Perioodil 2007–2014 leidsid tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele ning ELi ja riiklike ja piirkondlike valitsuste partnerlusele 9,4 miljonit ELi elanikku töö ning 8,7 miljonit said ametialase kutse. Euroopa Regioonide Komitee teeb jõupingutusi, et tagada nende saavutuste asjakohane arvessevõtmine ning vältida fondi suuruse kärpimist ELi tulevases pikaajalises eelarves ning selle suunamist väga tsentraliseeritud meetmete stimuleerimiseks.

Euroopa Sotsiaalfond on ELi peamine vahend tööhõivepoliitika toetamiseks ja selle suurus ulatub aastateks 2014–2020 üle 80 miljardi euro. Fondi eesmärk on vähendada erinevusi Euroopa piirkondade ja linnade vahel, edendades töökohtade loomist, töö tootlikkust, võrdseid võimalusi ja sotsiaalset kaasatust. Selle prioriteedid on suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet, parandada ligipääsu tööhõivele, soodustada üleminekut koolist tööle ja parandada kutseõpet, aidata ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel tööd leida, võidelda vaesuse vastu ja vähendada koolist väljalangenute arvu.

Arvamuses „Euroopa Sotsiaalfondi vahehindamine 2020. aasta järgset aega käsitleva ettepaneku ettevalmistamiseks“, mille koostas Umbria maavanem ja komitee PESi fraktsioon esimees Catiuscia Marini (IT/PES), juhtisid ELi kohalikud ja piirkondlikud juhid tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondi kesksele rollile Euroopa tulevikus.

„Me tahame, et ELi järgmises eelarves lähtutakse kodanike huvidest ja esitatakse konkreetne ELi vastus sotsiaalsetele väljakutsetele. Euroopa Sotsiaalfond on kõige tõhusam vahend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käes nende vastuste andmiseks. Seetõttu on Euroopa Regioonide Komitee tugevalt vastu igasugusele kavale luua uus fond, mis on väljaspool ühtekuuluvuspoliitika raamistikku ja mis toetaks liikmesriikide makromajanduspoliitika ülevalt allapoole koordineerimist, ilma et sel oleks mingit seost kohalike kogukondade tegelike vajadustega,“ ütles Catiuscia Marini. Samuti rõhutas ta järgmist: „Euroopa Sotsiaalfond peab jääma üheks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondiks ja ühtekuuluvuspoliitika põhielemendiks, et kasutada ära kogu võimalik koosmõju teiste struktuurifondidega, eelkõige piirkondliku arengu ja maaelu arengu fondidega.“

Järgmise kümnendi peamiste väljakutsetega – kohandada oskusi valdkondades, kus toimub digiteerimine, vähendada koolist väljalangenute arvu, aidata rändajatest töötajatel integreeruda ning viia tööotsijad kokku tööandjatega – saab tõhusalt tegeleda ainult juhul, kui arvesse võetakse kohalikke vajadusi ja kaasatakse kohalikud tegijad. Seetõttu tahab komitee, et Euroopa Sotsiaalfond jääks piirkondliku ühtekuuluvuspoliitika põhielemendiks ja et seda haldaksid ühiselt partnerluses ELi institutsioonid, liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning majandus- ja sotsiaalvaldkonnas osalejad asjaomastes valdkondades.

See on eriti oluline, kui pidada silmas reformiettepanekuid, mis koguti kokku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, st aastateks 2021–2027 kõigi ELi poliitikavaldkondade kulude ülemmäärasid sätestatava rahastamiskava ettevalmistamisel. Praeguste võimaluste hulgas on Euroopa Sotsiaalfondi liitmine teiste tööhõivet ja inimkapitali edendavate vahenditega (st noorte tööhõive algatus ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond), et luua ühiste eeskirjadega katusfond. Selle fondi toetusel rakendataks riigipõhiseid soovitusi, mille koostab Euroopa Komisjon igal aastal Euroopa poolaasta (makromajanduspoliitika koordineerimise menetlus kogu ELis) raames.

Selle stsenaariumi puhul asendataks ühine kavandamise skeem, mis praegu hõlmab Euroopa Komisjoni, liikmesriikide valitsusi ja piirkondi, lepinguliste suhetega, kus Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid eraldatakse liikmesriikidele tingimusel, et nendega saavutatakse Euroopa poolaasta raames seatud struktuurireformide eesmärgid.

Komitee seisab tungivalt vastu sellele võimalusele. Selle asemel soovitab komitee paranda seost ühtekuuluvuspoliitika ning ELi makromajandusliku juhtimise vahel, kaasates kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused strukturaalselt partneritena Euroopa poolaasta protsessi ning tuginedes igal võimalusel territoriaalsele analüüsile ja piirkonnapõhistele soovitustele.

Kohalikud juhid rõhutavad, et kui integreerida teised fondid Euroopa Sotsiaalfondi, siis tekib positiivne koosmõju ainult juhul, kui säilitatakse igati piirkondlik mõõde ja Euroopa Sotsiaalfondi katusefondi loomine ei vii kokkuvõttes tööhõivele ja sotsiaalsele kaasatusele eraldatud vahendite kärpimiseni.

Komitee arvates oleks Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kärpimine otseselt vastuolus hiljuti loodud Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ja seaks ohtu selle elluviimise. Komitee leiab, et sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet peaksid olema hästi kajastatud programmides, mida järgmistel aastatel toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Märkus toimetajatele

Euroopa Sotsiaalfond on keskne vahend ELi ühtekuuluvuspoliitikas, mille tulevik on praegu ohus Brexiti finantsmõju ja vajaduse tõttu rahastada uusi meetmeid kaitse, julgeoleku ja rände valdkonnas. 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika tugevdamiseks käivitas Euroopa Regioonide Komitee koos ELi juhtivate piirkondlike liitudega ühtekuuluvuspoliitika alliansi #CohesionAlliance , mille näol on tegu rohujuure tasandi liikumisega, mis on avatud kõigile, kes usuvad, et ELi ühtekuuluvuspoliitika peab ka edaspidi olema ELi tuleviku tugisammas. Alates alliansi loomisest möödunud aasta oktoobris lisandub sellele iga päev uusi allakirjutanuid, nende seas on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ettevõtjate ühendused, teadusasutused, ametiühingud ja mõttekojad.

Lisateavet #CohesionAlliance’i algatuste, avalduste ja seisukohavõttude kohta leiate aadressil http://cohesionalliance.eu.

Kontaktisik:

Pierluigi Boda

Tel: +32 2 282 2461

Mobiil: +32 473 85 17 43

pierluigi.boda@cor.europa.eu