Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kohalikud omavalitsused jagavad kogemusi koroonaviiruse kriisist  

Oma uue ametiaja alguses arutas Euroopa Regioonide Komitee NATi komisjon Maailma Terviseorganisatsiooniga koroonaviiruse ja selle mõju üle kohalikele kogukondadele. Liikmed võtsid 5. märtsi koosolekul vastu ka metsanduse teemalise arvamuse ning arutasid piiriüleseid tervishoiuteenuseid, säästvat turismi ja toidupoliitikat. Maaelu areng, ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), kalandus, metsandus, toidutootmine ja rahvatervis on loodusvarade komisjoni uue ametiaja tegevuskava põhiteemad. 

Kuna üha suureneb nende koroonaviirusega (Covid-19 haigusesse) nakatunud eurooplaste arv, kes ei ole käinud Hiina Wuhani provintsis, on tegu kõige põletavama küsimusega kogu Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks. Linnapead, volikogu liikmed ja piirkondade juhid on haigustega võitlemisel eesliinil, töötades välja eriolukorra meetmeid, seistes silmitsi põhivahendite puuduse ja elanikkonna kasvava hirmuga.

„Koroonaviirus on nõudnud Euroopas palju inimelusid. Olukord areneb kiiresti ja iga päev toob kaasa uusi avaldusi ja meetmeid. Meie, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, peame oma kodanikke abistama, kaitsma ja ravima,“ ütles Rootsi Kungsbacka vallavolikogu liige Ulrika Landergren (SE / Renew Europe) , kes on Euroopa Regioonide Komitee NATi komisjoni esimees.

ÜRO Maailma Terviseorganisatsiooni esindaja Euroopa Liidu juures Leen Meulenbergs ütles: „Meie sõnum kõikidele riikidele ja piirkondadele on järgmine: me saame sellest viirusest jagu. Kohalikel omavalitsustel on oluline roll inimeste harimisel. Sellel viirusel on tõsine mõju rahvatervisele, majandusele ning sotsiaalsetele ja poliitilistele küsimustele. Puudub universaalne lahendus. Eri riikides ja sama riigi eri piirkondades on käibel erinevad stsenaariumid.“

„Epideemiat ei saa peatada, kuid nakkuse kulgu saab aeglustada. Oma tervishoiusüsteemiga oleme Veneto piirkonna hädaolukorra haldamisel eesliinil,“ rõhutas Veneto maakonna volikogu esimees ja Euroopa Regioonide Komitee Itaalia delegatsiooni juht Roberto Ciambetti (IT/ECR) , kes osales NATi komisjoni arutelus koroonaviiruse üle Veneetsias salvestatud videosõnumi kaudu.

NATi komisjoni liikmed võtsid lisaks vastu Luksemburgi Bettembourgi vallavolikogu liikme Roby Biweri (LU/PES) koostatud arvamuse „ Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks “. Arvamuses käsitleti võimalusi tugevdada rahvusvahelist koostööd ja suhteid partnerriikidega, et edendada meetmeid raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastu, mis tuleneb eelkõige põllumajandustootmisest. Metsadel on oluline roll kliimakriisi leevendamisel tänu nende võimele kasvuhoonegaase siduda. Kuna rahvaarv suureneb ja kasvab nõudlus toidu järele, muudetakse metsad põllumajandusmaaks ja suureneb keskendumine põllumajanduse tootlikkusele. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul 13.–14. mail 2020.

Roby Biwer nentis: „Metsad on meie Maa rohelised kopsud. Me ei saavuta kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärke, kui me ei pinguta rohkem maailma metsade kaitsmiseks ja taastamiseks. Kutsume komisjoni üles ambitsioone suurendama. Üksnes innustamisest ei piisa. Peame tagama, et ELis tarbitaks kolmandate riikide raadamisvabadest tarneahelatest pärit tooteid, kuna märkimisväärne osa ürgmetsadest asub väljaspool ELi. Metsade kadumise ärahoidmine võib tuua inimestele ja ökosüsteemidele mitmesugust kasu, sealhulgas elurikkuse säilitamine, heite vähendamine CO 2 sidumise abil ja kestlikku majanduskasvu hoogustada võivate ökosüsteemiteenuste pakkumine.“

