Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kutsume üles koostama Euroopa piirkondlikku tulemustabelit, et jälgida linnade ja piirkondade kliimameetmeid ja hinnata nende mõju  

Selles intervjuus vastas Andries Gryffroy (BE/EA) viiele küsimusele kliimamuutuste mõju kohta linnades ja piirkondades ning Euroopa rohelise kokkuleppe rolli kohta globaalse soojenemise vastu võitlemisel ning samas ülemineku juhtimisel jätkusuutlikumale ja vastupidavamale ühiskonnale. Flaami parlamendi liige soovib Euroopa piirkondlikku tulemustabelit, et jälgida linnade ja piirkondade kliimameetmeid ja hinnata nende mõju. See on üks tema arvamuse „ Kliimamuutuste mõju piirkondadele: Euroopa rohelise kokkuleppe hindamine “ põhiettepanekuid. Arvamus on kavas võtta vastu Euroopa Regioonide Komitee täiskogu detsembri istungjärgul.

Kuidas on kliimamuutused ja roheline kokkulepe omavahel seotud?

EL kinnitab rohelise kokkuleppe algatuse kaudu taas oma pikaajalist kohustust saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning teeb ettepaneku majanduskasvu strateegia kohta, mille eesmärk on säilitada ELi konkurentsivõime ning muutuda samal ajal jätkusuutlikumaks ja ressursitõhusamaks. Roheline kokkulepe võib aidata kaasa meie kliimaeesmärkide saavutamisele, hoogustades keskkonnahoidlikke investeeringuid, tingimusel et sellega edendatakse tasakaalustatud ja sihipärast lähenemisviisi, milles võetakse arvesse piirkondade ja linnade erinevat majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, ning seatakse prioriteediks kulutõhusad meetmed ja sektorid, millel on suurem töökohtade loomise potentsiaal. Selleks et tagada kliimaneutraalsusele ülemineku edukas rakendamine, tuleb rohelises kokkuleppes toetada alt-üles lähenemisviisi, jagada seda õiglaselt kogu ELi territooriumil kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning võimaldada paindlikkust, mida on vaja selle kulutõhususe tagamiseks.

Millised on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste peamised raskused COVID-19st taastumise ja pikaajalise kestliku arengu ühendamisel?

COVID-19 kriis on tõestanud meie ühiskonna ja majanduse haavatavust ning vajadust suurendada nende vastupidavust. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kliimamuutuste vastases võitluses esirinnas, võttes julgeid meetmeid heitkoguste vähendamiseks ja seega kliimamuutuste mõjule vastupidavuse suurendamiseks. Samal ajal ohustab kriis tõsiselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahandust, seades ohtu nende suutlikkuse osutada avalikke teenuseid ja piirates eelarvepoliitilist manööverdamisruumi uuenduslikesse ja vähese CO 2  heitega tehnoloogiasse investeerimisel.

Seepärast peavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused olema täielikult kaasatud riiklike taastekavade koostamisse ja rakendamisse ning neile tuleb anda lihtsam ja otsene juurdepääs rahalistele vahenditele. Samuti on oluline, et keskenduksime algatustele, mis võiksid aidata pikas perspektiivis vähendada heitkoguseid väiksemate kuludega, nagu hoonete energiatõhususe parandamine ( renoveerimislaine ), säästev liikuvus, taastuvenergia ja ringmajandus.

Kas oskate selgitada oma nn teerajaja lähenemisviisi?

See lähenemisviis on mudel, mille puhul üks linn võtab konkreetses valdkonnas juhtrolli ning seejärel kaasab teadmiste ja heade tavade vahetamise kaudu teisi asjast huvitatud linnu ja omavalitsusi. Konkreetseid valdkondi saab jaotada projektikonkursside alusel, pärast mida rahastatakse nn teerajaja konkreetsete projektide elluviimist ning jagatakse meetodeid, tulemusi ja saadud kogemusi teiste spetsiaalses võrgustikus osalevate linnade ja omavalitsustega. Teame, et selleks on teadmised ja võimalused olemas. Me peame neid teadmisi lihtsalt jagama ja teistele kättesaadavaks tegema. Euroopa Regioonide Komitees võtsime hiljuti kasutusele parimate tavade kaardi , millesse on koondatud juba 200 projekti. See on osa meie algatusest „ Roheline kokkulepe kohalikul tasandil “, mille eesmärk on tutvustada kohapealseid meetmeid just selleks, et hõlbustada teadmiste vahetamist ja kordamist kogu ELis.

Kuidas peaksid ELi vahendid jõudma kohaliku ja piirkondliku tasandini?

Kliimameetmetega seotud kulutuste suuremad eesmärgid järgmises ELi eelarves aastateks 2021–2027 ja uus taasterahastu „NextGenerationEU“, eelkõige selle 750 miljardi euro suurusest eelarvest 37% eraldamine rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks suunavad ELi õigele teele seatud kliimaeesmärkide täitmisel. Siiski ei tohiks nende peamiste rahastamisvahendite jaotamisel jätta arvestamata kohalikke olusid. Peame tagama, et linnadele ja piirkondadele eraldatavad vahendid oleksid kohandatud nii, et nende mõju kohalikule majandusele oleks märkimisväärne.

Kuigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sissetulekuallikad on piiratud, teevad nad 65% kliima ja keskkonnaga seotud avaliku sektori investeeringutest. Seetõttu on äärmiselt oluline, et neil oleks otsene juurdepääs ELi rahalistele vahenditele, et rakendada kestliku arengu poliitikat kohapeal. Tuleb kasutada Euroopa struktuurifondide ja taasterahastu ning muude programmide, näiteks programmi „Euroopa horisont“ koostoime võimalusi, et töötada välja uued lahendused kliimamuutustega võitlemiseks ning luua vastupidavam ja kestlikum kohalik majandus. Riiklikud energia- ja kliimakavad võiksid saada kestliku taastumise alustalaks, luues struktureeritud seose kliima- ja energiameetmete, finantsvajaduste ja taastumise potentsiaali vahel.

Me teame, et avaliku sektori rahastamisest ei piisa õigeaegse kliimapöörde tagamiseks, ja seega peame looma tugevad avaliku ja erasektori partnerlused, töötama välja osaluspõhised lähenemisviisid ja kujundama ümber väärtusahelad. Sellega seoses on oluline roll Euroopa Investeerimispangal, kes teeb tihedat koostööd igas suuruses piirkondade ja linnadega, et pakkuda sihipärast abi ja toetust nende üleminekul kestlikematele majandusmudelitele. Euroopa Regioonide Komitees oleme valmis tegema koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispangaga, et tuua rohelise kokkuleppe meetmete rahastamisvõimalused linnadele ja piirkondadele lähemale.

Miks on oluline jälgida rohelise kokkuleppe rakendamist? Kas olemasolevad mehhanismid täidavad oma eesmärki?

Paljud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused juba rakendavad kliima-, energia- ja kohalikke vastupidavuskavasid. Siiski tunnistatakse nende tegevust harva ja sageli ei mõõdeta ega hinnata seda laiemas riiklikus kontekstis.

Linnade ja piirkondade kavasid ja panust tuleb protsessi igas etapis pidevalt ja struktuurselt arvesse võtta. Mitu seiresüsteemi on juba olemas, kuid need ei ole üksteisega piisavalt kooskõlastatud. Seetõttu on oluline kestliku arengu eesmärgid lokaliseerida ja kasutada täiel määral ära olemasolevaid mehhanisme, näiteks neid, mis on töötatud välja linnapeade pakti raames. Peame jätkuvalt otsima kulutõhusaid lähenemisviise, koostoimet ja vastastikust täiendavust, parandades samal ajal kohalike andmete seiret. Mehhanismid ja näitajad on vajalikud selleks, et täpselt hinnata kliimamuutuste mõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil, aga ka selleks, et määrata kindlaks linnade ja piirkondade saavutused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ning nende panus kliimamuutuste vastasesse võitlusse. Neid näitajaid on vaja selleks, et saada selge ülevaade iga piirkonna lähteolukorrast kliimamuutustele üleminekul ning seega teha paremini kindlaks iga piirkonna eripära ja vajadused. Sellega seoses teeme ettepaneku luua Euroopa piirkondliku tulemustabeli kui vahendi, mis tõendab edusamme rohelise kokkuleppe ja taastekavade rakendamisel kohalikul tasandil. Tulemustabel annaks ka vajalikke teadmisi, aidates kajastada piirkondade erinevaid vajadusi, teha kindlaks ja korrata parimaid tavasid, sh rahastamisvalmis katsemeetmete rakendamine kohalikul ning piirkondlikul tasandil.

Taustteave

13. oktoobril 2020 teatasid Euroopa Komisjon ja Euroopa Regioonide Komitee oma pühendumusest uuele koostööetapile, et kiirendada rohelise kokkuleppe elluviimist Euroopa piirkondades ja linnades. Euroopa Komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kutsus arutelus kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles võtma endale vastutus ja kujundama rohelist kokkulepet nende pädevusse kuuluvates valdkondades. Lugege pressiteadet siit .

Roheline kokkulepe kohalikul tasandil “ on Euroopa Regioonide Komitee uus algatus, mille eesmärk on seada linnad ja piirkonnad Euroopa rohelise kokkuleppe keskmesse ning tagada, et nii ELi kestliku majanduskasvu strateegia kui ka COVID-19 taastekavad väljenduksid linnade ja piirkondade otseses rahastamises ning konkreetsetes projektides iga territooriumi jaoks.

Algatusega „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ tehti algust 15. juunil 2020 ja selle raames loodi spetsiaalne 13 liikmest koosnev töörühm. Pressiteade on kättesaadav siin.

Tutvuge rohelise kokkuleppe 200 parima tavaga meie veebikaardil .

Pressikontakt: pressecdr@cor.europa.eu