Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
ELi kohalikud juhid soovivad, et ELi tuleviku keskmes oleks kiirem, paindlikum ja ambitsioonikam ühtekuuluvuspoliitika  

Tänu ühtekuuluvuspoliitikale investeerib EL 2014.–2020. aastal 454 miljardit eurot, et koostöös riiklike ja kohalike osalejatega vähendada erinevusi ja toetada jätkusuutlikku majanduskasvu oma kõigis piirkondades. 11. mail vastu võetud dokumendis leidsid piirkonnad ja linnad, et see poliitika on andnud käegakatsutavaid tulemusi ja seda tuleks tulevikus tugevdada. Asjakohase rahastusega, paindlikum, lihtsamate menetlustega ja muude ELi investeerimisvahenditega paremini integreeritud ühtekuuluvuspoliitika võib muuta Euroopa majanduste elavdamise kiiremaks ja kaasavamaks, võimaldades liidul lahendada kiireloomulisi probleeme, nagu ränne, kliimamuutused ja territooriumi vastupanuvõime.

Tänu arvamusele „Ühtekuuluvuspoliitika tulevik pärast 2020. aastat“, mille koostas Saksi-Anhalti liidumaa kantsler ja komitee EPP fraktsiooni esimees Michael Schneider, on Euroopa Regioonide Komitee esimene ELi institutsioon, kes on vastu võtnud ametliku seisukoha selle kohta, kuidas arendada ELi 27 liikmesriigi peamist investeerimispoliitikat. Arvamus põhineb uuringute ja konsultatsioonide käigus saadud tõenditel ja selle eesmärk on anda poliitiline suund edaspidistele ettepanekutele ELi 2020. aasta järgse eelarve kohta.

ELi kohalikud ja piirkondlikud juhid leiavad, et tulevase ühtekuuluvuspoliitika kujundamisel tuleks meeles pidada, et viimasel aastakümnel on sadadel tuhandetel ELi struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatud projektidel õnnestunud luua töökohti, ajakohastada taristut, tugevdada inimkapitali ja parandada elukvaliteeti.

Sellele vaatamata on piirkonnad ja linnad teadlikud, et ühtekuuluvuspoliitikat võivad õõnestada Brexiti finantsmõju ning poliitiline surve rahastada uusi prioriteete, nagu kaitse, julgeolek ja piirikontroll, või investeerimisvahendid, mida haldavad keskselt ELi institutsioonid. Komitee on vastu vahendite mis tahes ümbersuunamisele ja nõuab, et ka Brexiti järel jääks ühtekuuluvuspoliitikale praegu liidu eelarvest eraldatud summa protsentuaalselt samaks.

„Avalikus arutelus suundub tähelepanu rändele, julgeolekule või uutele investeerimisvahenditele, ent ajal, mil püüame vähendada euroskeptitsismi ja võitleme kodanike suurema ühtsuse nimel, ei saa kõrvale jätta ühtekuuluvuspoliitikat. See on Euroopa kõige mõjukam solidaarsusvahend ja loob sildu Euroopa kogukondade vahel. See aitab Euroopa integratsiooni eeliseid kodanike vahel võrdsemalt jagada ja edendada meie ühtsust globaliseeruvas maailmas,“ sõnas Michael Schneider pärast täiskogul toimunud hääletust.

Komitee – ELi kohalike ja piirkondlike esindajate kogu – kutsub teisi ELi institutsioone ja liikmesriike üles toetuma ühtekuuluvuspoliitikale kui osaluspõhisele, demokraatlikule ja avatud platvormile Euroopa projekti taaskäivitamiseks, vähendama ELi institutsioonide ja kodanike kaugust üksteisest ning muutma ELi solidaarsuse käegakatsutavaks tegelikkuseks kõikjal liidus.

Komitee president Markku Markkula märkis: „Kõige paremini saab populismiga võidelda tegutsedes. Vaid kõigis Euroopa piirkondades ja linnades kestlikke töökohti ja majanduskasvu luues saame näidata, et EL on oluline. Michael Schneideri arvamus näitab meie otsustavust selle suhtes, et ühtekuuluvuspoliitika peab ka edaspidi jääma Euroopa tuleviku osaks. ELi institutsioonina, mis esindab kohalikke ja piirkondlikke juhte, innustame looma tugeva liidu kõigi nende vahel, kes pooldavad lihtsamat ja tõhusamat ühtekuuluvust, mis parandaks iga kodaniku igapäevaelu.“

Seda üleskutset tervitas ELi eelarvevolinik Günther H. Oettinger : „Kuigi vähendused on vältimatud ja pärast Brexitit ei saa neid välistada, kavatsen võidelda kärbete tegemise vastu ühtekuuluvuspoliitikas,“ sõnas ta täiskogul toimunud arutelul, rõhutades järgmist: „Mida enam me näitame selle lisaväärtust ELi jaoks, seda enam edastame sõnumit, et jätkusuutlikust ühtekuuluvusprogrammist on kasu meile kõigile“ .

Tõhususe suurendamiseks ärgitab komitee ELi käsitlema keerukust ja jäikust, mis aeglustavad ühtekuuluvuspoliitika rakendamist. Komitee leiab, et asjakohase lihtsustamise ja paindlikkuseta võivad ülemäärased halduskulud kasvava õigusliku ja rahalise ebakindlusega kombineeritult ohustada poliitika mõju ja lisaväärtust sellest kasusaajate jaoks.

Komitee ettepanekud

Piisav rahastamine : tagada, et ELi järgmises eelarves (mitmeaastane finantsraamistik) jääb ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud summa praegusega protsentuaalselt samaks (ligikaudu kolmandik kogusummast). Toetus- ja laenupõhiste algatuste tasakaalu silmas pidades on komitee vastu kohustusele laenude kasutamist ELi järgmisel programmitöö perioodil veelgi suurendada. Otsuse selle kohta, milline on rahastamisvahendite ja toetuste õige kombinatsioon, peaksid langetama kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kohapeal.

Konsolideeritud põhistruktuur : see peaks kinnitama poliitika praegust struktuuri koos kolme kategooriaga (enam arenenud piirkonnad, üleminekupiirkonnad ja vähem arenenud piirkonnad). Piirkondlikku sisemajanduse koguprodukti kui peamist näitajat tuleks täiendada ühtsete ja ühtlustatud kriteeriumidega, mis on seotud tööturu ja konkreetsete (nt sotsiaalsete, keskkonnaalaste, geograafiliste, looduslike ja demograafiliste) probleemidega.

Suurem paindlikkus : vähendada bürokraatiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kavandamisel ja haldamisel. Valdkondlik koondamine tuleks säilitada, et suurendada mõju kohapeal, ent see ei tohiks takistada taristu rahalist toetamist prioriteetsetes valdkondades. Tulevased investeerimisprogrammid peaksid tänu lihtsustatud menetlustele olema kohandatavad, et reageerida kriisidele ja ettenägematutele sündmustele (nt ulatuslik pagulaste voog või loodusõnnetused).

Lihtsustamine : praegune elluviimise süsteem on ülereguleeritud ja liiga keerukas, selle haldusnõuded ja kontrollisüsteemid on liiased. Seepärast soovib komitee menetlusi radikaalselt lihtsustada ja ühtlasi esitada varakult enne uue programmitöö perioodi algust (kõige hiljem 2019. keskel) uue õigusraamistiku. Uute standardite tagasiulatuvat kohaldamist tuleks vältida, samas tuleks lihtsustada haldusnõudeid ja kontrollisüsteeme, võimaldades korraldusasutustel valida rakendusprogrammide vahel kas siseriikliku või ELi õiguse alusel.

Ühine strateegia : komitee soovib, et välditaks dubleerimist ja parandataks koordineerimist, töötades välja uue ühise strateegilise raamistiku, mis hõlmaks kõiki ELi majanduskasvu meetmeid ja vahendeid, millel on mõju regionaalarengule, sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa ühendamise rahastu, programmid „Life“ ja „Horisont 2020“, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ning Euroopa Investeerimispanga laenud. Iseäranis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondil on erinevad ülesanded ja tegevusulatus, ent kuna need fondid täiendavad üksteist, peab olema lihtsam neid integreerida, et kaasata strateegilisteks eesmärkideks avaliku ja erasektori investeeringuid.

Tõeline partnerlus : piirkonnad ja linnad soovivad partnerluse käitumisjuhendi lisamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide õiguslikult siduvatesse eeskirjadesse tagamaks, et fonde kavandatakse ja hallatakse tõelises koostöös ELi ja riiklike asutuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel.

Parem majandusjuhtimine : tuleb tugevdada seost Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimise vahel Euroopa poolaasta raames, osutades asjakohast tähelepanu riiklike reformikavade ja riigipõhiste soovituste territoriaalsele mõõtmele. Teisalt soovib komitee kõrvaldada igasuguse tingimuslikkuse, millega võib kaasneda oht, et riikide keskvalitsuste tegematajätmiste tõttu kannatavad linnade ja piirkondade investeerimiskavad.

Lisateave:

Infograafika ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal

Komitee uuringud ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal

Programmitöö perioodi 2007–2013 hindamine

ELi ühtekuuluvuspoliitika avatud andmete portaal

President Markku Markkula sõnavõtt 25. aprilli üldasjade nõukogu istungil ühtekuuluvuse teemal

Kontaktisik:
Pierluigi Boda

Tel +32 2 282 2461

Mobiil: +32 473 85 17 43

pierluigi.boda@cor.europa.eu

Jaga :