„Ühtekuuluvus on Euroopa ühine väärtus“: president Lambertz toetab ELi eesistujariiki Rumeeniat  

„Ühtekuuluvus on Euroopa ühine väärtus“ – sellest motost kavatseb ELi eesistujariik Rumeenia juhinduda sel liidu tuleviku jaoks olulisel aastal. Eesistumine langeb ajale, mil käivad arutelud ELi järgmise eelarve üle ning mil 27 (mitte 28) liikmesriigi kodanikud valivad Euroopa Parlamendi uue koosseisu. Rumeenia on õigustatult seadnud oma eesistumise keskmesse ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, majanduskasvu ja ühised väärtused. Nendele prioriteetidele toetudes peame ELi uuesti üles ehitama ja kodanikele lähemale tooma. Seda on võimalik saavutada ainult üheskoos – meie linnade, piirkondade ja külade abiga.

Me kõik peame täpsemalt selgitama, mis on EL ja mida ta teeb, näidates, et Euroopa ühtekuuluvust ja jõukust on võimalik saavutada ainult koostöö kaudu. EL peab paremini vastama kohalikele vajadustele ja suurendama kodanike kaasatust, et mitte ainult muresid kuulata, vaid ka tegutseda. Meie komitee teeb tööd selle nimel, et luua uus meetod, tagamaks koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega kodanike seisukohtade otsene arvestamine ELi otsuste kujundamisel.

Sotsiaalne, sidus ja kaasav Euroopa vajab investeeringuid. Meie komitee on innukalt võidelnud selle nimel, et kaitsta piirkondlikke investeeringuid (ühtekuuluvuspoliitikasse ja maaelu arengusse), nii et kõik piirkonnad, nii rikkad kui ka vaesed, saaksid sellest kasu. ELi vahendite kärpimine ja tsentraliseerimine pärsib piirkondade ja linnade võimet tugevdada territoriaalset koostööd, luua töökohti, edendada sotsiaalset kaasatust ja näidata ELi lisaväärtust kohapeal. 

Usaldusväärsete investeeringute abiga peame tagama, et iga ELi õigusakt parandab igapäevast elu. Tarvis on tugevdada ELi subsidiaarsuse põhimõtet, mille kohaselt tuleks otsused vastu võtta kodanikele kõige lähemal tasandil. 70 % kõigist ELi õigusaktidest viivad ellu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, seepärast vajavad nad vähem bürokraatiat ja rohkem autonoomiat. Neil on tarvis suuremat sõnaõigust ELis, et viimane saaks oma eesmärkideni jõuda. See ei tähenda vähem Euroopat ja vähem õigusakte, vaid paremate õigusaktidega tõhusamat Euroopat.

Piisavate rahaliste vahendite ja tõhusate ELi õigusaktide toel saavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused anda panuse kliimamuutuse leevendamisse. Linnad ja piirkonnad muudavad meie majanduse keskkonnasõbralikumaks, hoolitsedes õhusaaste vähendamise, säästvama transpordi, energiatõhusate majapidamiste ja jäätmete ringlussevõtu eest. Kliimamuutuste vastane võitlus toimub ja see võidetakse meie piirkondades ja linnades.

Need teemad moodustavad 14.–15. märtsil Bukarestis toimuva linnade ja piirkondade tippkohtumise lähtepunkti. Koos meie Rumeenia delegatsiooniga, mida juhib Robert Sorin Negoiță, ja ELi eesistujariigi Rumeeniaga on „ReNew Europe“ pealkirja kandval tippkohtumisel kavas näidata, et piirkonnad ja linnad on kestliku arengu eesmärkide rakendamisel esirinnas ning sellest peaks saama ELi üldine pikaajaline majandusmudel. Tippkohtumise deklaratsioon on kõigi ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sõnum ELi 27 liikmesriigi valitsustele, näidates, et Euroopa vajab oma tuleviku jaoks linnu ja piirkondi ning linnad ja piirkonnad vajavad Euroopat. Ainult üheskoos suudame luua ühtsema kodanike Euroopa.