Usutluses vastab Csaba Borboly (RO/EPP) kuuele küsimusele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta. Harghita maakonna volikogu esimees on raportöörina koostanud arvamuse eelnõu , milles palutakse komisjonil vaadata läbi oma hiljutises teatises esitatud lähenemisviis ning võtta arvesse linnade ja piirkondade olulist rolli oskustega seotud taristu toetamisel ja arendamisel enamikus liikmesriikides. Arvamuse eelnõu pannakse hääletusele sellel nädalal, 3.–5. veebruaril toimuval täiskogu istungjärgul .
Oma arvamuses väljendate heameelt hiljuti algatatud oskuste pakti üle. Pakti eesmärk on tuua kokku mitmesugused sidusrühmad, kes avaldavad mõju kogu väärtusahela ulatuses. Kuidas saavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused anda oma panuse pakti rakendamisse, et töötada välja ühised strateegiad ja koolituskavad?
Euroopa Komisjon peaks tunnistama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli asjakohase kohaliku taristu omanike, nii ELi fondidest eraldatavate kui ka riikliku ja piirkondliku toetuse saajate ning peamise kanalina kohalike ja piirkondlike kogukondadeni jõudmiseks. Neil on oluline roll hariduse ja oskuste arendamisega seotud poliitikameetmete rahastamisel. Kui Euroopa Komisjon tegutseks selle nimel, et luua otseseid sidemeid kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kes on huvitatud katseprojektide jaoks ette nähtud ELi vahendite kiiremast kasutamisest, saaks meetmeid ellu viia palju kiiremini ja tõhusamalt. Kohalikud ja piirkondlikud partnerlused kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, eksperdirühmade, tööandjate esindajate ning haridus- ja koolitusteenuste osutajate vahel on samuti kõige kiirem viis saada selgeks, kuidas piirkondlikult integreeritud oskuste omandamine toimib. Sellised partnerlused võivad hoogustada kohalikke ja piirkondlikke muutusi, luues teadmisi, mõistmist ja usaldust ning kaasates kõiki eri sidusrühmi.
Nii kutse- kui ka tehnikahariduses on vaja praktikat ning need on seotud kohtade ja haridusasutustega, palju rohkem kui digi-, keele- ja teiste pehmete oskuste omandamine. Kas Te saaksite nimetada piirkondade häid tavasid, mida teistes piirkondades inspiratsioonina kasutada?
Saan küll, Euroopa piirkondades on palju häid tavasid. Esiteks on muutunud kutsehariduse ja -koolituse lahutamuks osaks digioskused ja STEM-ained (teadus, tehnoloogia, inseneeria, matemaatika) ning enamikul kutsealadel läheb vaja arenenud IT- ja digioskusi, näiteks tipptasemel masinate või seadmete käitamiseks. Mõnes liikmesriigis on olemas 3D modelleerimise ning alternatiivse ja virtuaalse reaalsuse lahendused, nii et kutsehariduse ja -koolituse digiüleminek ei ole tulevik, vaid on täiesti olemas mitmel pool Euroopas, näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Iirimaa piirkondades.
Enamikus liikmesriikidest on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel hariduse ja oskuste arendamisega seotud meetmete rahastamisel väga suur roll. Kas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on valmis enda kanda võtma ülesanded, mis on seotud ELi rahaliste vahendite edastamise kiirendamisega katseprojektide kujul, kohalike ja piirkondlike strateegiate ja tegevuskavade koostamisega ning uute algatuste suurema rahastamisega?
Leian, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on valmis täitma ülesandeid, mis on seotud ELi vahendite kiire kasutamisega, kuna neil on oluline roll hariduse ja oskuste arendamisega seotud poliitikameetmete rahastamisel kohalikul tasandil. Mitmedki Euroopa Liidu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad eri piirkondades selliste allasutuste otsese juhtimise eest nagu haiglad, kultuurikeskused ja mägipiirkondade päästeteenistused, et nimetada vaid mõnda näidet mu kodupiirkonnast, Harghita maakonnast. Tänu omavalitsuste avalikele ja poliitilistele kohustustele ja kogemustele eelarve haldamisel oleks võimalik hallata oskustega seotud projektide rakendamiseks kiirkorras kasutatavaid ELi vahendeid. Kuna linnad ja piirkonnad vastutavad peamiselt haridus- ja koolituspoliitika eest ning neil on oluline roll noorte- ja tööhõivepoliitikas kohalikul tasandil, võivad nad algatada programme, katseprojekte ja toetusmeetmeid kõigis neis valdkondades, mis on seotud oskuste tegevuskava eesmärkidega.
Enamik haridussüsteemidest on praeguse pandeemia ajal kiiresti ja paindlikult uutele probleemidele reageerinud ning mõned liikmesriigid on ruttu kiirendanud hariduse digiteerimise protsessi. Sellegipoolest on mõnes vähem arenenud piirkonnas ja ebasoodsas olukorras olevates kogukondades olnud probleemiks juurdepääs digivahenditele, kuna endiselt on piirkondi, kus internetiühendus ei ole piisavalt hea. Mida saavad EL ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused teha, et ühendada jõud ja lahendada need kohalikul tasandil esinevad probleemid, mis kajastuvad vaid vaevu üldistes piirkondlikes või riiklikes andmetes?
