Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kohalikud juhid, Euroopa Parlamendi liikmed ja ELi volinik hoiatavad liikmesriike: ‎ Euroopa ei saa lubada rohkem viivitusi ja kärpeid ELi tulevases eelarves  

Euroopa kodanikud tahavad elada keskkonnahoidlikumal ja arukamal kontinendil ning nõuavad, et EL annaks piisava investeerimise kaudu sellesse oma panuse. Just sellepärast nõudsid täna Brüsselis toimunud Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul kohalikud ja piirkondlikud juhid, ELi eelarvevolinik ja Euroopa Parlamendi juhtivad liikmed tungivalt, et liikmesriikide valitsused jätaksid kõrvale taktikalised seisukohavõtud ja jõuaksid ELi 2021.–2027. aasta eelarvet käsitlevale õigeaegsele ja tulevikku vaatavale kokkuleppele.

Aruteludes ELi eelarvevoliniku Günther Oettingeri ja Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni (REGI) esimehe Younous Omarjeega väljendasid ELi piirkondlikud ja kohalikud juhid tõsist muret järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste aeglase tempo pärast. Finantsraamistikus kehtestatakse ELi kõigi poliitikavaldkondade kulutuste ülemmäärad aastatel 2021–2027. Euroopa Komisjoni algselt kavandatud kärped võivad osutuda palju suuremaks, kui liikmesriigid ei ole nõus suurendama oma panust ja võtma kasutusele uusi tuluallikaid, nagu plastiku- või veebimaks, et rahastada uusi poliitikameetmeid ja hüvitada Brexitist tulenev finantspuudujääk.

„Kokkuhoiupoliitika, avaliku sektori investeeringute lämmatamine ja solidaarsuse puudumine Euroopas on pärssinud majanduskasvu, sotsiaalseid edusamme ja piirkondlikku võrdsust ning süvendanud seeläbi populismi. Otsus ELi järgmise eelarve kohta on nüüd ELi uue juhtkonna ülim proovilepanek ning selles määratakse kindlaks liidu tulevaste aastate eesmärgid. Kärped takistavad piirkondi ja linnu saavutamast kaasav, sidus ja kestlik tulevik ajal, mil kodanikud nõuavad tulemusi,“ ütles komitee president Karl-Heinz Lambertz . Ta lisas, et ELi liikmesriikide 1 % suurune panus ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust, mida nõuab üha suurem arv riikide valitsusi, oleks 500 miljoni eurooplase jaoks kahetsusväärne. Ta kordas, et komitee kutsub üles maksma eelarvesse 1,3 % ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust. Sellega on nõus ka Euroopa Parlament.

Arutelu käigus selgitas volinik Oettinger , et kui ELi 27 liikmesriiki ei panusta vähemalt 1,114 % kogurahvatulust järgmisesse mitmeaastasesse ELi eelarvesse, nagu Euroopa Komisjon algselt kavandas, oleks ELi uute prioriteetide rahastamine äärmiselt raske. „Need, kes soovivad vähendada ELi eelarvet 1 %-le ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust, eiravad vajadust reageerida Euroopa uutele probleemidele ja Brexitist põhjustatud eelarvelüngale, mis üksi tekitab järgmise seitsme aasta jooksul 84 miljardi eurose puudujäägi.“

Ta kutsus kohalikke ja piirkondlikke juhte üles avaldama survet oma riikide valitsustele, et nad ei lükkaks ELi järgmise eelarve otsust enam edasi: „Aega on jäänud väga vähe. Kui aasta lõpuks ei jõuta kokkuleppele, tekib oht, et uute programmide rakendamise algus hilineb märkimisväärselt. Uusi programme on eriti vaja nüüd, mil Euroopa seisab silmitsi majandusseisakuga.“

REGI esimees Younous Omarjee ütles: „Euroopa Liidu eesmärk on luua majandus, mis tagaks piirkondade, territooriumide ja inimeste ühtekuuluvuse. Ühtekuuluvus ei tohiks teenida majandust, vaid vastupidi – majandus peaks teenima ühtekuuluvust. Ei tohi unustada seda riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning Euroopa Komisjonile meelde tuletada.“

Päev varem, teisipäeval, 7 oktoobril toimus 2019. aasta Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni ning komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjoni ühiskoosolek, kus arutati samuti , millised ohud kaasnevad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vähendamisega.

Kontaktisik

Pierluigi Boda

Tel +32 2 282 2461

Mobiiltelefon: +32 473 85 17 43

pierluigi.boda@cor.europa.eu

Jaga :