Liikmed arutasid järgmisi töös olevaid arvamusi

Piiriülene tervishoid “, mida tutvustas Lõuna-Taani piirkonna volikogu liige Karsten Uno Petersen (DK/PES) . Umbes 150 miljonit eurooplast elab piirialadel. Paljude jaoks asub lähim haigla või tervishoiutöötaja teispool piiri. Arvamuse põhiteema on tagada kodanikele kodulähedaste tervishoiuteenuste võimalikult hea kättesaadavus, kaitstes samal ajal piirkondlikke ja riiklikke tervishoiusüsteemide. Selle arvamuse koostamist palus komiteelt Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Frans Timmermans. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul 1.–2. juulil 2020. „Piiriülesed piirkonnad moodustavad 40% ELi territooriumist. Nende piirkondade elanikele valmistab naaberriigi raviteenuste kättesaadavus tõsist muret. Kuigi kehtiv Euroopa direktiiv on võimaldanud meie maailmajaos teatavaid edusamme, tuleks teha rohkem, et tagada teispool piiri ravil viibivate kodanike rahaline kindlus, lihtsustades haldusmenetlusi ja parandades tegelikku hüvitamist eurooplaste jaoks,“ rõhutas Karsten Uno Petersen.

Säästvam turism ELi linnades ja piirkondades “, mille koostas Andaluusia autonoomse piirkonna valitsuse turismi, taaselustamise, õigusküsimuste ja kohaliku omavalitsuse eest vastutava ministri asetäitja Manuel Alejandro Cardenete Flores (ES / Renew Europe) . Turism loob töökohti ja jõukust kogu Euroopa Liidus. Ent turismil võib olla ka negatiivne mõju keskkonnale või ühiskonnale, kui seda ei juhita nõuetekohaselt. Arvamuses vaadeldakse turismi positiivset mõju nii majanduselule kui ka ühiskonnale ning vaetakse, kuidas poliitikud saaksid lahendada probleeme ja edendada jätkusuutlikku moderniseerimist. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul 12.–14. oktoobril 2020.

Talust toidulauani: kohalik ja piirkondlik mõõde “, mida tutvustas Olevano Romano (Rooma) vallavolikogu liige Guido Milana (IT/PES) . Talust toidulauani ehk jätkusuutlik toidustrateegia on Euroopa rohelise kokkuleppe üks juhtalgatusi. Strateegia hõlmab kõiki toiduahela etappe alates tootmisest ja lõpetades tarbimisega. Euroopa toit on tuntud oma ohutuse, hea toiteväärtuse ja kvaliteedi poolest. Euroopa Komisjoni teatis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta avaldati 2019. aasta detsembris ja selles kinnitatakse, et 2020. aasta märtsis avaldatakse strateegia „Talust toidulauani“ .

Arvamuses osutatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalustele võitluses kliimamuutustega, keskkonna kaitsmisel ja elurikkuse säilitamisel, ergutades samal ajal jätkusuutlikku toidutarbimist ja edendades taskukohast tervislikku toitu kõigi jaoks. See nõuab koostööd paljude osalejate vahel nii institutsioonides kui ka mujal.

Raportöör tuletas meelde: „Algatus „Talust toidulauani“ võib anda võimaluse muuta meie toidusüsteemi üleilmsete kliimaprobleemide taustal. Muuta tuleks näiteks selliseid poliitikavaldkondi nagu ühine põllumajanduspoliitika, et aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Linnadel ja piirkondadel on toidualases üleminekus otsustav tähtsus ning me nõuame ambitsioonikat strateegiat, mis toetaks tootjate keskset rolli ja lühikesi tarneahelaid, soodustaks toiduainete paremat jaotamist ning edendaks vastutustundlikku ja kriitilist tarbimist.“

„Soovime, et Euroopa toidufoorumist saaks kõrgetasemeline toidupoliitika arutamise platvorm. Vajame seda kõik juba täna. Erinevad parlamendikomisjonid ja institutsioonid peavad kapseldumisest lahti saama ning üheskoos toidust rääkima. Peame koos töötama toiduainete jätkusuutliku tootmise, tarbijakaitse, toiduainete kvaliteedi ja keskkonnakaitse valdkonnas,“ rõhutas Euroopa toidufoorumi asutaja Róża Thun und Hohenstein Euroopa Parlamendist. Lõpetuseks rõhutas parlamendiliige, kui oluline on teha selles küsimuses koostööd Euroopa Regioonide Komiteega, kutsudes komiteed eriliikmena foorumiga ühinema.

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul 9.–10. detsembril 2020.

Voogedastus

Koosoleku dokumendid

Taustteave koroonaviiruse kohta

COVID-19: Teade kõigile komitee üritustest osavõtjatele

Kontaktisik:

Wioletta Wojewodzka

Tel +32 (0)2 282 2289

Mobiiltel +32 473 473 843 986

wioletta.wojewodzka@cor.europa.eu