Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjon ühendavad jõud avaliku ja erasektori hoonete moderniseerimise kiirendamiseks kohalikes ja piirkondlikes kogukondades üle ELi

ELi hooneid tuleb renoveerida, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja suurendada tööhõivet COVID-19 järgsel taastumisel. Kuigi 75% ELi hoonetest ei peeta energiatõhusateks, renoveeritakse neist praegu igal aastal ainult 1%. Hoonete arvele langeb 40% Euroopas tarbitud energiast ja 36% kasvuhoonegaaside heitest. Prognooside kohaselt võib renoveerimislaine luua 2030. aastaks ehitussektoris 160 000 täiendavat töökohta. COVID-19 tervisekriis on suurendanud vajadust kohandada meie hooneid ja kaotada energiaostuvõimetus, mis mõjutab ikka veel ligikaudu 40 miljonit ELi kodanikku.

Renoveerimislaine rahastamist käsitleval koosolekul arutasid ELi esindajad, kohalikud ja piirkondlikud juhid ning eksperdid kogu EList linnade ja piirkondade probleeme ja rahastamisvõimalusi hoonete moderniseerimise kiirendamisel. Renoveerimislaine eesmärk on kõrvaldada hoonete renoveerimist takistavad tegurid, nagu struktuursed ja haldustakistused, investeeringute nappus, turutõrked, regulatiivsed tõkked ja oskusteabe puudumine.

Arutelu avas Sevilla linnapea ning komitee ENVE komisjoni ja töörühma „ Roheline kokkulepe kohalikul tasandil “ esimees Juan Espadas (ES/PES) järgmiste sõnadega: „Teame täna, et kliimakriisi vastu võitlemisse peab suure panuse andma meie hoonete renoveerimine. Renoveerimislaine on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline sammas, mis annab meile võimaluse muuta avalikud hooned, nagu koolid, haiglad ja sotsiaaleluasemed, ning meie kodud säästvamaks, keskkonnahoidlikumaks ja energiatõhusamaks. Laiaulatusliku linnalise revolutsiooni rahastamine on meie edu pant, kuid küsimus ei peitu üksnes rahalistes vahendites. Peame käsitlema kliima- ja sotsiaalseid eesmärke koos, tagamaks, et ükski inimene ega piirkond ei jää kõrvale.“

Toscana piirkonna endine president (2010–2020) Enrico Rossi (IT/PES) , kes on renoveerimislainet käsitleva komitee arvamuse raportöör ja Signa linnavalitsuse liige (Firenze) ütles: „17% eurooplastest elab ülerahvastatud majades ja energiaostuvõimetuse käes kannatab vähemalt 34 miljonit inimest. Renoveerimislaine peab parandama solidaarsust, sotsiaalset kaasatust ja võitlust vaesuse vastu, suurendades investeeringuid energiatõhusatesse avalikesse ja sotsiaalelamutesse. Tervisekriisi mõju majandusele on äärmiselt ränk. Avaliku sektori investeeringute suurendamine ehitussektoris etendab olulist rolli COVID-19 pandeemiast taastumisele kaasaaitamisel.“

Komitee arvamuse eelnõu renoveerimislaine kohta võetakse vastu ENVE komisjoni järgmisel koosolekul 1. veebruaril ning lõplik tekst on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul 2021. aasta märtsis.

FEDARENE rahastamise ja investeeringute töörühma aseesimees, ENERGAPi direktor ja Selnica ob Dravi vallavanem Vlasta Krmelj (SI/EPP) rõhutas, et „kogu Euroopas on energiaagentuurid valmis kujundama renoveerimislaine konkreetseteks programmideks, mis hoogustavad suurinvesteeringuid. Nad on avalikõiguslikud turuvahendajad, kes osutavad tehnilist abi omavalitsustele, piirkondadele, ettevõtetele ja kodanikele ning saavad ühendada sidusrühmi ja valitsustasandeid. Neil on pädevus ja teadmised hoonete, tehnoloogia, väärtusahelate ning mitme rahastamisallikaga rahastamismudelite struktureerimise alal.“

