Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Tõhusamad riigiabi ja agrometsandusstrateegiad on maapiirkondade ühtekuuluvuse lõhe ületamise võti  

Säästev ja tõhus põllu- ja metsamajandus on hädavajalik maastiku kaitsmiseks, maapiirkondade majanduse elushoidmiseks ning rahvastikukao ja seega arenguerinevuste vastu võitlemiseks. Kohalikud ja piirkondlikud juhid kutsuvad Euroopa Liitu üles toetama maapiirkondade VKEsid ja mikroettevõtjaid, eelkõige riigiabi eeskirjade lihtsustatud menetluste kaudu.

Euroopa Liidu püüdlusega kujundada Euroopast 2050. aastaks kliimaneutraalne maailmajagu ja jõupingutustega taaselustada maapiirkonnad, säilitades ühtekuuluvuse ELi põhiväärtusena, peab kaasnema teatav paindlikkus riigiabi eeskirjades põllumajandusele ja maapiirkondade ettevõtjatele. See on peamine sõnum, mille Euroopa Regioonide Komitee edastas arvamuses „ELi tulevane riigiabi põllumajandusele, metsandusele ja maapiirkondadele“, mille koostas Olevano Romano vallavalikogu liige Guido Milana (IT/PES) ja mis võeti vastu 27.–28. aprillil toimunud täiskogu istungjärgul.

„Pärast pandeemia põhjustatud kriisi avaldab Ukraina sõda survet Euroopa majanduse taastumisele ja põllumajandussektori rohepöördele.Siiski ei saa me endale lubada tagasilööke kliimamuutustega tegelemisel ning me ütleme selget „ei“ neile, kes kasutavad konflikti selleks, et nõrgendada rohelist kokkulepet ja strateegiat „Talust taldrikule“.Toetame rohepöördesse investeerimise tähtsust, kuid nõuame samal ajal, et sellega kaasneksid asjakohased toetusmeetmed.Need hõlmavad eelkõige paindlikumat ja lihtsamat riigiabi põllumajandusele, metsandusele ja maapiirkondadele.Selleks kutsume üles määratlema ümber väikese ja keskmise suurusega ettevõtja mõiste, luues konkreetselt põllumajandussektori jaoks uue mikroettevõtja määratluse. Usun kindlalt, et neid ettevõtjaid tuleb toetada, kuna nad on rohepöörde saavutamiseks kõige sobivamad,“ ütles raportöör.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid kutsuvad üles toetama põllumajandusettevõtteid rohepöörde tegemisel, eriti piirkonna maastiku kaitsmisega tegelevaid väiksemaid ettevõtteid, ning mikroettevõtjaid, kes ei suudaks pöördega üksi toime tulla. Komitee liikmed rõhutavad samuti, et maapiirkondade VKEsid tuleks piisavalt toetada, tegemata vahet põllumajanduslikel ja mittepõllumajanduslikel ettevõtetel.

Euroopa Komisjon peab esitama põllumajanduses riigiabi andmiseks uued ettepanekud, mida hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2023. Komitee rõhutab vajadust lihtsustada haldusmenetlusi kohalikele omavalitsustele antava abi puhul, eriti kui nad on riigiabimeetmetest kasu saajad või kui nad peavad tegelema hädaolukordadega. Praegu on lihtsustatud kulud riigiabi eeskirjadega kooskõlas ainult siis, kui need puudutavad ELi vahenditest kaasrahastatavaid abimeetmeid. Komitee arvates puudub aga mõjuv põhjendus, miks jätkata abikõlblike kulude arvutamisel sõltuvalt abikava rahastamise allikast erinevate meetodite kasutamist.

Lisaks põllumajandusele on metsandussektoril piirkondliku arengu jaoks tähtis sotsiaal-majanduslik roll, eriti kõige äärepoolsemates piirkondades, mägipiirkondades ja kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades. Seoses selle sektoriga paluvad kohalikud juhid mitte käsitada taristumeetmeid vaikimisi abina, kui need puudutavad mittetootlikke investeeringuid. Täiskogu istungjärgul vastu võetud eraldi arvamuses, mille koostas Valencia autonoomse piirkonna valitsuse liige Euroopa Liidu ja välissuhete küsimustes Joan Calabuig Rull (ES/PES), rõhutavad komitee liikmed tööstuslikult ja säästvalt majandatud ja töödeldud metsatoodete olulist panust paljude piirkondade majandusse.

Arvamuses „ELi metsastrateegia aastani 2030“ juhitakse Euroopa Komisjoni tähelepanu vajadusele leida tasakaal säästva metsamajandamise keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike funktsioonide vahel ning rõhutatakse, kui tähtis on kaitsta ja säilitada metsade mitmekesisust säästva metsamajandamise tavade abil.

Kohalikud juhid rõhutavad, et säästev metsamajandamine vajab rohkem ELi rahalisi vahendeid, milleks tuleb eraldada selgeid ja realistlikke vahendeid ja lihtsustada haldusprotsesse.

