Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Uuest konsultatsioonist ilmneb, et paljud ELi valitsused jätavad linnad ja piirkonnad COVID-19 järgsete taastekavade koostamisest välja  

Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu töös juhitakse tähelepanu sellele, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust on kasutanud vaid vähesed riigid ja see ohustab Euroopa majanduse taastekava edukat rakendamist

Ühise konsultatsiooni tulemusi tutvustati Euroopa Regioonide Komitee majanduspoliitika komisjoni (ECON) koosolekul. ECONi komisjoni liikmed võtsid ühehäälselt vastu ka arvamuse eelnõu kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava kohta, mille raportöör oli Saarimaa liidumaa parlamendi esimene asepresident Isolde Ries (DE/PES).

Selleks et mõista, mil määral on kohalikud kogukonnad kaasatud riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisse, konsulteerisid komitee ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu ( CEMR ) kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitudega. Riiklike kavade esitamine Euroopa Komisjonile on kohustuslik, kui liikmesriigid soovivad saada abi taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist (672,5 miljardit eurot), mis on ELi taasterahastu (tuntud ka kui Euroopa majanduse taastekava ) nurgakivi.

„Euroopa Regioonide Komitee ja ECONi komisjon on tõenditel põhinevate uuringute üle uhked ja need tulemused näitavad, et kahjuks konsulteerib vaid väike osa liikmesriikidest oma kohalike ja piirkondlike omavalitsustega riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel ning et veelgi väiksem arv liikmesriike võtab tegelikult nende panust arvesse. Vastajate arvates on peamine takistus lihtsalt valmisoleku puudumine valitsuses, kes ei ole püüdnud kaasata riigi tasandist madalama tasandi valitsuste esindajaid. Edaspidi on oluline, et neid tulemusi jagataks laialdaselt institutsioonidega, kes saavad jõulisemalt julgustada valitsusi kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kõnealustesse kavadesse enne nende lõpliku versiooni esitamist,“ rõhutas ECONi komisjoni esimees ja Tipperary krahvkonna volikogu liige Michael Murphy (IE/EPP).

Coulaines’i linnapea ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit käsitleva arvamuse pearaportöör Christophe Rouillon (FR/PES) rõhutas: „Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit käsitlev määruses kuulutatakse välja kavatsus kaasata linnad ja piirkonnad riiklikesse taastekavadesse. Nende kaasamine kavandamisetappi tagaks vahendite tõhusa kasutamise kohapeal, et vältida tühimõju ja liiasusi, eelkõige Euroopa struktuurifondide puhul. Vasak käsi peab teadma, mida parem käsi teeb. Nüüd on liikmesriikide kord: nad saavad tagada ja peavad tagama rohkem läbipaistvust ja kooskõlastamist.“

Aruteluga ühines Eurocitiese president ja Firenze linnapea Dario Nardella , kes märkis: „Kui tegutseme kiiresti, saame veel tagada, et taastevahendite abil suudetakse inimeste elu tagasi rööpasse seada ning viia kohalikul tasandil ellu nii digitaalsed kui ka rohelised prioriteedid. Nüüd, kui linnu on tunnustatud taastekava käsitlevas määruses oluliste partneritena, on vaja, et riikide valitsused ja kohalikud omavalitsused teeksid koostööd, et pakkuda kiireloomulisi vahendeid inimestele, kes on meie saanud meie linnades kõige rohkem kannatada.“

Euroopa Parlamendi liige ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit käsitleva arvamuse kaasraportöör Dragos Pîslaru (RO/Renew Europe) sõnas: „Kui alustasin tööd taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi teemal, sain aru, et vastused saadakse ainult kodanikega peetava dialoogi kaudu. Seepärast algatasin ELi liikmesriikides 13 konsultatsiooni. Ideaalne riiklik taaste- ja vastupidavuskava peaks sidusalt kajastama kõiki häid ideid. Ma soovin, et liikmesriigid teeksid läbi sama protsessi.   Euroopa Parlament on taganud selle, et liikmesriigid peavad konsulteerima taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel ja rakendamisel asjaomaste kodanikuühiskonna sidusrühmadega ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.“

Saksamaa Hesseni liidumaa Euroopa asjade ja föderaalasjade minister Lucia Puttrich teatas: „Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend on suurim osa taastekavast. Arvestades abi suurust, on eriti oluline selle rakendamine. Nüüd tuleb keskenduda sellele, et raha jõuaks piirkondadeni ja pakuks olulisi stiimuleid. See tähendab investeerimist konkurentsivõimesse, rohelisse kokkuleppesse, tervishoiusüsteemi tugevdamisse ja digiüleminekusse. Neid eesmärke saab ellu viia ainult siis, kui piirkondadel on programmide kavandamisel ja rakendamisel sõnaõigus. Sõnaõigus tähendab ühist kavandamist, milles võetakse igati arvesse kohapealseid vajadusi. See on subsidiaarsuse põhimõte ja me seisame sõnaselgelt selle eest.“

Komitee on kohustunud osalema taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi rakendamise ulatuslikus järelevalveprotsessis. See tegevus tipneb taaste ja vastupidavuse foorumiga, mis peaks kavade kohaselt esimest korda toimuma 2021. aasta oktoobris Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames.

Koosolekul võtsid ECONi komisjoni liikmed ühehäälselt vastu ka arvamuse eelnõu kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava kohta. Saarimaa liidumaa parlamendi esimene asepresident ja arvamuse raportöör Isolde Ries (DE/PES) ütles: „Tänapäeva ühiskond ja rahvamajandus ei saa ilma usaldusväärse, kindla, konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku toorainetarneta püsivalt toimida. Kriitilise tähtsusega tooraineid on vaja paljudes Euroopa põhilistes tööstusharudes, nagu auto-, terase-, lennundus-, IT-, tervishoiu- ja taastuvenergiasektor. Sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainetest tuleb vähendada ressursside ringkasutuse, kestlike toodete ja innovatsiooni abil. ELis tuleb tugevdada omamaist tooraine kaevandamist ja töötlemist ning mitmekesistada hankeid kolmandatest riikidest.“ Arvamuse eelnõu on kavas panna hääletusele märtsis toimuval komitee täiskogu istungjärgul.

ECONi komisjon määras Bretagne’i piirkondliku volikogu esimehe ja Euroopa Regioonide Komitee ja Ühendkuningriigi kontaktrühma esimehe Loïg Chesnais-Girard i (FR/PES) Brexitiga kohanemise reservi käsitleva arvamuse pearaportööriks. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku eraldada sellele vahendile 5 miljardit eurot, et toetada ettevõtjaid, piirkondi ja kohalikke kogukondi, keda Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust kõige rohkem mõjutab. Arvamuse eelnõu pannakse hääletusele märtsis toimuval täiskogu istungjärgul.

Lisaks nimetati Braga linnapea Ricardo Rio (PT/EPP) eelnevalt raportööriks omaalgatuslikule arvamusele „Kestliku arengu eesmärkide saavutamine 2030. aastaks“. Raportööri määramise peab heaks kiitma komitee juhatus.

Taustteave

Komitee ja CEMRi konsultatsiooni käigus koguti seisukohti ja kogemusi 25 organisatsioonilt, kes esindavad erinevaid kohalikke ja piirkondlikke valitsustasandeid 19 ELi liikmesriigis: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Madalmaad, Malta, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi Vabariik. Sihipärane konsultatsioon toimus 2020. aasta novembri algusest 2021. aasta jaanuari alguseni.

Tulemustega saab tutvuda siin .

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend on 672,5 miljardi euro suurune fond (kuni 312,5 miljardit eurot eraldatakse toetustena ja kuni 360 miljardit eurot laenudena), mille eesmärk on toetada ELi liikmesriike reformide läbiviimisel ja ELi ühistesse prioriteetidesse investeerimisel. Taaste- ja vastupidavuse rahastamisvahend on 750 miljardi euro suuruse ELi taasterahastu, mida tuntakse ka Euroopa majanduse taastekava nime all, suurim rahastamisvahend. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kasutamiseks peaksid liikmesriigid esitama riikliku taaste- ja vastupidavuskava, milles on märgitud asjaomased rahastatavad reformid ja investeeringud.

18. detsembril 2020 jõudsid Euroopa Parlament ja ELi nõukogu rahastu suhtes poliitilisele kokkuleppele. Parlament hääletab teksti üle eeldatavasti täiskogu veebruari istungjärgul, millele järgneb ametlik vastuvõtmine nõukogus.

Oktoobris võttis komitee täiskogu vastu arvamuse „ Euroopa COVID-19 pandeemia järgne taastekava: taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ning tehnilise toe rahastamisvahend “, mille koostas Christophe Rouillon (FR/PES). Pressiteate leiate siit .

Riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad tuleb esitada 30. aprilliks 2021 Euroopa Komisjonile. Selle uue vahendi juhtimine toimub tihedas kooskõlas Euroopa poolaasta majanduspoliitika koordineerimise protsessiga. Komitee on mitme aasta jooksul korduvalt kritiseerinud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktureeritud ja süstemaatilise kaasamise puudumist majanduse juhtimisse üldiselt ja eelkõige Euroopa poolaastasse. Komitee märkused ja ettepanek ELi juhtimise paketi hindamise läbivaatamise kohta on koondatud arvamusse , mille raportöör oli Valloonia peaminister Elio di Rupo (BE/PES). Täiskogu võttis arvamuse vastu oma detsembri istungjärgul. Pressiteate leiate siit .

Kontaktisik:

Matteo Miglietta

Tel +32 (0)470 895 382

matteo.miglietta@cor.europa.eu

Share: