ELi õigusaktide koostamise ja hindamise protsessis võetakse kuulda ühe miljoni kohalikul ja piirkondlikul tasandil valitud poliitiku häält, et leida konkreetsed vastused kodanike muredele
Tulevikukindluse platvormi esimest üldkoosolekut juhatas Euroopa Komisjoni institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade valdkonna asepresident Maroš Šefčovič ning sellest võtsid osa kolm komitee liiget – Mark Spech (DE/EPP), Anne Karjalainen (FI/PES) ja Ulrika Landergren (SE/RE). Tulevikukindluse platvorm on Euroopa Komisjoni parema õigusloome tegevuskava peamine vahend, mille eesmärk on vähendada kodanike ja ettevõtjate tarbetut halduskoormust ning aidata tagada, et ELi õigusaktid oleksid tulevikukindlad, digitaalsemad ja edasiste probleemide lahendamiseks paremini sobivad. Tulevikukindluse platvormi koosolekutel on ELi õigusaktide koostamise ja hindamise varajases etapis esindatud ka kodanikele kõige lähemal seisev kohalik ja piirkondlik tasand. See on Euroopa Regioonide Komitee üks saavutustest subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma tegevuse raames.
Euroopa Regioonide Komitee on esindatud platvormi valitsuse rühmas, kus koos 27 ELi liikmesriigi valitsuste esindajatega osaleb kolm komitee kuue komisjoni esimehest. Komitee piirkondlike keskuste võrgustik (RegHubs), mis kogub sihipäraste konsultatsioonide kaudu linnadelt ja piirkondadelt teavet ning koondab selle konkreetsete ELi poliitikavaldkondade rakendusaruannetesse, on üks platvormi alarühmi.
Platvormi esimene üldkoosolek andis võimaluse pidada esialgseid arutelusid teemade üle, mis lisatakse aasta lõpuks valmivasse 2021. aasta tööprogrammi. Lisaks vahetati mõtteid selle üle, kuidas toimub platvormi praktiline tegevus ja milline on selle töökord.
Nordrhein-Westfaleni liidumaa föderaal-, Euroopa asjade ja rahvusvaheliste suhete riigisekretär ning Euroopa Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni ( CIVEX ) esimees Mark Speich (DE/EPP) uuest tulevikukindluse platvormist: „Euroopa piirkondade ja linnade kogemustel ja teadmistel peab olema keskne roll ELi õigusaktide pidevas täiustamises. Mul on hea meel, et uus tulevikukindluse platvorm annab võimaluse tutvustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohti. Kodanikel on platvormile kõrged ootused. Nad soovivad lõpuks näha paljude poliitiliste avalduste väljendumist praktikas. Seepärast on neil ka suur huvi meie tegevuse ja edasiminekute vastu. Peame oma ametiaja lõpus tulemusi näitama. Euroopa piirkonnad ja Euroopa Regioonide Komitee annavad nende ootuste täitmiseks endast parima.“
Arutelus 2021. aasta tööprogrammi üle käsitleti järgmisi teemasid, mille puhul kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsesed kogemused aitavad kindlaks teha võimalikke kitsaskohti või probleeme liidu õiguse rakendamisel: vähendada halduskoormust seoses märgistamis-, loaandmis- ja loamenetlustega näiteks põllumajanduse või tervishoiu, riigiabi või taristu valdkonnas; teha kindaks ELi eeskirjad, mis põhjustavad ebakõla, tarbetut keerukust ja kattuvusi; lihtsustada projektist toetuse saajate aruandluskohustust, näiteks võiks kehtida ühekordsuse põhimõte; toetada ettevõtjaid digilahenduste loomisel ja ajakohastada avalikku sektorit.
Rootsi Kungsbacka vallavolikogu liige ja Euroopa Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni (NAT) esimees Ulrika Landergren (SE/RE) lubas anda panuse Euroopa Komisjoni väljapakutud teemadesse: „Linnad ja piirkonnad on ELi õigusaktide rakendamisel esirinnas. Seega saab komitee aidata platvormil kindlaks määrata õigusaktid, mille puhul võiks tulla kasuks ulatuslikum digiüleminek ja lihtsustamine. Sama kehtib ka selliste ELi eeskirjade esiletõstmise kohta, mis käsitlevad aruandlus-, märgistamis-, loaandmis- ja loamenetlusi.“
Kerava linnavolikogu liige ning komitee sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjoni (SEDEC) esimees Anne Karjalainen (FI/PES) lisas: „Kiiduväärt on Euroopa Komisjoni vahetu lähenemine, mis väljendub pühendumuses edendada aktiivse subsidiaarsuse lähenemisviisi. Komitee mobiliseerib oma võrgustikud, alustades RegHubsi platvormiga, et pakkuda tulevikukindluse protsessile territoriaalset legitiimsust ja kohapealseid eriteadmisi. Seejuures tuleb olla hoolikas ja näha puude taga ka metsa, et üksikasjalike õigusaktide arutamine ei varjutaks kaasavat protsessi, vaid päädiks õigusaktidega, mis aitavad sobivamalt lahendada ELi ees seisvat peamist väljakutset – sotsiaalselt õiglast rohe- ja digiüleminekut.“
Tulevikukindluse platvormi koosolekule järgneb komitee täiskogu 10. detsembri istungil Euroopa Komisjoni 2021. aasta tööprogrammi käsitleva resolutsiooni hääletus ja arutelu, kus komisjoni asepresident Šefčovič tutvustab Euroopa Komisjoni 2021. aasta tööprogrammi ja ELi esimest tulevikusuundade strateegilist analüüsi.
Taustteave:
Tulevikukindluse platvorm käivitati 11. mail 2020. See on kõrgetasemeline eksperdirühm, mis aitab Euroopa Komisjonil lihtsustada õigusakte ning vähendada nendega seotud tarbetut halduskoormust ja kulusid. Euroopa Komisjon võtab platvormi arvamusi arvesse, et ELi õigusaktid aitaksid, mitte ei takistaks inimesi ja ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Platvormi töö keskendub iga-aastases tööprogrammis esile tõstetud teemadele. Platvorm kogub iga teema puhul andmeid, tõendeid ja teavet konkreetsete ELi õigusaktide lihtsustamise ja tarbetute kulude vähendamise võimaluste kohta, ilma et see kahjustaks nende eesmärkide saavutamist. Seejärel koostab platvorm arvamusi, milles võetakse arvesse ka digiülemineku võimalusi ja õigusaktide paljusust. Need jõupingutused on osa Euroopa Komisjoni parema õigusloome tegevuskavast.
Euroopa Komisjoni 2017. aasta novembris moodustatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühmal „Teeme vähem, aga paremini“ olid järgmised eesmärgid:
- anda soovitusi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte paremaks kohaldamiseks;
- teha kindlaks poliitikavaldkonnad, kus võiks töö uuesti delegeerida ELi riikidele või anda selle lõplikult neile tagasi;
- leida viise kohalike ja piirkondlike omavalitsuste paremaks kaasamiseks ELi poliitika kujundamisse ja rakendamisse.
Rakkerühma juhtis komisjoni esimene asepresident Franz Timmermans ning sellesse kuulus kolm Euroopa Regioonide Komitee esindajat ja kolm liikmesriikide parlamentide esindajat.
Rakkerühm esitas 2018. aastal lõpparuande pealkirjaga „Uus tööviis“, mis tugineb aktiivse subsidiaarsuse kontseptsioonile, st kohaliku ja piirkondliku tasandi panus võetakse täielikult arvesse, et tagada piisav ELi lisaväärtus ELi õigusaktide väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kõigis etappides.
Komitee piirkondlike keskuste võrgustik (RegHub) on Euroopa linnade ja piirkondade võrgustik, mis tegeleb ELi poliitika rakendamisele hinnangu andmisega. Võrgustikku kuulub praegu 36 spetsiaalsest kontaktpunkti. Need on kohalike ja piirkondlike ametiasutuste töötajad, kes koguvad sidusrühmadelt tehnilist tagasisidet kogemuste kohta, mis on saadud ELi olemasolevate poliitikameetmete rakendamisest kohapeal. Võrgustik lisab niisiis ELi poliitikakujundamisse kohaliku ja piirkondliku mõõtme ja laiendab selle tõendusbaasi.
Kontaktisik:
Marie-Pierre Jouglain
Mobiiltelefon +32 (0)473 52 41 15
mariepierre.jouglain@cor.europa.eu