Raportöör Calabuig ütles: „Ühise raamistiku ja eesmärkide kehtestamine Euroopa tasandil on väga teretulnud, kuid see ei tähenda subsidiaarsuse nõrgenemist selles valdkonnas, võttes arvesse Euroopa metsade mitmekesisust ja asjaolu, et 40% metsadest haldavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.EL, kellel on seonduvates küsimustes ulatuslik pädevus, peaks toetama piirkondi ja omavalitsusi, kuna just nemad rakendavad lõpuks Euroopa strateegiat.See lähenemisviis on hädavajalik säästva metsamajandamise saavutamiseks, mis hõlmab kolme mõõdet: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane.“

Metsandussektor, põllumajandus ja maakasutusega seotud tooted, nagu biomass, puidupõhised ja bioressursipõhised tooted, aitavad märkimisväärselt kaasa maapiirkondade majandusarengule ja töökohtade loomisele. Ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorid on kliimapoliitika jaoks keskse tähtsusega. Västerbotteni piirkonnavolikogu liige ja arvamuse „LULUCFi määruse ja jõupingutuste jagamise määruse läbivaatamine“ raportöör Åsa Ågren Wikström (SE/EPP) sõnas: „Peame nägema metsandussektori täielikku potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel ning kohaliku ja piirkondliku biomajanduse arendamisel.Süsiniku sidumine metsas, tootekasutuses ja metsa bioenergias võib aidata vähendada kliimamõju ja luua uusi töökohti.Kliimamuutused on piiriülene probleem, mida vaid riigisiseste või kohalike meetmete abil lahendada ei ole võimalik.Kõik majandussektorid peavad aitama kaasa CO2 heite vähendamisele, tagades samal ajal tasakaalu õigluse ja solidaarsuse vahel.Vajalik ümberkujundamine peab põhinema faktidel ning kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.“

Lisateave

2021. aasta mais avaldas Euroopa Komisjon oma talituste töödokumendi, milles võetakse kokku põllumajandus- ja metsandussektori ning maapiirkondade riigiabi eeskirjade hindamise tulemused. Hindamises jõutakse järeldusele, et kehtivate eeskirjade vastavusse viimiseks ELi praeguste prioriteetide, tulevase ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja Euroopa rohelise kokkuleppega võib olla vaja teha mõningaid sihipäraseid kohandusi. Läbivaadatud eeskirjad on kavas võtta vastu 2022. aasta lõpus, et neid hakataks kohaldama 2023. aastal.

Euroopa Parlament ja ELi nõukogu on võtnud vastu uut ÜPPd reguleerivad määrused, eelkõige määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse strateegiakavade toetamise reeglid ning milles võetakse arvesse ka Euroopa Regioonide Komitee arvamust uue ühise põllumajanduspoliitika kohta.

Komitee võttis 2022. aasta jaanuaris vastu arvamuse maapiirkondade pikaajalise visiooni kohta, mille koostas Andaluusia autonoomse piirkonna juht Juanma Moreno.

Komitee väljendas oma seisukohti elurikkuse strateegia ja strateegia „Talust taldrikule“ kohta arvamuses „Elurikkad linnad ja piirkonnad pärast 2020. aastat ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul ja ELi elurikkuse strateegias aastani 2030“ ning arvamuses „Talust taldrikule: kohalik ja piirkondlik mõõde“.

Metsad katavad üha suurema osa maast (praegu 43%) peamiselt hõredalt asustatud piirkondades. Metsandussektor (majandamine ja ülestöötamine, puidu ja paberi tööstuslik töötlemine) andis 2018. aastal ELis tööd 2,1 miljonile inimesele, luues kogulisandväärtust mahus 109,855 miljardit eurot. 2018. aastal tegutses metsatööstuses 397 000 ettevõtet, mis moodustavad 15% tootmisettevõtetest. Lisaks töötas 1,2 miljonit inimest puitmööblitootmises ja trükitööstuses, luues kogulisandväärtust vastavalt 25 miljardit ja 31 miljardit eurot. Viimaks tagasid bioenergia, puitehituse ja mittepuiduliste metsasaaduste sektorid veel 4 miljonit töökohta.

Kestlikud põllumajandustavad ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelised metsandusstrateegiad, milles austatakse Euroopa elurikkust ja aidatakse sellele kaasa, on Euroopa rohelise kokkuleppe (ELi majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus) põhielemendid. Euroopa Regioonide Komitee juhtalgatuse „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ eesmärk on seada linnad ja piirkonnad ELi kliimaneutraalsusele ülemineku keskmesse. See hõlmab näiteks selliseid üleskutseid tegutseda nagu „Trees for Life“, uuring linnade ja piirkondade seisukohtade kogumiseks Euroopa rohelise kokkuleppe kohalikul tasandil rakendamise probleemide ja võimaluste kohta ning üleskutse kõigile kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele jagada oma kliimaalaseid kohustusi.

Kontaktisikud

Matteo Miglietta

Tel +32 470 895 382

matteo.miglietta@cor.europa.eu

David Crous

Tel +32 470 881 037

david.crous@cor.europa.eu

Jaga: