Energiakriis, mille põhjustas Putini sissetung Ukrainasse, on süvendanud vajadust, et EL kaotaks järk-järgult oma sõltuvuse naftast, gaasist ja söest. Arvestades praegust geopoliitilist olukorda ja selle tagajärgi energiaturgudele, võttis Euroopa Regioonide Komitee – ELi valitud kohalike ja piirkondlike juhtide kogu – vastu resolutsiooni teemal „REPowerEU“, andes sellega panuse Euroopa Komisjoni energiastrateegiasse, mille eesmärk on saavutada 2030. aastaks sõltumatus Venemaa energiaimpordist. Kohalikud juhid rõhutavad, et praegused ohud Euroopa energiajulgeolekule ja energiavarustusele ei ole alternatiiviks üleminekule kliimaneutraalsusele.
Praegusest energiakriisist rääkides ütles Euroopa Regioonide Komitee esimene asepresident ja Assooride autonoomse piirkonna parlamendi liige Vasco Alves Cordeiro: „Ukraina sõja tagajärgi on praegu tunda kogu Euroopa Liidus.Perekonnad ja ettevõtjad kannatavad kõige rohkem Venemaa agressiooni mõju all, eelkõige tõusvate energiahindade tõttu.Euroopa Regioonide Komitee saatis selge sõnumi.Oluline on lõpetada järk-järgult Venemaa nafta-, gaasi- ja söeimport.Seda ei saa teha, jättes kõrvale inimesed või taganedes meie kliimakohustustest.Sõda ja kliimakriis sunnivad meid nüüd oma tulevikku ümber mõtestama.Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on energiasüsteemi ümberkujundamisel keskne roll ning me kutsume üles koostama uue Euroopa REPowerEU strateegia, et toetada kohalikku energiajulgeoleku planeerimist ja investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse.“
Teemal „REPowerEU“ vastu võetud resolutsioonis kiidetakse heaks võimalus sekkuda elektrihindade kujundamisse, et võidelda hindade suure volatiilsusega ning leevendada mõju kõige vähem kaitstud inimestele ning mikro- ja väikeettevõtjatele. Komitee soovitab gaasi ja elektri lahtisidumist võimaliku meetmena, et vältida kõrgete gaasihindade mõju elektrihindadele, ning kutsub komisjoni üles pikendama stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli kohaldamist vähemalt 2023. aasta lõpuni. Kohalikud juhid hoiatavad, et ELi energiasõltumatust ei saavutata enne, kui gaasi-, vesiniku- ja elektrivõrkude sünkroniseerimine ning võrkudevahelised ühendused kogu ELis on paranenud ja täielikult lõpule viidud. Riigiabi eeskirjad tuleks läbi vaadata, et hoogustada peamisi strateegilisi investeeringuid taastuvallikatest toodetud vesinikku ja elektrisõidukite laadimise avalikku taristusse.
Kava „REPowerEU“ käsitleva resolutsiooni täiendusena võttis komitee vastu arvamuste paketi, millega antakse panus ELi energiapaketi „Eesmärk 55“ käimasolevasse läbivaatamisse ning Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisse kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
Seoses heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamisega kutsub komitee liikmesriike üles kehtestama kohustuse, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused haldaksid otse vähemalt 20% heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumisest saadud tulust. Ettepanek selle meetme kohta on esitatud Mannheimi linnapea Peter Kurzi (DE/PES) koostatud arvamuses. Ta lausus: „Vastus Ukraina sõjale ei saa seada kahtluse alla tõhusaid üleminekuvahendeid, eelkõige CO2 hinna kujundamist.Vastupidi, see üksnes kinnitab meie pikaajalist veendumust, et peame loobuma fossiilkütustest.Peame tagama, et pakett „Eesmärk 55“ toimib linnade ja piirkondade huvides, kaasates nad nii läbivaadatud heitkogustega kauplemise süsteemi kui ka piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi loomisesse ning kaitstes haavatavaid inimesi ja piirkondi kliimameetmete sotsiaalfondi kaudu.“ Vastuvõetud arvamuses kordavad liikmed oma üleskutset laiendada CO2 hinnastamist kõikidele sektoritele, sealhulgas transpordi- ja hoonesektorile.
