Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
ELi piirkonnad ja linnad hakkavad looma ühendust ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kaitseks.  

Pidades silmas läbirääkimisi ELi eelarve üle, ühendab Euroopa Regioonide Komitee jõud territoriaalsete ühendustega ning kutsub kõiki asjaomaseid osalejaid ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil üles looma ühendust tugeva ja ambitsioonika ühtekuuluvuspoliitika tagamiseks pärast 2020. aastat.

Tekkinud uued prioriteedid, nagu kaitse, turvalisus ja piirikontroll, samuti Brexiti mõju ELi eelarvele võivad tulevikus ohtu seada 27 liikmeriigi kõige tugevama investeerimisvahendi, mille kogumaht kuni 2020. aastani on 454 miljardit eurot. Sellepärast tõstatatigi Euroopa Regioonide Komitees täna uue avatud ühenduse idee.

Ühenduse eesmärk on juhtida tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtusele ja tõhususele viimasel aastakümnel, tagades, et ELi eelarvet puudutavates otsustes võetakse arvesse sadade tuhandete kasusaajate – piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, VKEde, VVOde, koolide, ülikoolide, kultuuriorganisatsioonide jne – häält.

Pärast arvamuse „Ühtekuuluvuspoliitika tulevik pärast 2020. aastat“ hiljutist vastuvõtmist ja pidades silmas eelseisvat seitsmendat ühtekuuluvusfoorumit, mis toimub juuni lõpus, avas komitee koos juhtivate territoriaalsete ühendustega realistliku arutelu, mille eesmärk on käsitleda ausalt ühtekuuluvuspoliitika kohta avaldatud kriitikat, tugevdades samas koostööd kõigi toetajate vahel.

„Ühtekuuluvuspoliitika ei ole heategevus, see on kohustus. ELi kodanikel meie piirkondades ja linnades on vaja, et see oleks tugevam, hõlpsam ja tõhusam. Sellepärast tegelemegi pärast arvamuse vastuvõtmist laialdase ühenduse loomisega tugeva ühtekuuluvuspoliitika kaitseks pärast 2020. aastat,“ ütles komitee raportöör Michael Schneider , Saksi-Anhalti liidumaa kantsler ja komitee EPP fraktsiooni juht, lisades: „See ei ole suhtekorraldustrikk, vaid linnadele, piirkondadele, territoriaalsetele ühendustele, keskvalitsustele, ELi institutsioonidele, ülikoolidele, VKEdele ja kodanikuühiskonnale suunatud laialdane algatus“.

Ühtekuuluvuspoliitika kaudu tehtud investeeringud on aidanud muuta meie linnad elamisväärsemaks ja kaasavamaks, ütles Genti linnapea ja Eurocitiese president Daniël Termont , kes rõhutas: „Ühtekuuluvuspoliitika toob selgelt esile Euroopa solidaarsuse ja sellel on suured võimalused selgitada meie kodanikele Euroopa eeliseid. Selleks, et tulevikus ühtekuuluvuspoliitikat veelgi tugevdada, tuleb struktuurifondidega seotud strateegilistesse investeerimisotsustesse vahetult kaasata linnu. See on hädavajalik tagamaks, et vahendite eraldamine vastab kohalikele vajadustele, kohaliku isevastutuse tugevdamiseks ning rahastamise rakendamise veelgi tõhusamaks muutmiseks.“

Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) nimel ütles Sala vallavanem ja CEMRi ühtekuuluvuspoliitika eestkõneleja Carola Gunnarsson : „Ühtekuuluvuspoliitika on vahend, mis näitab inimestele, et Euroopa Liit hoolib nendest ning et kõik valitsemistasandid saavad koostööd teha, et praeguste väljakutsetega toime tulla. Ühtekuuluvuspoliitikast loobumine tähendaks, et EL jätaks Euroopa projekti suuresti tema põhiolemusest ilma. Selle ühenduse kaudu tahavad linnapead ja piirkondlikud juhid säilitada tugeva ühtekuuluvuspoliitika, mis suudab vastata meie kodanike vajadustele.“

Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi esindas Västerbotteni piirkonnavalitsuse juht Erik Bergkvist , kes ütles: „Euroopa piirkonnad puutuvad kokku erinevate väljakutsetega, mille hulgas on geograafilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid piiranguid, ning seega ei saa rakendada universaalset lahendust kõikjal Euroopas. Sellepärast on vaja tugevama territoriaalse mõõtmega ühtekuuluvuspoliitikat, et saavutada majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ELi eesmärgid ja stimuleerida majanduskasvu. Me vajame ühtekuuluvuspoliitikat, mis põhineks Euroopa territoriaalse mitmekesisuse paremal tunnetamisel, suuremal paindlikkusel teatud geograafiliste piirkondade jaoks, kohapõhisel lähenemisel ja sünergiatel erinevate valitsemistasandite vahel. Üksnes siis saame me ühtekuuluvuspoliitika abil edendada kõiki Euroopa piirkondi.“

„On vaja, et pea kõik liikmesriigid pühenduksid rohkem ühtekuuluvuspoliitikale,“ ütles komitee president Markku Markkula, kutsudes asjaomaseid sidusrühmi oma jõudusid ühendama: „Kui algavad pingelised läbirääkimised ELi tulevase eelarve üle, siis on meie komitee valmis nende hääli Brüsselis kuuldavaks tegema. Seetõttu soovime me ühtekuuluvust toetavat ühendust, mis oleks avatud kõigile, kes usuvad ELi põhiväärtustesse, nagu solidaarsus ja partnerlus.“

Lisateave:

Infograafika komitee ühtekuuluvuspoliitika tulevikku käsitleva arvamuse teemal

Komitee uuringud ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal

Programmitöö perioodi 2007–2013 hindamine

ELi ühtekuuluvuspoliitika avatud andmete portaal

President Markku Markkula sõnavõtt 25. aprilli üldasjade nõukogu istungil ühtekuuluvuse teemal

Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni resolutsioon 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika kohta

Eurocitiese deklaratsioon ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal

Uus strateegiadokument avaldatakse enne seitsmendat ühtekuuluvusfoorumit.

Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu seisukohavõtud ühtekuuluvuspoliitika kohta

Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CPMR) seisukoht 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika põhimõtete kohta

Strateegiadokumendi ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta võtab ametlikult vastu poliitiline juhatus Stavangeris 2017. aasta juunis.

Kontaktisik:

Pierluigi Boda

Tel: +32 2 282 2461

Mobiiltelefon: +32 473 85 17 43

pierluigi.boda@cor.europa.eu

Jaga :