Majandus- ja rahaliidu tugevdamine peab aitama kaotada selle praeguse demokraatia defitsiidi ja taashoogustada avaliku sektori investeeringuid, mis on jätkuvalt murettekitavalt madalal tasemel. See on ELi piirkondade ja linnade põhisõnum, mille nad edastasid Euroopa Regioonide Komitee – ELi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindava kogu – 5. juuli täiskogu istungil vastu võetud arvamuses.

Rangemates eelarve koordineerimise eeskirjades lepiti kokku pärast finantskriisi 2012. aastal. Nüüd lisatakse need ELi aluslepingutesse koos uute sätetega, millega muudetakse valitsustevaheline Euroopa stabiilsusmehhanism osaliselt Euroopa fondiks ning luuakse Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoht. Nende Euroopa Komisjoni ettepanekute mõju piirkondadele ja linnadele käsitles komitee arvamuses, mille raportöör oli Coulaines’i linnapea Christophe Rouillon (FR/PES). „On murettekitav, et rändearutelu varjutab kõiki teisi ELi kiiret sekkumist vajavaid teemasid. Äärmiselt oluline on suurendada kiiresti – enne järgmist kriisi – majandus- ja rahaliidu vastupidavust, iseäranis euro abifondi loomisega, et tulla toime maailma majanduse ees seisvate süsteemsete ohtudega. See Euroopa tulemüür tuleb rajada nüüd, mitte asuda selle kallale alles siis, kui järgmine kriis on juba vallandunud,“ ütles Christophe Rouillon arvamust Euroopa Regioonide Komitee täiskogule tutvustades.

Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu – üldtuntud kui fiskaalkokkulepe – ülevõtmine ELi aluslepingutesse tuli läbi viia selle rakendamise hindamist silmas pidades. Komitee kritiseerib asjaolu, et sellist hindamist ilmselgelt ei toimunud või seda ei avalikustatud, ning Euroopa Komisjoni ettepanekus jäetakse täielikult tähelepanuta avaliku sektori investeeringute jätkuvalt madal tase, mis on langenud 3,4 % ELi SKPst 2008. aastal 2,7 %ni 2016. aastal.

Kuivõrd avaliku sektori investeeringuid puudutab eelarve konsolideerimine sageli kõige enam, nõuavad kohalikud juhid, et uute eeskirjadega tagataks vajalik paindlikkus ja tugi iseäranis kohalike ja piirkondlike omavalitsuste investeerimissuutlikkusele. Seda silmas pidades ei tohiks stabiilsuse ja kasvu pakti raames käsitleda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, üleeuroopaliste võrkude (TEN) programmist ning Euroopa ühendamise rahastust toetatavate projektide kaasrahastamist struktuurse kuluna. See on säte, mis on juba toonud kaasa riiklikud maksed Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi.

Kuivõrd Euroopa stabiilsusmehhanismil jääb vajaka läbipaistvusest ning see on kaitsetu ummikseisude ja vetode suhtes, toetavad kohalikud juhid selle ülevõtmist ELi esmasesse õigusesse, nii et sellest tuleb aru anda Euroopa Parlamendile. Nad toetavad jõuliselt komisjoni ettepanekut selle kohta, et olulised otsused, mis puudutavad muu hulgas finantsabi andmist, tuleks edaspidi langetada 85 % kaalutud häälteenamusega, mitte ühehäälse heakskiidu alusel.

Kavandatud Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha loomine aitaks ELi piirkondade ja linnade sõnul suurendada demokraatlikku vastutust ja muuta majandus- ja rahaliidu juhtimine arusaadavamaks. Ministri roll peaks siiski olema asjakohaselt määratletud, et vältida eelarvepoliitiliste otsuste edasist tsentraliseerimist.

Ent majandus- ja rahaliidu demokraatia defitsiiti on võimalik kõrvaldada üksnes juhul, kui Euroopa kodanikke veendakse selles, et see toetab ka sotsiaalse arengu põhimõtet ning et tööhõivet, sissetulekute kasvu ja sotsiaalseid standardeid ei nähta makromajanduslike ja eelarveküsimuste kõrval teisejärgulisena.

Kontaktisik:

Pierluigi Boda

Telefon: +32 2 282 2461

Mobiiltelefon +32 473 85 17 43

pierluigi.boda@cor.europa.eu