Riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ei kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi Enne Euroopa Parlamendi uue koosseisu esimest istungit kujundab avalik arvamus üha enam kliimaarutelu. Iganädalased protestid annavad märku, et kliimaeesmärgid ei ole ülemaailmse soojenemise peatamiseks piisavad. Samamoodi nõuavad ELi linnad ja piirkonnad kaugeleulatuvamaid eesmärke ja vahendeid, et minna Euroopas kiiresti üle säästvale energiale. Komitee mõistab hukka, et liikmesriikide energia- ja kliimakavades puudub alaline mitmetasandiline dialoog kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, nagu on sätestatud energialiidu juhtimist käsitlevas dokumendis.
Euroopa Regioonide Komitee võttis ühehäälselt vastu Apuulia maavanema Michele Emiliano (IT/PES) koostatud arvamuse „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ . Arvamus sisaldab ettepanekuid, millega antakse panus ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse strateegiasse , mille Euroopa Komisjon avaldas 2018. aasta novembris.
Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz ütles: „Euroopa ei saavuta kliimaneutraalsust ilma linnade ja piirkondade osaluseta. Energialiidu juhtimine tähendab, et liikmesriigid peavad looma alalisi mitmetasandilisi dialooge, mille käigus kaasatakse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused riiklike energia- ja kliimakavade määratlemisse. Aga nad ei ole saanud hakkama! Kui EL soovib puhtale energiale edukalt üle minna, on oluline, et kõik liikmesriigid pühenduksid kliimaneutraalse Euroopa saavutamisele 2050. aastaks, kaasates kindlasti alaliselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi riiklike kliima- ja energiategevuskavade väljatöötamisse.“
Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete lisas: „Õnnitlen piirkondlikke ja kohalikke juhte tähtsa töö eest kliima, energia ja säästva arengu valdkonnas. Paljud linnad ja piirkonnad on seadnud 2030. aastaks edasipüüdlikumad eesmärgid kui nende riikide valitsused. Enam kui 9000 linna ühendav kliima- ja energiaalane linnapeade pakt on suurim linnade, provintside ja piirkondade algatus, mille kaudu toimub energiaalane üleminek. Kavandame praegu paremaid rahastamisvõimalusi linnadele ja piirkondadele, et nad saaksid rakendada nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise meetmed, mh 35% eraldatakse programmist „Euroopa horisont“, lisaks uus viie miljardise eelarvega LIFE programm, InvestEU – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi järglane –, milles kavandame 30% kliimaeesmärkide toetuseks.“
Arvamuse raportöör Apuulia maavanem Michele Emiliano (IT/PES) ütles: „Linnad ja piirkonnad annavad ajaloolise panuse puhta planeedi saavutamisse kõigi jaoks. Pakilised kliimaküsimused puudutavad meid kõiki ja panevad me õlgadele suure vastutuse. Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul võeti täna vastu minu koostatud arvamus, milles kinnitatakse vajadust saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Linnad ja piirkonnad on valmis andma oma osa. Kahjuks ei saa seda öelda Euroopa Ülemkogu kohta, kuna mitu liikmesriiki ei võtnud möödunud nädalal selle eesmärgi saavutamise kohustust. Vaja on alt üles lähenemisviisi, kui tahame tõeliselt võidelda kliimakriisiga ning luua õiglasem ja jätkusuutlikum Euroopa, mis ei jäta kedagi kõrvale.“
Komitee soovib suurendada kliimavaldkonna eraldisi ELi eelarves vähemalt 30%-ni, tuletades meelde energia tõhusa maksustamise tähtsust, et tagada koordineeritud, ühtne ja õigeaegne reageerimine kliimamuutustele.
Tehnoloogia arengut silmas pidades toetavad liikmed taastuvenergia 32%-lise osakaalu muutmist ELi tasandil, et saavutada 2030. aastaks 40% eesmärk ja 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Komitee soovitab luua Euroopa Kliimaneutraalsuse Seirekeskuse, et kaardistada ja seirata eri piirkondade ees energiaüleminekuga seotud haavatavusi. Liikmed kinnitavad valmisolekut teha koostööd Euroopa Komisjoniga puhta energia paketi rakendamise tehnilise teabevahetuse struktuuri loomisel.
ELi linnade ja piirkondade esindajate kogu taotleb kohalike ja piirkondlike omavalitsuste süstemaatilist kaasamist kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe rakendamisse ning COP 25 ettevalmistustesse, sh komitee ühele esindajale vaatlejastaatuse andmine kõigis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ettevalmistavates organites.
Komitee arvamuses rõhutatakse vajadust tugevdada seost kliimapoliitika ja õhu kvaliteedi vahel ning nende otsest mõju kodanike tervisele. Liikmed nõustusid, et CO 2 -heite vähendamine on kõige tõhusam ennetuspoliitika kodanike tervise kaitsmiseks. Euroopa Keskkonnaameti hinnangul põhjustab õhusaaste Euroopas igal aastal 483 000 enneaegset surmajuhtumit.
Liikmesriigid esitasid oma energia- ja kliimakavade eelnõud viimati 31. detsembril 2018.
Neis sisalduvad riigi kavandamisvahendid, mis aitavad rakendada energialiidu eesmärke, eelkõige 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid. Eelmisel nädalal tutvustas Euroopa Komisjon riiklike energia- ja kliimakavade hindamist . Lõplikud kavad tuleb esitada selle aasta lõpuks.
Taustteave
Täiskogu istungjärgu fotosid saab alla laadida siit.
Energialiidu juhtimise dokumendis märgitakse, et „[l]iikmesriigid peaksid sisse seadma alalise mitmetasandilise energeetikaalase arutelu platvormi, mis koondab kohalikke omavalitsusi, kodanikuühiskonna organisatsioone, äriringkondi, investoreid ja teisi sidusrühmi, et arutada energia- ja kliimapoliitikas välja töötatud eri võimalusi. Platvormi kaudu tuleks arutada lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning pikaajalisi kliima- ja energiastrateegiaid.“ Energialiidu juhtimine (jaanuar 2018) .
Siinkohal leiate lingid Euroopa Komisjoni pressiteatele riiklike energia- ja kliimakavade hindamise väljakuulutamise kohta ja riikide analüüsile . Analüüsile tuginedes vaatavad liikmesriigid oma strateegiad läbi ja esitavad lõplikud versioonid hiljemalt 31. detsembriks 2019.
28. novembril 2018 avaldas Euroopa Komisjon strateegilise pikaajalise visiooni selle kohta, kuidas jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni.
Strateegias osutatakse, et Euroopa võib olla kliimaneutraalsuse suunas liikumisel teejuhiks, investeerides realistlikesse innovaatilistesse tehnoloogialahendustesse, suurendades kodanike osalust ja kooskõlastades tegevust sellistes olulistes valdkondades nagu tööstuspoliitika, rahastamine ja teadusuuringud, tagades õiglaseks üleminekuks ühtlasi sotsiaalse õigluse.
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu üleskutse ajendas komisjoni lisama kliimaneutraalse tuleviku visiooni peaaegu kõik ELi poliitikavaldkonnad, tagades kooskõla Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus selgelt alla 2 °C ning püüelda selle poole, et tõus ei ületaks 1,5° C.
„Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“
Komisjoni dokumendile lisatud põhjalik analüüs
Pressiteade: Euroopa Komisjon kutsub üles jõudma Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduseni
Küsimused ja vastused: „Pikaajaline strateegia, saavutamaks puhas planeet kõigi jaoks“
Kontaktisik : David Crous | david.crous@cor.europa.eu | +32 (0) 470 88 10 37