et ELi kodanikud on üha enam mures looduse olukorra pärast. Valdav enamik eurooplasi (96%) ütles, et meil on vastutus hoolitseda looduse eest ja et see on kliimamuutustega võitlemisel väga oluline. Hiljutise territoriaalse mõjuhinnangu kohaselt mõjutab 2020. aasta järgne bioloogilise mitmekesisuse raamistik väga tugevalt 61% ELi piirkondadest.

Komitee teeb koostööd ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni riigi tasandist madalamate valitsustasandite nõuandekomiteega ning teiste oluliste organisatsioonide ja sidusrühmadega, nagu Jätkusuutlikud Kohalikud Omavalitsused (ICLEI) ja Regions4 , et juhtida enne ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärku 2021. aastal ülemaailmse elurikkuse tegevuskavas tähelepanu linnade, piirkondade ja kõigi muude kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate häälele.

Kontaktisik:

pressecdr@cor.europa.eu