Samal ajal kui ELi riigipead ja valitsusjuhid kohtuvad Brüsselis, et vaadata üle majanduse taastumise hetkeseis, paljastavad Euroopa Regioonide Komitee tellitud uue uuringu tulemused kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vähese kaasatuse riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisse ja rakendamisse. Tulemusi tutvustati komitee majanduspoliitika komisjoni (ECON) koosolekul. ECONi komisjoni liikmed on väljendanud tõsist muret ka selle pärast, et kavades vähese tähelepanu pööramine piirkondlikele erinevustele ja ebapiisav kooskõlastamine ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega kätkeb endas vahendite kattumise ohtu.

Vastavalt kõnealusele uuringule, milles analüüsitakse kaheksat Euroopa Komisjonile mai lõpuks esitatud riiklikku taaste- ja vastupidavuskava, nähakse riiklikes taastekavades piirkondadele ette väga piiratud võimalused oma demokraatliku panuse andmiseks. Enamiku kohalike ja piirkondlike osalejatega konsulteeriti ainult formaalselt ja ühepoolselt ning nende ülesanne on peamiselt investeerimispoliitika halduslik elluviimine. Nende ideid lisati harva kavadesse. Kuid kui anda linnadele ja piirkondadele investeerimisvahendite kasutamisel rohkem poliitilist vabadust, suurendaks see kohalike kogukondade isevastutust meetmete osas ja hoogustaks suutlikkuse suurendamist kohalikul tasandil. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on väga olulised investeeringute tegemisel, teenuste osutamisel ja reformide elluviimisel. Nende vähene kaasatus võib seega kahjustada riiklike taaste- ja vastupidavuskavade mõju ja tõhusust.

Komitee ECONi komisjoni esimees ja Tipperary krahvkonnavolikogu liige Michael Murphy (IE/EPP) ütles: „Täna esitatud uuring kinnitab seda, mida meie varasem töö on juba näidanud: olukord ELis on väga erinev, kuid paljud liikmesriigid ei kasuta kohalike ja piirkondlike osalejatega peetavaid konsultatsioone mitte mõtestatud teabevahetuseks, vaid ühepoolseks protsessiks – nn linnukese kirjasaamiseks. Piirkondade ja linnade rikkalikud teadmised ja kogemused jõuavad harva taastekavadesse – see on käest lastud võimalus ega kujuta endast head valitsemistava. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on väga olulised investeeringute tegemisel, avalike teenuste osutamisel ja reformide elluviimisel ning suur viga on püüda ELi majandust taastada ilma nendeta.“

ECONi komisjoni liikmed väljendasid kahetsust selle pärast, et riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades kavandatud investeeringute puhul ei võeta arvesse võimalikku koostoimet taaste- ja vastupidavusrahastu ning ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite vahel. Nende kahe rahastamisvahendi kattuvus võib vähendada ühtekuuluvuspoliitika tõhusust. Peale Itaalia ja Belgia ei ole üheski riigis vahendeid territoriaalselt jaotatud. Uuringus jõutakse ka järeldusele, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele rohe- ja digipöörde edendamisel omistatud roll on jätkuvalt ebamäärane ja täpselt määratlemata.

Uuringu tulemusi silmas pidades kutsusid ECONi komisjoni liikmed Euroopa Komisjoni üles põhjalikult hindama kõiki riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid, nõudma koos Euroopa Parlamendiga kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kindlaksmääramist riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ülejäänud etappides, säilitama ühtekuuluvuse kui põhiväärtuse ning kaasama ELi piirkonnad ja linnad Euroopa poolaastasse ning kavade järelevalvesse ja hindamisse.

Lisaks arutelule ELi taastefondi üle võttis ECONi komisjon vastu arvamuse eelnõu „Tööstus- ja käsitöötoodete geograafiliste tähiste kaitse Euroopa Liidus“ , milles kutsutakse üles looma tööstus- ja käsitöötoodete jaoks ühtlustatud ELi õigusraamistiku, et asendada sellega erinevate riiklike õigusaktide paljusus ja kaitsta seeläbi olulist osa Euroopa kultuuripärandist, parandada tarbijate õigusi, suurendada tootjate sissetulekuid ja aidata kaasa asjaomaste piirkondade arengule.

