Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
ELi eelarve: kohalikud kliimameetmed kannatavad, kui ELi piirkondlikke investeeringuid kärbitakse  

„Euroopa Liit peab säilitama tugeva regionaalpoliitika, et täita oma rahvusvahelisi kohustusi CO 2 heitkoguste vähendamise osas,” ütles ELi kohalike ja piirkondlike poliitikute liider 22. veebruaril.

Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz esines sõnavõtuga Euroopa linnapeade kliima- ja energiapakti 10. aastapäeva tähistamisel. Tema sõnul on pakt ületanud kõik ootused ja muutunud tõeliseks Euroopa edulooks. Linnapeade pakt algatati Euroopas 2008. aastal, et toetada kõiki linnu ja piirkondi, kes soovivad vabatahtlikult ületada ELi heitkoguste vähendamise eesmärke. Ülemaailmseks algatuseks muutus see 2016. aastal pärast ühendamist algatusega „Compact of Mayors”.

Kõneledes Euroopa Parlamendis koos selle presidendi Antonio Tajaniga, ütles president Lambertz: „Kümme aastat tagasi ei oleks keegi võinud arvata, et sellele alt-ülespoole suunatud liikumisele kliimamuutustega võitlemiseks kirjutab alla 9000 linna või et see levib üle kogu maailma. Kuid kohalikud juhid mõistavad, et meie majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmine, puhtama õhu saavutamine ja tervisliku toiduga varustatuse tagamine muudab meie kodanike elu paremaks. Linnad ja piirkonnad pakuvad lahendusi kliima- ja energiaprobleemidele ning nad on asumas selles valdkonnas juhirolli. Riikide valitsused peavad seda ametlikult tunnistama, andes linnadele ja piirkondadele ametliku koha ülemaailmsete kliimaläbirääkimiste laua ääres.”

Üritusel, mis toimus üks päev enne ELi liidrite kohtumist ELi tulevase eelarve arutamiseks, lisas president Lambertz: „Kui Euroopa tahab jätkuvalt olla ülemaailmne kliimaalane eeskuju, kui me tahame Euroopa taas roheliseks muuta, peab ta tagama kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele asjakohase rahastuse. Seega tuleb tagada, et ELi ühtekuuluvuspoliitika – mille raames eraldatakse praegu rohkem kui 25 % vahenditest kliimameetmetele – oleks endiselt tugev ja tõhus. Ühtekuuluvuspoliitika abil rahastatakse kohalikke kliima- ja energiavaldkonna tegevuskavasid ning investeeritakse energiatõhususse, taastuvenergiasse ja kestlikku ühistransporti meie piirkondades ja linnades. Ühtekuuluvuspoliitika õõnestamisel oleksid tõsised tagajärjed meie suutlikkusele luua keskkonnahoidlikke töökohti, vähendada meie CO2 heitkoguseid ja minna üle vähese CO2-heitega majandusele.”

Ta soovitas kliimameetmete toetajatel edendada ELi ühtekuuluvuspoliitikat, et see oleks tugev, tõhusam, nähtav ja kättesaadav ELi igale piirkonnale ja linnale ka pärast 2020. aastat. Komitee – ELi 350st kohaliku ja piirkondliku tasandi juhist koosnev kogu – esitas põhjalikud soovitused, kuidas ühtekuuluvuspoliitikat parandada. Koos Euroopa juhtivate linnade ja piirkondade ühendustega algatas komitee ka ühtekuuluvuspoliitika alliansi (#CohesionAlliance) – koalitsiooni nende vahel, kes leiavad, et ELi ühtekuuluvuspoliitika peab jääma ELi tuleviku üheks sambaks. See oli ka peamine sõnum president Lambertzi 21. veebruari kirjas Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile, kutsudes kirjas lisaks üles suurendama ELi eelarvet 1,3 %-le ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust.

Märkused toimetajatele:

• Euroopa linnapeade kliima- ja energiapakti 10. aastapäeva tähistamise sõnavõtjate hulgas oli linnapeasid kogu Euroopast ja kolm Euroopa Komisjoni volinikku – komisjoni asepresident Maroš Šefčovič, volinik Miguel Arias Cañete ja volinik Carlos Moedas. Euroopa Komisjon rahastab Euroopa linnapeade kliima- ja energiapakti.

Lisaks president Lambertzile võtsid sõna kolm komitee liiget: Murcia autonoomse piirkonna valitsuse juht Fernando López Miras (ES/EPP); Sevilla linnapea Juan Espadas Cejas (ES/PES) ja Prešovi linnapea Andrea Turčanová (SK/EPP). Komitee kui linnapeade pakti poliitiline patroon andis arutelusse liikumise üleilmastumise üle panuse oma 2015. aasta soovituste näol. Raportöör oli Kata Tűttö (HU/PES).

Euroopas on linnapeade pakti liikmed vähendanud oma heitkoguseid umbes 23 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Võrdluseks võib tuua, et ELi üldine eesmärk on vähendada heitkoguseid 20 % aastaks 2020.

ELil on eesmärk eraldada vähemalt 20 % oma eelarvest kliimameetmetele. Euroopa Komisjoni andmetest 2017. aasta kohta ilmneb, et rohkem kui 25 % ühtekuuluvuspoliitika vahenditest on alates 2014. aastast suunatud kliimaprojektidele. Alates 2014. aastast kulutatud 73 miljardist eurost on 22 miljardit eurot investeeritud keskkonnakaitsesse, 16,5 miljardit eurot kliimamuutustega kohanemise ja riskiennetuse projektidesse, 15,5 miljardit eurot transpordi- ja energiavõrkudesse ning 11 miljardit eurot meetmetesse vähese CO2-heitega majanduse toetuseks, näiteks energiatõhususe alal. Euroopa ühtekuuluvuspoliitika vahendite panus Pariisis 2015. aastal kokku lepitud kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse oli ühe Euroopa Parlamendi uuringu teema 2017. aastal.

• Fotod on saadaval Flickri kontol.

Kontakt:

Andrew Gardner

Tel. +32 473 843 981

andrew.gardner@cor.europa.eu