Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
EL peab võitlema väärinfoga kohalikul ja piirkondlikul tasandil  
Kohalikud ja piirkondlikud poliitikud väljendavad rahulolematust sotsiaalmeedia platvormidega ning kutsuvad ELi üles aitama kodanikuühiskonnal ja kohalikel omavalitsustel väärinfot kindlaks teha

Euroopa Liit peaks kiiremas korras kaasama kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võitlusse väärinfoga, leitakse 5. detsembril vastu võetud Euroopa Regioonide Komitee arvamuses. ELi kohalike ja piirkondlike poliitikute kogu kutsus ELi üles avaldama suuremat survet sotsiaalmeedia platvormidele, et need reageeriksid väärinfole kiiremini, tõhusamalt ja asjakohasemalt.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid koostasid soovitused ELi väärinfovastase tegevuskava kohta omal algatusel ning seetõttu ei moodusta need ettepanekud osa ELi ametlikust läbivaatamisprotsessist. Nende ühepoolne otsus saata oma panus ELi otsuseid tegevatele institutsioonidele näitab siiski, kui oluliseks peavad nad väärinfovastase võitluse toomist kohalikule tasandile, suurema surve avaldamist erasektorile ning rohkema energia ja vahendite investeerimist faktikontrolli ja koostöösse kodanikuühiskonnaga.

Soovitused koostas Viljandi linnavolikogu liige Randel Länts (EE/PES). Ta sõnas: „EL tegutseb praegu peamiselt riiklikul tasandil, kuid väärinfoga tuleb võidelda ka kohalikul tasandil. 2018. aasta detsembris vastuvõetud tegevuskavas ei pöörata piisavat tähelepanu kohalikule ja piirkondlikule tasandile, kus tihtipeale selle fenomeniga kaasnevad probleemid algavad. Osa lahendusi, nagu kodanike harimine, teavitamine ja kaasamine, peavad samuti alguse saama meie linnadest ja piirkondadest. Kuid paljudes omavalitsustes jääb vajaka nii teadmistest väärinfo tõrjumise kohta kui ka rahast ja oskustest. Just neis valdkondades saab EL sekkuda ja öelda, et raha on, ning aidata suurendada väärinfo tõrjumise suutlikkust näiteks tänu faktikontrollijate võrgustike välja arendamisele ja hüvitise pakkumisele kodanikest faktikontrollijatele, kes on täpsust üles näidanud.“

Seejärel lisas ta: „Pealegi on karjuv vajadus selle järele, et sotsiaalmeedia ettevõtted tunneksid paremini kohalikku konteksti. Nende töötajad ei oska tavaliselt ELi piirkondades käimasolevate väärinfokampaaniate keelt, ei tunne nende poliitilist olustikku ega kultuurilist konteksti. Ja nagu teab igaüks, kes on püüdnud väärinfost või vihakõnest teatada, ei paku sotsiaalmeediaettevõtjad kiiret ja tõhusat tagasiside süsteemi. Kui nad oma tegevust vabatahtlikult ei muuda, tuleb neid selleks õigusaktidega sundida. Täpsemalt soovitab komitee võtta meetmeid, mis võtavad arvesse väärinfo tegelikku olemust: see on pärit nii välistest kui ka sisemistest allikatest, suunatud meie kohaliku ja rahvusliku identiteedi vastu ning sageli väga hästi kohalikele oludele kohandatud. Peame sundima internetiettevõtjaid – ja ka iseend! – selle reaalsusega tõsiselt tegelema, tagades koostöö kõigi valitsustasandite, kodanikuühiskonna, üldsuse ja sotsiaalmeedia platvormide vahel.

Sotsiaalmeedia platvormide kohta esitatud soovitustes kutsub komitee ELi üles kohustama sotsiaalmeedia platvorme kas reguleerimise või isejuhtimise kaudu laiendama teavitustööd, et harida kasutajaid väärinfo ja allikakriitilisuse vallas, asetama postitused konteksti ja hoiatama kasutajaid enne valimisi ja kriiside ajal väärinfo allikatest. Platvormid võiksid aidata rahastada faktikontrollijate võrgustikke ja maksta tasu üksikisikust faktikontrollijatele.

Soovitused hõlmavad põhimõtteid ja ideid, mille eesmärk on kaitsta isikuvabadusi, vältida ülereageerimist ja suurendada üldsuse toetust. Arvamuses hoiatatakse: „Piisava läbipaistvuse mitte tagamise korral on märkimisväärne oht, et valeinfovastased tegevused ise muutuvad vaenulike infooperatsioonide sihtmärgiks.“ Seepärast pooldatakse tingimusi, kus kodanikel on võimalik saada igakülgset informatsiooni ning olla kursis näiteks andmekaitse, isikuandmete töötlemise ja rahastusega seonduvate aspektidega. Selles tõdetakse: „Valeinfo võimalikku levikut on oluline süsteemselt ja püsivalt jälgida, /---/ mitte aga kogu aeg.“ Soovitatakse, et intensiivne jälgimine peaks jääma valimiseelsesse aega ja perioodidesse, mida iseloomustavad kriisid ja järsud ühiskondlikud muutused.

ELi väärinfovastasel tööl on neli sammast: väärinfo avastamise parandamine, reageerimise koordineerimine, erasektori mobiliseerimine meetmete võtmiseks ja üldsuse teadlikkuse suurendamine.

ELi tasandi meetmed väärinfo ohjeldamiseks said alguse rakkerühma loomisega 2015. aastal, et parandada ELi suutlikkust prognoosida ja käsitleda väärinfoga seotud tegevust ning sellele reageerida, tugevdada meediakeskkonda ELi liikmesriikides ja naabruses ning teavitada ELi poliitikast idanaabruses. Sealtpeale on ELi töö ulatus laienenud ja süvenenud nii geograafiliselt kui ka temaatiliselt. 2018. aasta aprillis võeti vastu „Euroopa lähenemisviis veebis leviva väärinfoga võitlemiseks“ , mis rajanes kõrgetasemelise eksperdirühma 2017. aasta panusel ja üldsusega konsulteerimisel. Pärast seda nõustusid sotsiaalmeedia platvormid vabatahtlikult tegevusjuhendiga ning EL hoiatas, et ebapiisava tegutsemise korral võidakse vastu võtta õigusakt. Euroopa Komisjoni „Väärinfovastane tegevuskava“ võeti vastu 2018. aasta detsembris ja 2019. aasta märtsis lõi komisjon mais toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel varajase hoiatamise süsteemi.

Kontaktisik:

Andrew Gardner

Tel +32 473 843 981

andrew.gardner@cor.europa.eu