Nouvelle-Aquitaine’i piirkonnavolikogu liige ja kõnealuse arvamuse raportöör Martine Pinville (FR/PES) ütles: „Nüüd on aeg ellu viia Euroopa Regioonide Komitee pikaajaline nõudmine võtta vastu õigusakt, millega kaitsta tööstus- ja käsitöötoodete geograafilisi tähiseid. Tarbijate jaoks oleks selline õigusakt toote päritolu, kvaliteedi ja autentsuse tagatis. Käsitöölistele ja ettevõtjatele tähendaks see nende oskusteabe väärtustamist ning kaitset kõlvatu konkurentsi ja võltsimise eest. Piirkondade jaoks tähendab see kohaliku pärandi kaitsmist ning lisandväärtusega ja mitteümberpaigutatavate töökohtade säilitamist oma territooriumil.“

Arvamus on kavas vastu võtta komitee täiskogu istungjärgul oktoobris.

ECONi komisjoni koosolek andis liikmetele ka võimaluse vahetada seisukohti töödokumentide teemal, mis puudutavad arvamust „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda", mida tutvustas raportöör Jeannette Baljeu (NL / Renew Europe), ning parema õigusloome teemalist arvamust, mida tutvustas CIVEXi komisjoni raportöör Piero Mauro Zanin (IT/EPP).

Lisaks nimetas ECONi komisjon Rob Jonkmani (NL/ECR) arvamuse „Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine“ raportööriks ning soovitas nimetada Mark Weinmeisteri (DE/EPP) pearaportööriks arvamusele „Euroopa digitaalne identiteet“.

Taustteave

Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu on 672,5 miljardi euro suurune fond (312,5 miljardit eurot eraldatakse toetustena ja 360 miljardit eurot laenudena), mille eesmärk on toetada liikmesriike reformide läbiviimisel ja ELi ühistesse prioriteetidesse investeerimisel. Taaste- ja vastupidavusrahastu on 750 miljardi euro suuruse taasterahastu „Next Generation EU“ suurim rahastamisvahend. Taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamiseks peaksid liikmesriigid esitama riikliku taaste- ja vastupidavuskava, milles on märgitud asjaomased rahastatavad reformid ja investeeringud. Praeguseks on Euroopa Komisjonile esitatud 24 riiklikku kava (27st), millest ta on heaks kiitnud 12.

Komitee tellitud uuringus „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades“ keskendutakse kaheksale 2021. aasta mai lõpuks ELile esitatud riiklikule reformikavale (Belgia, Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola, Rumeenia ja Hispaania). Uuringut on võimalik lugeda siin .

Jaanuaris tutvustatud Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu ühises konsultatsioonis märgiti juba, et paljud ELi liikmesriikide valitsused jätavad piirkonnad ja linnad COVID-19 järgsete taastekavade koostamisest välja. Konsultatsiooni tulemustega on võimalik tutvuda siin .

Vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele (artikli 18 lõike 4 punkt q) ja nagu hiljuti Euroopa Parlamendis suure häälteenamusega vastu võetud resolutsioonis meelde tuletati, tuleks taaste- ja vastupidavuskavad koostada ja, kui see on asjakohane, ellu viia pärast konsultatsioone, mis on korraldatud kooskõlas riigisisese õigusraamistikuga kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude sidusrühmadega. Liikmesriigid peavad esitama konsultatsioonide kokkuvõtte, milles tuleb selgitada, kuidas on sidusrühmade seisukohti taaste- ja vastupidavuskavas arvesse võetud.

Kontaktisik:

Maximilian v. Klenze

Tel +32 2 282 2044

Maximilian.vonKlenze@cor.europa.eu

Matteo Miglietta

Tel +32 470 895 382

Matteo.Miglietta@cor.europa.eu