Raudteesektori potentsiaal ELi poliitiliste prioriteetide saavutamisel on Euroopa Regioonide Komitee täiskogu detsembri istungjärgul liikmete arutelu põhiteema ja seal vastu võetud arvamuse pealkiri. Grand Esti piirkonnavolikogu liige Pascal Mangin (FR/EPP) rõhutab oma arvamuses, kuidas muuta transpordisektor keskkonnahoidlikumaks raudtee ulatuslikuma kasutamise abil ning kuidas raudtee saaks aidata kaasa suuremale majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele Euroopa piirkondades.

Uus komisjoni koosseis on seadnud CO ₂ heite vähendamise ja kliimamuutuste leevendamise oma ülimaks poliitiliseks prioriteediks ja Euroopa rohelise kokkuleppe osaks. Transpordisektor tervikuna põhjustab ligikaudu 27% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kõigist transpordiliikidest on raudteesektori heitetase üks madalamaid ning see on ka ainus sektor, mille koguheide väheneb transpordimahu suurenemisele vaatamata. Eelkõige piirkondlikud ja kohalikud raudteeliinid saaksid CO ₂ heidet mitte ainult vähendada ja kliimamuutusi leevendada, vaid toetada ka muid ELi üldisi poliitilisi prioriteete.

„Raudteed pakuvad head kombinatsiooni kiirusest, turvalisusest, mugavusest, tõhususest ja heast keskkonnatoimest. Siiski toimub ainult 12% kaubavedudest raudteel (maanteel 50%) ja reisijateveo osakaal on alla 10%. Üheks suureks probleemiks on ühenduvuse ebaühtlane jaotus ELi piirkondades, kuigi teisejärgulised raudteeliinid on väga olulised peamiste transporditeede ühendamiseks ELi maapiirkondade ning äärepoolsemate piirkondade ja aladega. Vajaliku taristu loomine mitte ainult ei ühenda linnu, linnalähipiirkondi ja maapiirkondi paremini, vaid vähendab ka majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust nende vahel, tugevdab siseturgu ning parandab inimeste ja kaupade vaba liikumist,“ ütles arvamuse „ Raudteesektori potentsiaal ELi poliitiliste prioriteetide saavutamisel “ raportöör Pascal Mangin (FR/EPP).

Selleks üleminekuks võiks Euroopa rohelise kokkuleppe raames võtta ELi tasandil mitmeid strateegilisi meetmeid (põhimõte „saastaja maksab“, tasakaalustatumad maksustamissüsteemid, investeerimine digiüleminekusse jne). Samal ajal peab raudteesektor veelgi rohkem pingutama, et parandada rongide usaldusväärsust, mugavust ja taskukohasust reisijate ja kaubaveoks. Raudteesektor ja ELi ametiasutused peaksid koos mõtlema ka sellele, kuidas kõige paremini rahuldada taas kasvavat nõudlust öörongide järele ELis, kuna kodanikud otsivad üha kliimateadlikumaid lahendusi pikamaareisideks Euroopas. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tähtis suunav roll nii avaliku kui ka erasektoriga peetavates aruteludes rahastamise ja lahenduste üle, mis pakuvad taskukohase hinnaga tõelist alternatiivi saastavamatele transpordiliikidele.

„Raudteesektor peab investeerima digiüleminekusse, küberjulgeolekusse ja uksest ukseni teenustesse, mis lahendavad nn viimase kilomeetri kitsaskohad, ning me peame neid toetama nii rahaliselt kui ka õigusaktidega, et stimuleerida üleminekut vähese heitega transpordiliikidele. Näiteks võiks arvesse võtta sellised väliskulud nagu reostus, kohaldada põhimõtet „saastaja maksab“, vaadata läbi kehtivad käibemaksuvabastused, mida kohaldatakse teatavate piiriüleste transpordiliikide suhtes, kuid mitte raudteetranspordi suhtes, ning võimaluse korral kehtestada üldine grupierand ühendvedude logistikaplatvormidesse investeerimisel,“ ütles raportöör Mangin .

Ta kutsus samuti üles tunnustama reisijaamade erilist rolli kultuuriplatvormidena. „Reisijaamad on olulised kultuurikandjad, millel on ulatuslik haare. Eelkõige keskmise suurusega linnades on jaamad sageli kasutamata ressurss, olles alternatiivseks kultuuripaigaks muuseumidele ja festivalidele,“ ütles Mangin . Lisaks soovitab ta viia populaarsed #DiscoverEU programmi ja Interraili reisid kõrgemale tasandile spetsiaalse ürituste programmiga Euroopa linnades ja piirkondades, rõhuasetusega kohalikel raudteejaamadel.

Kontaktisik:

Carmen Schmidle

Tel +32 (0)494 735787

carmen.schmidle@cor.europa.eu