Navarra autonoomse piirkonna valitsuse välisasjade peadirektor Mikel Irujo (ES/EA) ütles: „Meil on väga head kogemused linnade tegevuskava energiatõhususe partnerlusega. Euroopa Komisjoni ettepanekus renoveerimislaine kohta on arvesse võetud mitu meie soovitatud meedet, näiteks vajadus luua ühtne kontaktpunkt, et võimestada kodanikke säästvale energiale üleminekus aktiivselt osalema.“

Külalisesinejate hulgas oli ELi energeetikavoliniku Kadri Simsoni kabineti liige ning energeetika peadirektoraadi , regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti esindajad. Euroopa Investeerimispanga esindaja tuletas meelde, et avaliku sektori investeeringutest ei piisa, et katta vajakajäämised praeguste energiatõhususe investeeringute osas. Eelmisel nädalal uuendasid komitee ja EIP oma koostööd 2021. aasta ühise tegevuskavaga .

Kõik ELi liikmesriigid peavad kehtestama riikliku pikaajalise renoveerimisstrateegia, mis moodustab lahutamatu osa nende riiklikust energia- ja kliimakavast . Riikliku renoveerimisstrateegia edu sõltub suuresti koostööst kohalike ja piirkondlike omavalitsustega: sageli nad kas omavad või haldavad suurt hoonefondi ning vastutavad ühe kolmandiku avaliku sektori kulutuste ja kahe kolmandiku avaliku sektori investeeringute eest ELis. Kahjuks märgitakse hiljutises komitee ja Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) konsultatsioonis (jaanuar 2021), et paljud ELi valitsused jätavad linnad ja piirkonnad COVID-19 järgsete taastekavade koostamisest välja .

Taustteave

Renoveerimislaine rahastamine on osa rohelise kokkuleppe kohalikule tasandile viimisest. Komitee üks prioriteet on vastupanuvõimeliste kogukondade loomine ning algatuse „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ eesmärk on seada linnad ja piirkonnad Euroopa rohelise kokkuleppe keskmesse ning tagada, et nii ELi kestliku majanduskasvu strateegia kui ka COVID-19 taastekavad väljenduksid linnade ja piirkondade otserahastamises ning konkreetsetes projektides iga territooriumi jaoks. Algatus „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ käivitati 15. juunil 2020 ja selle raames loodi spetsiaalne 13 liikmest koosnev töörühm. Tegevuse innustamiseks ja kiirendamiseks on algatusel „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ veebikaart 200 parima tavaga.

Renoveerimislaine käivitati 14. oktoobril 2020 Euroopa Komisjoni teatisega „ Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg “. See on Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava oluline tugisammas.

Renoveerimislaine eesmärk on kõrvaldada hoonete renoveerimist takistavad tegurid. Energiatõhususe finantseerimisasutuste rühm ( EEFIG ) on tuvastanud kuut liiki takistused: struktuursed takistused, teabetõkked, turutõrked, oskusteabe puudumine, projektide koondamist ja/või tõhusamate piirkondlike lähenemisviiside rakendamist raskendavate tegurite kombinatsioon ning regulatiivsed tõkked. Kõik need takistused mõjutavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi vahetult ning pärsivad nende suutlikkust energiatõhusatesse projektidesse rohkem investeerida.

Koos transpordisektori CO ₂  heite vähendamise ja linnade keskkonnahoidlikumaks muutmisega on ELi hoonete renoveerimine rohelise kokkuleppe keskne prioriteet. Seda tänu võimele vähendada energiakasutust ja CO ₂  heidet ning hoogustada kestlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Ehitussektor on suurim töökohtade looja iga investeeritud miljoni euro kohta ( IEA 2020 ).

Euroopa Regioonide Komitee PESi fraktsioon korraldab sel nädalal üritustesarja teemal „ Eluase kõigile: Euroopal on lõpuks aeg tegutseda “.

Kontaktisik:

David Crous

david.crous@cor.europa.eu

+32 (0) 470 88 10 37