Energiatõhususe teemal on kohalikud ja piirkondlikud juhid esitanud mitu ettepanekut raportöör Rafal Trzaskowski (PL/EPP) koostatud arvamuses. Varssavi linnapea Trzaskowski ütles: „Venemaa sõda Ukraina vastu ja hiljutine gaasitarnete katkestamine mõnele ELi liikmesriigile peaks meid veelgi enam mobiliseerima, et saavutada ambitsioonikad kliimaeesmärgid veelgi kiiremini.Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte on ELi strateegilise autonoomia jaoks otsustava tähtsusega.Seepärast toetame eesmärki renoveerida igal aastal 3% üldkasutatavatest hoonetest ja vähendada avaliku sektori energianõudlust vähemalt 1,7% aastas.Ent me vajame rahalist ja tehnilist tuge.Kordan oma üleskutset eraldada otsetoetusi linnadele ja piirkondadele, et rakendada rohelise kokkuleppe projekte.Kuna energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesuse all kannatavate vähekaitstud inimeste arv on järsult suurenenud, kutsume Euroopa Komisjoni üles toetama avaliku ja erasektori hoonete renoveerimissektori konsortsiume tööstusharudega.“
Taastuvenergia valdkonnas on linnad ja piirkonnad võtnud vastu arvamuse teemal „Taastuvenergia direktiivi muutmine, et saavutada 2030. aasta uued kliimaeesmärgid“. Raportöör Andries Gryffroy (BE/EA) ütles: „Kuigi me tervitame uue direktiivi läbivaatamist, puuduvad meil ikkagi täiendavad stiimulid taastuvenergia kogukondade loomiseks.Samuti peame jätkuvalt hõlbustama lubade andmist, vähendama haldustõkkeid ja võrgule juurdepääsu takistavaid tegureid, et stimuleerida taastuvatest allikatest pärineva energia kollektiivset omatootmist ja sellise omatarbeks toodetud energia tarbimist.Taastuvatest energiaallikatest energia tootmine kohalikul tasandil on oluline, et tagada energiasõltumatus ja täita meie ülemaailmsed kliimakohustused.Peame suurendama investeeringuid taastuvenergiasse ja arendama rohkem piiriüleseid taastuvenergiaprojekte, et mitmekesistada ELi energiavarustust ning saavutada integreeritud ja vähese CO2 heitega energiasüsteem.“Flandria parlamendi liikmest raportöör kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama kiiresti väljakuulutatud ELi päikeseenergia strateegia ning soodustama veelgi saastevaba vesiniku turgude arengut.
Sellise õiglase ülemineku tagamine, milles ei jäeta kedagi kõrvale, on sotsiaalselt õiglast rohelist kokkulepet käsitleva arvamuse raportööri Csaba Borboly (RO/EPP) ettepanekute peamine eesmärk. Harghita maakonna volikogu esimees ütles: „Me peame toetama kõige vähem kaitstud inimesi ja nägema ette maksuvabastusi energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesusega silmitsi seisvatele kodumajapidamistele ning mikro- ja väikeettevõtjatele.Kliimameetmete sotsiaalfond peaks olema osa struktuurifondidest ja seda tuleks kasutada jagatud eelarve täitmise raames, järgides partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid.Linnad ja piirkonnad peavad aktiivselt osalema riiklike kliimameetmete sotsiaalkavade koostamises ning nad peaksid otseselt haldama vähemalt 35% kliimameetmete sotsiaalfondi rahastamispaketist.“
Lisateave
Pidades silmas Venemaa sissetungi Ukrainasse, esitas Euroopa Komisjon 8. märtsil 2022 kava, mille eesmärk on kaotada Euroopa sõltuvus Venemaa fossiilkütustest juba enne 2030. aastat, alustades seejuures gaasist. Kavaga „REPowerEU“ püütakse mitmekesistada gaasitarneid, kiirendada taastuvallikatest toodetud gaaside kasutuselevõttu ning asendada gaas kütte- ja elektritootmises, mis võib vähendada nõudlust Venemaa gaasi järele kahe kolmandiku võrra enne aasta lõppu. Kava sisaldab mitmeid meetmeid, et reageerida energiahindade tõusule Euroopas ja täiendada gaasivarusid järgmiseks talveks. Euroopa on juba mitu kuud seisnud silmitsi energiahindade tõusuga, kuid praegu süvendab seda probleemi energiavarustuse ebakindlus.
Algatuse „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ näol on Euroopa Regioonide Komitee võtnud kohustuse toetada linnu ja piirkondi ELi üleminekul kliimaneutraalsusele. „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ on Euroopa Regioonide Komitee juhtalgatus, mille eesmärk on seada linnad ja piirkonnad ELi kliimaneutraalsusele ülemineku keskmesse. See hõlmab mitmeid üleskutseid meetmete võtmiseks, näiteks „Trees for Life“ (Puud elu jaoks), uuring linnade ja piirkondade seisukohtade kogumiseks Euroopa rohelise kokkuleppe kohalikul tasandil rakendamise võimaluste ja probleemide kohta ning üleskutset kõigile kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele jagada teavet oma kliimaalaste kohustuste kohta.
Kontaktisik:
David Crous
Tel +32 (0)470 881 037
david.crous@cor.europa.eu