Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kohaliku tasandi juhid: ELi liikmesriigid peavad suurendama kliimaeesmärke ja leppima kokku vähemalt 55% CO 2 heite vähendamise eesmärgis 2030. aastaks  

Euroopa Regioonide Komitee liikmed ja Saksamaa keskkonnaminister arutavad, kuidas saavutada keskkonnahoidlik, vastupanuvõimeline ja õiglane taastumine

Kohaliku ja piirkondliku tasandi juhid rõhutasid täna, et Euroopa peab tegema COVID-19 kriisist õiged järeldused ja sillutama teed keskkonnahoidlikule taastumisele, andes linnadele ja piirkondadele võimaluse juhtida kliimamuutuste vastast võitlust. See sõnum esitati Euroopa Regioonide Komitee liikmete arutelus Saksamaa keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutuse ministri Svenja Schulzega. Euroopa Regioonide Komitee kutsus samuti kõiki ELi 27 liikmesriigi riigipäid ja valitsusjuhte üles näitama suuremat ambitsioonikust ja leppima sel nädalal kokku vähemalt 55% heitkoguste vähendamise eesmärgis 2030. aastaks.

Sel nädalal toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel püüavad ELi 27 liikmesriigi juhid jõuda kokkuleppele ELi uue 2030. aastaks saavutatava heitkoguste vähendamise eesmärgi suhtes. Euroopa Komisjon teeb ettepaneku vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega, mida toetab ka Euroopa Regioonide Komitee. Komitee täiskogu virtuaalsel arutelul rõhutasid ELi piirkondade, linnade ja valdade juhid, et COVID-19 kriis ei tohiks takistada ELi pühendumust tegeleda kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kriisiga, seades 2030. aastaks uue ambitsioonikama eesmärgi. Euroopa rohelise kokkuleppe ehk ELi uue majanduskasvu strateegia edukas rakendamine peab toimuma konkreetsete kohaliku tasandi projektide näol ja põhinema detsentraliseeritud lähenemisviisil.

Euroopa Regioonide Komitee president ja Kreeka Kesk-Makedoonia piirkonna kuberner Apostolos Tzitzikostas ütles : „Meie majandus ja kliima on jõudnud murdepunkti: vajame Euroopa majanduse tasakaalustatud, õiglast ja keskkonnahoidlikku taastumist igas piirkonnas, linnas ja külas. ELi liikmesriigid peavad saavutama kokkuleppe vähendada 2030. aastaks CO 2 heidet vähemalt 55% ning kiitma viivitamata heaks ELi pikaajalised eelarve- ja taastekavad. See on äärmiselt oluline, et sillutada teed CO 2 -neutraalse Euroopa saavutamisele 2050. aastaks ning tagada kiire üleminek jätkusuutlikumale majandusele, kaitstes töökohti ja luues uusi võimalusi.“

8. detsembril Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul kõnelenud Saksamaa minister Svenja Schulze ütles: „Nagu COVID-19 vastases võitluses nii on ka keskkonna- ja kliimapoliitika puhul peamine edutegur ladus koostöö kõigi poliitiliste tasandite – Euroopa, riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi – vahel. Roheline kokkulepe on strateegia Euroopa majanduse elavdamiseks, muutes selle vastupidavamaks, konkurentsivõimelisemaks ja elamisväärsemaks. On oluline, et liikmesriigid jõuaksid peagi kokkuleppele mitmeaastase finantsraamistiku ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi suhtes, mis hõlmab suuri kulutusi kliimakaitsele ja bioloogilisele mitmekesisusele.“

Komitee ENVE komisjoni ja töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ esimees Sevilla linnapea Juan Espadas (ES/PES) lausus: „COVID-19 kriisist taastumine on võimalus ehitada Euroopa üles jätkusuutlikul viisil ja kiirendada hädavajalikku rohepööret. Me ei tohi aega raisata: meie majandus tuleb päästa tugeva Euroopa eelarvega ja rakendada julgeid kliimameetmeid. 2030. aasta kliimaeesmärgi kavast võib sel nädalal saada käesoleva eesistumisperioodi üks peamisi saavutusi. Linnad ja piirkonnad on tegudeks valmis.“

Kinnitades Saksamaa valitsuse pühendumust tugevale kohalikule ja piirkondlikule osalusele kliimapoliitikas, taotles praegune nõukogu eesistujariik, kelle kuuekuuline eesistumine lõpeb 31. detsembril, komiteelt kahe arvamuse koostamist. Neist esimeses hinnatakse kliimamuutustega ennetava kohanemise võimalusi ja kutsutakse Euroopa Komisjoni üles töötama välja uus ELi kohanemisstrateegia, millel on selged eesmärgid ja näitajad kooskõlas aktiivse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Arvamuse raportöör, Espoo linnavalitsuse esimees Markku Markkula (FI/EPP) ütles: „Poliitiline juhtkond peaks käsitlema kliimamuutusi kui hädaolukorda, millega tuleb tegeleda ühiselt uuenduslike meetmete abil, mis kõrvaldavad kapseldunud mõtlemise ja tõkked ning integreerivad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitika. See tähendab, et ELi tänasel arutelul tuleb kliimaeesmärkide puhul seada latt palju kõrgemale ning linnadele ja piirkondadele tuleb anda vajalikud vahendid, et töötada välja kohapõhised lahendused. Kohanemispoliitika ei toimi, kui selles ei võeta arvesse piirkondade ja linnade vajadusi, seisukohti ja eksperditeadmisi.“

Teist arvamust , milles keskendutakse kliimamuutuste mõjule piirkondades ja esitatakse rohelise kokkuleppe esmane hinnang, tutvustab kolmapäeval raportöör Andries Gryffroy (BE/EA). Flaami parlamendi liige Gryffroy ütles: „Rohelist kokkulepet saadab edu ainult siis, kui see toetub alt üles suunatud lähenemisviisile. Me kutsume üles tegema tihedamat koostööd Euroopa Komisjoniga tagamaks, et piirkonnad ja linnad seataks kesksele kohale. Mitu piirkonda ja linna on vastu võtnud energiasüsteemi ümberkujundamise kavad või kohalikud rohelised kokkulepped. Kuid need kajastuvad harva riiklikes kavades ja strateegiates. Teeme ettepaneku kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täielikult riiklike taastekavade koostamisse ja rakendamisse ning anda neile suurem ja lihtsam juurdepääs rahalistele vahenditele. Oleme valmis tegema koostööd komisjoni ja selle Teadusuuringute Ühiskeskusega, et luua Euroopa piirkondlik tulemustabel, jälgida ja seirata edusamme kliimat ja rohelist kokkulepet käsitlevate õigusaktide, poliitikameetmete ja rahastamise rakendamisel piirkondlikul tasandil.“

Taustteave

Käesoleval nädalal (10.–11. detsembril) toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel püüavad ELi 27 liikmesriigi juhid jõuda kokkuleppele ELi uue, 2030. aastaks saavutatava heitkoguste vähendamise eesmärgi suhtes. See võimaldaks ELil esitada oma ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile enne 2020. aasta lõppu. Euroopa Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas tehakse ettepanek vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega, mida toetab ka Euroopa Regioonide Komitee.

Kontaktisikud:

Lauri Ouvinen

Mobiiltel +32 473 536 887

lauri.ouvinen@cor.europa.eu

David Crous

Mobiiltel +32 470 881 037

david.crous@cor.europa.eu

Share: