Euroopa Liit peab jätkama ulatuslikke investeeringuid meetmetesse, mis aitavad vähendada katastroofi- ja kliimaohtusid, võttes arvesse üleujutuste, kuumalainete ja maavärinate jätkuvat mõju kohalikele kogukondadele kõikjal Euroopas. Nii tõdeti konverentsil, mille korraldasid ühiselt ÜRO ja ELi kohalike ja piirkondlike poliitikute kogu rahvusvahelise katastroofide vähendamise päeva eelõhtul .
Ühisüritusel kõneledes nõustusid ÜRO peasekretäri eriesindaja katastroofiohu vähendamise alal Robert Glasser, ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esinduskoguna toimiva Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz ja Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Crețu, et kliimamuutused võimendavad äärmuslikke ilmastikunähtusi kogu kontinendil, pannes proovile Euroopa kriitilise taristu ja süsteemid, mis vajavad jätkuvaid investeeringuid, et vähendada katastroofiohtu.
„Katastroofe on mitmesuguseid, ent kliimamuutuste mõju on kahtlemata väga suur. Ilm ja kliima kujundavad ohumaastikku nagu ei kunagi varem, põhjustades 90 % kõigist registreeritud suurkatastroofidest,“ märkis eriesindaja Glasser, kes juhib ÜRO katastroofiohu vähendamise ametit (UNISDR).
ÜRO eriesindaja Glasser ütles: „Ent on ka häid uudiseid. Euroopa on näidanud, et katastroofidest põhjustatud surmajuhtumid on välditavad. Tänu varajasele hoiatamisele ja paremale valmisolekule hukub üleujutustes ja kuumalainetes vähem Euroopa elanikke. Euroopa on võtnud vastu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku, mis kujutab endast ülemaailmset tegevuskava katastroofidest põhjustatud kahjude vähendamiseks. Me loodame, et 2020. aastaks on piirkonnas märkimisväärselt kasvanud nende riikide arv, kellel on riikliku ja kohaliku tasandi tegevuskavad katastroofidest põhjustatud kahjude vähendamiseks, ja ELil on selle tagamisel oluline osa.“
Ta jätkas: „Sarnaselt Euroopa Regioonide Komiteega innustame me linnu ja piirkondi töötama välja strateegiaid katastroofiohtude vähendamiseks. Soovime, et kohalikud omavalitsused suurendaksid oma suutlikkust ja nende käsutusse antaks vajalikud rahastamisvahendid iseäranis taristu parandamiseks. UNISDRi kampaanias „Making Cities Resilient“ (linnade vastupanuvõime suurendamine) osaleb täna aktiivselt ligikaudu 600 kohalikku omavalitsust kõikjalt Euroopast, et võtta elutähtsaid meetmeid katastroofiohu vähendamiseks.“
Alates juulist komiteed juhtiv president Karl-Heinz Lambertz märkis: „Euroopa Liit tahab kindlalt püsida kliimameetmete valdkonnas esirinnas ning ta peaks juhtima jõupingutusi, millega vähendatakse looduslikest ohtudest põhjustatud riske, millest paljud on kliimamuutuste tõttu teravnenud. Rahvusvaheline katastroofide vähendamise päev tuletab meile meelde, et ELil on veel palju ära teha, et vähendada üleujutuste, kuumalainete ja maavärinate mõju. Kasutades ELi piirkondlikke fonde kliimamuutustega toimetulekul ja katastroofideks valmistumisel, kujutab ELi ühtekuuluvuspoliitika endast tõelist vastupanuvõime poliitikat. Alustades arutelu ELi eelarve üle pärast aastat 2020, peab meil jätkuvalt olema tugev ja paindlik ELi ühtekuuluvuspoliitika, millele eraldatud raha aitab linnadel ja piirkondadel minna üle vähese CO2-heitega majandusele, muuta uus taristu katastroofikindlaks ja luua võimekus see katastroofide järel kiiresti taastada.“
Euroopas on üleujutused olnud ajalooliselt suurim looduslik oht ning ÜRO prognooside kohaselt peaks tõsiste üleujutuste sagedus kogu Euroopas aastaks 2050 kahekordistuma. Järjest sagedasemaks on muutunud kuumalained, millest üks nõudis 2015. aastal ainuüksi Prantsusmaal 3275 inimelu. Itaalias on viimase 50 aasta jooksul maavärinates hukkunud keskmiselt 100 inimest aastas. Maavärinate majanduslik kulu on hinnanguliselt 3 miljardit eurot aastas. Maavärinad võivad põhjustada ka tsunameid paljudes Lõuna-Euroopa piirkondades Lissabonist Küproseni.