Meil koostamisel olevas arvamuses oskuste tegevuskava kohta rõhutatakse, et igasugune strateegiline sekkumine peab olema kooskõlas piirkondliku kontekstiga ja et kõigile sama lahenduse kohandamine ei toimi. Ettepanek tugineb mitme piirkonna kogemustele seoses juurdepääsuga digitaalsetele vahenditele, mis on COVID-19 pandeemia ajal olnud määrava tähtsusega. On mitu viisi, kuidas EL võiks toetada kõiki piirkondi tagamaks, et kedagi ei jäeta kõrvale. Esiteks tuleb rahastamismeetmete kujundamisele läheneda integreeritult: digiõppe pakkumine ulatub kaugemale haridusplatvormide rahastamisest ja digioskuste alasest koolitusest ning hõlmab taristut, nagu juurdepääs lairibaühendusele vähem arenenud piirkondades, ning tava- ja sülearvuteid. Teiseks peaks EL tõhustama koostööd ja kogemuste vahetamist haridussüsteemide ja inimeste vajadustel põhinevate eri õppekavade vahel ning tegelema sotsiaalselt tõrjutud või haavatavate inimeste juurdepääsu küsimusega kvaliteetsele haridusele ja koolitusele. Ja viimasena peaks komisjon kaaluma võimalust luua valikut häid tavasid hõlmav Euroopa platvorm, mis oleks kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ligipääsetav ning mis toetaks kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamise strateegiate ning tegevuskavade väljatöötamist, inspireerides looma uusi kohalikke ja piirkondlikke algatusi.
Oma arvamuses toonitate Euroopa rohelise kokkuleppe tähtsust ja selle tagajärgi enamiku sektorite töötajatele. Kuidas saab poliitika aidata töötajatel selgelt aru saada muutuvast maailmast ja mõista, et nad peaksid otsima uusi võimalusi ja arendama oma vastupanuvõimet?
ELi poliitika peaks hõlbustama selliste toetusprogrammide loomist, mis on suunatud konkreetsetele majanduspiirkondadele ja konkreetsetele sihtrühmadele rohepöördest mõjutatud sektorites. Selliste programmide abil tuleb teavitada energiamahukate sektorite töötajaid rohe- ja digipöördega kaasnevatest probleemidest ja võimalustest. Sihtrühmade toetamiseks on esiteks vaja paremini aru saada piirkondlikest oskustega seotud vajadustest ja võimalustest iga sektori jaoks, iseäranis autotööstuse, ehitussektori, hoonetega seotud teenuste, disaini- ja loomesektori, farmatseutika ning toiduainesektori jaoks. Teiseks on vaja luua võimalusi madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute oskuste täiendamiseks ja/või nende ümberõppeks, et aidata neil tööturule siseneda või seal püsida. See aitaks vältida kõrgeid töötuse määrasid ja võimalike kokkuhoiupoliitikameetmete võtmist. Vastupanuvõime suurendamiseks tuleks keskenduda mitte ainult praegustele töötajatele, vaid ka õpilastele, kes peaksid sellised oskused omandama oma kooliõpingute jooksul.
Arvamuse ettevalmistamise ajal peeti mitmesuguseid konsultatsioone, näiteks kirjalik veebipõhine konsulteerimine sidusrühmadega ning veebipõhised kahepoolsed kohtumised Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (CEDEFOP). Millised olid peamised arutelu käigus tõstatatud mureküsimused, mis tulid esile Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega konsulteerimisel? Milliseid meetmeid ja kavandamist soovitati, et aidata komisjonil keskenduda kohalikele ja piirkondlikele küsimustele ning teha kindlaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll?
Eri sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus saime väga kasulikke ettepanekuid, mis aitasid meil kõnealust arvamust koostada. Kutseõppe arenduskeskusest rõhutati, et oluline on jõuda madalama kvalifikatsiooniga inimesteni. Kuna kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tunnevad oma territooriumi kõige paremini, on neil parimad võimalused jõuda inimesteni ja tegeleda kohalike probleemidega. Seetõttu tuleb poliitikameetmeid kohandada ja võtta arvesse kohalikke iseärasusi. Lisaks sellele peab esmane kutseharidus ja -koolitus, mis on suurel määral tsentraliseeritud, hõlmama eri liiki partnerlusi haridus- ja koolitusasutuste, vabaühenduste ja ettevõtjatega, kui nimetada vaid mõnda. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on kõige paremad võimalused areneda neid sidemeid partnerite vahel kohalikul tasandil.
Lisateave
2020. aasta juulis esitas Euroopa Komisjon uue Euroopa oskuste tegevuskava , mille eesmärk on parandada oskuste asjakohasust ELis, et tugevdada kestlikku konkurentsivõimet, tagada sotsiaalne õiglus ja suurendada meie vastupanuvõimet. Selles seatakse täiendus- (olemasolevate oskuste parandamine) ja ümberõppe (koolitus uute oskuste omandamiseks) jaoks kaugeleulatuvad kvantitatiivsed eesmärgid, mis tuleb saavutada järgmise viie aasta jooksul. Näiteks peaks 50% täiskasvanutest vanuses 25 kuni 64 aastat osalema igal aastal koolituskursustel ning 70%-l täiskasvanutest vanuses 16 kuni 74 aastat peaks 2025. aastaks olema vähemalt algtaseme digioskused.
Oskuste pakt , mille Euroopa Komisjon algatas 2020. aasta novembris, on ühine kaasamismudel oskuste arendamiseks Euroopas, hõlmates nii avalikku kui ka erasektorit. Paktile alla kirjutanud nõustuvad järgima ja austama harta peamisi põhimõtteid: 1) elukestva õppe kultuuri edendamine kõigi jaoks, 2) tugevate oskustealaste partnerluste loomine, 3) oskuste pakkumise/nõudluse jälgimine ja vajaminevate oskuste prognoosimine ning 4) töö diskrimineerimise vastu ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste nimel.
Pressikontakt: pressecdr@cor.europa.eu