Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kohalikud ja piirkondlikud juhid hoiatavad piirkondade ja linnade puuduliku kaasamise eest uutesse ühtekuuluvuspoliitika programmidesse  

Tõeline partnerlus eri valitsemistasandite vahel on esmatähtis prioriteetide kindlaksmääramisel ja tõhusate investeeringute suunamisel Euroopa piirkondadele.

Euroopa Regioonide Komitee täiskogu võttis vastu Bratislava maavanema Juraj Droba (SK/ECR) koostatud arvamuse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõhusa kaasamise kohta ühtekuuluvuspoliitika 2021.–2027. aasta programmidesse. Seda arvamust toetades paluvad komitee liikmed täielikult järgida ja rakendada partnerluse põhimõtet uute vahendite raames, mida rahastatakse taasterahastust „Next Generation EU“, nagu õiglase ülemineku fond ning taaste- ja vastupidavusrahastu.

Ühtekuuluvuspoliitika, mille kogueelarve aastateks 2021–2027 on 392 miljardit eurot , on Euroopa Liidu peamine investeerimispoliitika. Partnerluslepingud ja rakenduskavad on ühtekuuluvuspoliitika nurgakivid, mille abil kujundatakse liikmesriikide strateegiad selle kohta, kuidas kasutada struktuurifonde majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, vähendades erinevusi piirkondade vahel. Tagamaks, et ühtekuuluvuspoliitika vastab edukalt kodanike vajadustele kohapeal, on väga oluline kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaal- ja majanduspartnereid ning kodanikuühiskonda täielikult nende oluliste dokumentide ettevalmistamise ja rakendamise kõikidesse etappidesse.

Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuse raportöör, Bratislava maavanem Juraj Droba (SK/ECR) ütles: „Rõhutan, et oluline on kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused uue programmitöö perioodi üle peetavatesse läbirääkimistesse ELi tasandil. Valitsuste ja Euroopa Komisjoni vahelistes aruteludes puuduvad sageli piirkondlik mõõde ja usaldusväärsed andmed. Seega tuleb tugevdada piirkondade ja linnade häält.“

Arvamus põhineb komitee tellitud hiljutise uuringu tulemustel, millest nähtub, et partnerite kaasamine uue, 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi ettevalmistamisse on eelmise, 2014.–2020. aasta perioodiga võrreldes ainult natuke paranenud. Uuringus leiti, et partnerluste potentsiaali on mitmes riigis ikka veel liiga vähe kasutatud ning mõned kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei ole ikka veel otseselt kaasatud programmitöö perioodi kõikidesse etappidesse.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid nõuavad, et partnerluspõhimõtteid rakendataks täielikult selliste uute vahendite raames nagu õiglase ülemineku mehhanism ja taaste- ja vastupidavusrahastu , mida rahastatakse Euroopa Liidu taasterahastust „Next Generation EU“ . Lisaks osutavad nad suurele mõjule, mida taaste- ja vastupidavusrahastu avaldab ühtekuuluvuspoliitikale, ning nimetatud vahendite võimaliku dubleerimise ja nendevaheliste vastuolude ohule, mis õõnestaks ELi investeeringute tõhusust.

Komitee liikmed rõhutavad, et erinevused riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ja partnerluslepingute koostamise ajakavas võivad mõnel juhul takistada tõhusat institutsioonilist koordineerimist ja raskendada koostoime saavutamist. Taaste- ja vastupidavusrahastu rahastuse potentsiaalne esikohale seadmine ühtekuuluvuspoliitikaga võrreldes, mis tuleneb kiire rakendamise ja kasutuselevõtu survest, võib vähendada 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika kavandamise ja rakendamisega seotud meetmeid, tuues kaasa lisaviivitusi ühtekuuluvusvahendite kasutamisel. Seepärast kutsuvad nad üles uue programmitöö perioodi peamisi strateegilisi dokumente viivitamatult vastu võtma, et rakendamisega saaks võimalikult kiiresti alustada.

Lisaks hoiatavad kohalikud juhid pandeemiast ja kahe programmitöö perioodi paralleelsest kulgemisest (2014.–2020. aasta programmide vahendeid saab kulutada kuni 2023. aastani) tingitud suundumuste eest tsentraliseerida struktuurifondide programmitööd ja rakendamist.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles jälgima tähelepanelikult partnerluspõhimõtte kohaldamist nii mitteametlikel läbirääkimistel liikmesriikidega kui ka partnerluslepingute ja rakenduskavade projektide hindamisel ning andma liikmesriikidele ja asjaomastele ametiasutustele soovitusi partnerlusprotsesside parandamiseks.

Taustteave

Komitee täiskogu istungjärk langeb ajaliselt kokku 19. Euroopa piirkondade ja linnade nädalaga , mille korraldavad ühiselt komitee ja Euroopa Komisjon 11.–14. oktoobril. Uue ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakendamist ja elluviimist arutatakse ka Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni ( REGI ) ning Euroopa Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjoni ( COTER ) ühiskoosolekul, kus osaleb ka ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira . Koosolekut on võimalik jälgida siin .

COVID-19 pandeemia mõju tõttu on uute ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide täielik jõustumine ja liikmesriikide poolt partnerluslepingute esitamine Euroopa Komisjonile viibinud. 2021.–2027. aasta õigusaktid jõustusid 1. juulil 2021 ja komisjon on seni vastu võtnud ainult Kreeka partnerluslepingu.

Kontaktisik:

Matteo Miglietta

Tel +32 (0)470 895 382

matteo.miglietta@cor.europa.eu

Share: