Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
COVID-19 kriisist taastumise kava pakub võimaluse viia ellu tõeline roheline revolutsioon  

Käesolevas intervjuus jagab Andaluusia valitsuse juht Juan Manuel Moreno Bonilla oma seisukohti uue Euroopa kliimaseaduse raportöörina. Kliimaseaduse näol on tegemist õiguslikult siduva ettepanekuga, mille eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.

Andaluusia valitsuse juhi Manuel Moreno Bonilla (ES/EPP) koostatud arvamuse eelnõuga kliimaseaduse kohta saab tutvuda siin kõigis ELi ametlikes keeltes. Teksti arutatakse ja selle üle hääletatakse ENVE komisjoni järgmisel, 8. juunil toimuval koosolekul . Lõpphääletus ja arvamuse vastuvõtmine on kavandatud täiskogu 1.–2. juuli istungjärgule, kus leiab aset ka kõrgetasemeline arutelu Euroopa rohelise kokkuleppe üle.

Euroopa Komisjon avaldas kliimaseaduse ettepaneku enne COVID-19 puhangut ehk kontekstis, mis oli praegusest väga erinev. Kas jõupingutused 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks peaksid jääma majandusliku ja sotsiaalse taastamise kavas kesksele kohale?

Loomulikult peab see eesmärk peab jääma prioriteetseks, kuna kriisist taastumine avab meile suurepärase võimaluse. Me ei tohi unustada, et juba enne praegust olukorda oli meie ühiskonnas käimas tööstusrevolutsioon ja tegeleti globaalse soojenemise tagajärgedega. Praegu meie ees seisvate sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamiseks vajalikud lahendused on samuti võimalus suunata meie ühiskond ümber jätkusuutlikuma ja senisest vastupidavama mudeli poole ning meie majandus kliimaneutraalse mudeli suunas. COVID-19 kriisist taastumise kava on võimalus viia ellu tõeline roheline revolutsioon. Selleks peame kasutama rohkem taastuvaid energiaallikaid, edendama energiatõhusust ja tõhusat taristut ning arendama edasi keskkonnasäästlikke transpordisüsteeme, keskendudes samal ajal töökohtade loomisele.

Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa kliimaseaduse kohta pälvis avaldamise ajal kriitikat, leiti et ettepanekus jääb vajaka ambitsioonikusest. Millistes aspektides oleks ta võinud seada kõrgemaid eesmärke?

Andaluusia valitsuse arvates on kavandatud Euroopa kliimaseaduses sätestatud siduv kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 piisavalt ambitsioonikas ja kujutab endast suurt proovikivi kogu Euroopa Liidule. Siiski peame oluliseks, et uued eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks 2030. aastaks määratletaks võimalikult kiiresti nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, võttes arvesse tegelemist vajavate sotsiaalsete, tehnoloogiliste ja majanduslike muutuste ulatust.

Andaluusias võeti vastu piirkondlik kliimaseadus. Millised on Teie kogemuse põhjal valdkonnad, kus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad paremini panustada ja avaldada suuremat mõju teel kliimaneutraalsuse poole? Miks on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel nendes valdkondades parem positsioon kui riikide keskvalitsustel?

Mõned CO 2 -mahukad sektorid, kus on vaja asuda tegutsema, kuuluvad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusvaldkonda. See on nii transpordi, eluaseme ja üldkasutatavate hoonete ning jäätmekäitluse puhul. On ilmne, et oluline on rakendada kliimamuutuste suhtes kohalikku ja piirkondlikku lähenemisviisi, kuna globaalne soojenemine mõjutab iga piirkonda erineval viisil ja mitme teguri koosmõjus. Seetõttu peame looma koordineerimismehhanismid kõigi valitsemistasandite vahel, et kliimameetmete kavandamine ja elluviimine igas piirkonnas oleks vastastikku täiendav ja ühtlustatud, et optimeerida ressursse ja saavutada paremaid tulemusi.

Kas Te arvate, et ühtse Euroopa kliimaseaduse abil suudetakse asjakohaselt kajastada ja võtta arvesse Euroopa piirkondade suurt geograafilist, sotsiaalset ja majanduslikku mitmekesisust?

Just nimelt Euroopa Liidu piirkondade sotsiaal-majandusliku ja geograafilise kirevuse tõttu on meil vaja ühtset seadust, mis toimib ühendava raamistikuna. Seesama mõte ongi Euroopa projekti alus. Kohalike ja piirkondlike olude mitmepalgelisuse tõttu peame arendama kõigi piirkondade aktiivset osalemist nii uue kliimaseaduse väljatöötamises kui ka selle rakendamise protsessis. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei ole mitte ainult kodanikele kõige lähemal asuvad haldusasutused, vaid nad vastutavad ka uute õigusaktide rakendamise eest kohapeal. Seetõttu on see tõhus vahend piirkondadevaheliste erinevuste vähendamiseks ja vastupanuvõimelisema ühiskonna saavutamiseks.

Milliseid muudatusi esitaksite Teie Euroopa kliimaseaduse ettepaneku kohta, et tagada piirkondade ja linnadega parem arvestamine ja nende suurem kaasatus sellesse protsessi?

Kliimaneutraalsuse saavutamise strateegiate ja tegevuskavade koostamisel on kesksel kohal piirkondlikud ja kohalikud tegurid. Haavatavuse ja riskide hindamisel ning tulevikustsenaariumide määratlemisel tuleb arvesse võtta sotsiaalmajanduslikke, geograafilisi ja kliimaga seotud muutujaid. Riiklikke energia- ja kliimakavasid tuleb täiendada piirkondlike ja kohalike kavadega, järgides samu kriteeriume, nagu kasumlikkus, majanduslik ja energiatõhusus, võrdsed võimalused ja solidaarsus. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne osa kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmetes. Järelikult suurendaks piirkondlike lähenemisviiside arendamine meie võimalusi ühise eesmärgi saavutamiseks ehk muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks maailmas.

Märkused:

ENVE komisjoni 8. juuni koosoleku päevakord ja arvamuste eelnõud on allalaaditavad siin .

ELi kliimaseadus: linnad ja piirkonnad nõuavad viieaastast tegevuskava . Vastusena 4. märtsil 2020 esitatud Euroopa Komisjoni ettepanekule Euroopa kliimaseaduse kohta kutsus Euroopa Regioonide Komitee president Apostolos Tzitzikostas ELi üles koostama viieaastase tegevuskava ja tagama, et kõik piirkonnad ja linnad oleksid kaasatud kliimaneutraalsuse saavutamisse . Lugege pressiteadet siit .

Ajakirjanduse kontaktisik:

David Crous

Tel +32 (0) 470 88 10 37

david.crous@cor.europa.eu