Euroopa Liit peab reageerima sel aastal Itaalia maavärinates hukkunute suurele arvule ja võtma vastu pikaajalise poliitika maavärinatundlike hoonete ja taristu renoveerimise toetamiseks. Nii sedastatakse Euroopa Regioonide Komitee 11. oktoobril vastuvõetud poliitilistes soovitustes. ELi kohalike ja piirkondlike esindajate kogu ettepanekutes rõhutatakse, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad suurendama renoveerimise rahastamist, kuna investeeringutest tõuseb majanduslik tulu ning need võivad aidata vähendada nii kliimamõju kui ka hukkunute arvu.
Arvamus „ELi strateegia ehitiste ja taristu maavärinakindluse suurendamiseks“ koostati Euroopa Regioonide Komitee algatusel ning selle vastvõtmine ajastati rahvusvahelisele katastroofide vähendamise päevale 13. oktoobril. Komitee teeb koostööd ÜRO katastroofiohu vähendamise ametiga, et innustada kogu Euroopa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi võtma meetmeid, kaitsmaks oma kogukondi looduskatastroofide põhjustatud kahju eest.
Komitee raportöör, Lõuna-Itaalia Basilicata maakonna volikogu liige Vito Santarsiero (IT/PES) manitses: „Ükski ohtlik loodusnähtus ei tohiks põhjustada nii ulatuslikke katastroofe, mille tunnistajaks on Itaalia sel aastal olnud. Ehitiste kindlus määrab ära selle, kas tegu on probleemi või katastroofiga. Meil tuleb hooned vastupidavamaks muuta. See on kulukas, kuid võiksime maavärinakindluse suurendamise meetmeid kombineerida energiatõhususe meetmetega, mis aitavad ühelt poolt säästa ja annavad teiselt poolt panuse kliimaeesmärkide saavutamisse. Muidugi tuleb meeles pidada, et tegematajätminegi on kulukas: viimase 50 aasta jooksul on maavärinad nõudnud Itaalias igal aastal 100 inimelu ja kahju ulatub 3 miljardi euroni – see pärsib kohalikku majandust veel aastaid ja ohustab ka arenguid tulevikus. ELis on hoonete maavärinakindlusele kehtestatud asjakohased tehnilised normid ja liit on alati olnud rahaliselt väga toetav maavärinate kahjude kõrvaldamisel. Kuid rohkem tuleks investeerida ennetamisse, võttes ELi regionaalarengu fondide vahendite eraldamisel arvesse seismilist ohtu ja nõudes ELi vahendite abil ehitatava taristu puhul alati, et need oleksid katastroofidele vastupanuvõimelised. Pealegi aitavad need meetmed tulla toime ka muude katastroofide korral, näiteks üleujutused ja kuumalained, mis kliima muutumise tõttu üha sagenevad.“
Vito Santarsiero lisas: „Meie ettepanekud ei nõua ainult rahalist panust. Ennetamiseks on vaja täpset teavet, suutlikke omavalitsusi, reageerimisvõimelisi kogukondi ja tõhusaid hädaabiteenistusi – kõigis neis valdkondades on kohalikel omavalitsustel võtmeroll. Meie ettepanekud on abiks igal rindel, sh ELi tegevuskava vastuvõtmisel, et ärgitada maavärinaid rohkem uurima.“
Vito Santarsiero sõnul on eriti raske veenda eakamaid majaomanikke ennetavaid meetmeid võtma, samuti märkis ta, et kuigi maavärinate oht on eriti terav Itaalias, Kreekas ja Rumeenias, on teatavas ohus ka Portugali, Hispaania ja Prantsusmaa piirkonnad. Maavärinad võivad põhjustada ka tsunameid kogu Vahemeres Lissabonist Kreetani.
2017. aasta mais käisid komitee president, esimene asepresident ja viie fraktsiooni juhid teabekogumislähetusel Itaalia Umbria, Lazio, Abruzzo ja Marche maakondades , et paremini hoomata maavärinate põhjustatud kahju.
Komitee ja ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti ühiselt korraldatud konverentsil 12. oktoobril juhib Vito Santarsiero katastroofiohu haldamise arutelu, millel osalevad Euroopa Investeerimispanga, Maailmapanga ja Zurich Insurance Group i esindajad.
Euroopa Regioonide Komitee ja ÜRO katastroofiohu vähendamise amet kirjutasid 2016. aastal alla viieaastasele tegevuskavale, eesmärgiga kaasata rohkem Euroopa linnu ja piirkondi võtma meetmeid katastroofiohu vähendamiseks. ÜRO katastroofiohu vähendamise amet korraldab ÜRO Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku tööd aastatel 2015–2030, mis rõhutab seoseid looduslike ohtude, kliimameetmete ja kestliku arengu vahel. Sendai raamistik on vabatahtlik. Praeguse seisuga on 3678 omavalitsust ühinenud ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti alt üles suunatud algatusega Making Cities Resilient.
Kontaktisik:
Andrew Gardner
Tel +32 473 843 981
andrew.gardner@cor.europa.eu