Volinik Crețu märkis: „Katastroofid võivad juhtuda kus ja millal iganes ning meie elu vaid hetkega pea peale pöörata. Alates 2005. aastast on looduskatastroofid kogu Euroopas läinud meile maksma rohkem kui 100 miljardit eurot. Seepärast on tänane katastroofiohu juhtimise konverents keskse tähtsusega. EL aitab oma linnadel paremini valmistuda: ainuüksi ühtekuuluvuspoliitikast eraldatakse sellel rahastamisperioodil kliimamuutustega kohanemiseks ja riskide ennetamiseks 8 miljardit eurot. Ent võtmesõna on kogemuste jagamine, iseäranis ennetamise ja valmisoleku osas. Kui linnad üksteisega suhtlevad, muutub Euroopa ohutumaks ja tugevamaks.“
2016. aastal puudutasid looduslikest ohtudest tingitud katastroofid ülemaailmselt enam kui 445 miljonit inimest ning rahvusvahelise katastroofide andmebaasi EM-DAT esialgsetest andmetest nähtub, et 2017. aasta esimeses kvartalis mõjutasid 149 katastroofi 73 riigis veel 80 miljonit inimest. Maailmapanga arvutuste kohaselt on katastroofide hinnanguline kulu maailma majandusele 520 miljardit USA dollarit (442 miljardit eurot) aastas.
UNISDRi juhitav Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik 2015-2030 moodustab osa ÜRO laiemast arengukavast ja kajastub ÜRO kestliku arengu eesmärkides aastaks 2030. Sendai raamistik on vabatahtlik. Praeguse seisuga on 3678 omavalitsust ühinenud UNISDRi alt üles suunatud algatusega „Making Cities Resilient. 2016. aastal kirjutasid Euroopa Regioonide Komitee ja UNISDR alla viieaastasele tegevuskavale, eesmärgiga innustada rohkemaid Euroopa linnu ja piirkondi võtma meetmeid katastroofiohu vähendamiseks.
Märkused toimetajatele
11. oktoobril võttis Euroopa Regioonide Komitee vastu omaalgatusliku arvamuse teemal „ELi strateegia ehitiste ja taristu maavärinakindluse suurendamiseks“. Arvamuse raportöör on Basilicata maakonna volikogu liige Vito Santarsiero (IT/PES). 2017. aasta märtsis saatis komitee oma soovitused teemal „Tegevuskava Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–2030 jaoks“ aruteluks ELi otsustusorganitele. Arvamuse koostas Kujawy-Pomorze vojevoodkonna volikogu aseesimees Adam Banaszak (PL/ECR).
2017. aasta mais käisid komitee president, esimene asepresident ja viie fraktsiooni juhid teabekogumislähetusel Itaalias Umbria, Lazio, Abruzzo ja Marche maakondades, et tutvuda maavärinate põhjustatud kahjuga. Saadaval on videoreportaaž.
1989. aastal kutsus ÜRO ellu rahvusvahelise katastroofide vähendamise päeva – seda peetakse nüüd 13. oktoobril –, püüdlustes edendada ülemaailmset katastroofide vähendamise kultuuri, sealhulgas katastroofide ennetamist, nende mõjude leevendamist ja nendeks valmisolekut.
1999. aastal võttis ÜRO vastu rahvusvahelise katastroofide vähendamise strateegia, seades selle sekretariaadina sisse ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti (UNISDR). Kõige värskem samm selles vallas on Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik 2015–2030. Raamistikul on seitse ülemaailmset eesmärki: vähendada surmajuhtumite arvu, mõju inimestele, majanduslikku kahju ja loodusohtudest põhjustatud kahju ning tihendada rahvusvahelist koostööd, teabevahetust ja suurendada riiklike ja kohalike katastroofiohu vähendamise strateegiate arvu. Raamistikul on neli prioriteetset tegevusvaldkonda: mõista katastroofiohtu, tugevdada juhtimist, suurendada investeeringuid vastupanuvõime parandamisse ja tõhustada katastroofideks valmisolekut. „Making Cities Resilient“ kampaania osana koostas UNISDR muu hulgas ka poliitilisi suuniseid ja riskihindamisvahendeid hõlmava vahendite kogumi, mille eesmärk on ärgitada omavalitsusüksusi tegutsema.
Kontaktisikud:
Andrew Gardner, Euroopa Regioonide Komitee, andrew.gardner@cor.europa.eu, +32 473 843 981
Rosalind Cook, ÜRO katastroofiohu vähendamise amet, rosalind.cook@un.org, +32 2 2904 953